Sel 4 Augustil 1853.
Isak Bloom astse selle kohtu ette, nink and ülles: et Lambameistre Karl Frank tedda Palwekolmapäiwa ommungult pesnu om, nimmelt selle: et temma ei olle küünist nida hainu wõttnu kui Franki tahtminne om ollnu, Frank ollew temmale taggast mannu joosknu ja käega eddimelt hääküllepäle lönu, nink kui Isak mahha olli saddanu, sis ollew Frank tedda surwnu nink weel jallaga hääkülle päle pesnu, ni et temma tool sammal päiwal om löudnu henda otsani häddalitse ollewat, ja ka tämbatseni päiwani temma sest pesmissest hääküllepält paistetu om.
Karl Frank tunnist et temma sedda Isak Bloomi tool nimmetetul Palwekolmapäiwal sugguki pesnu ei olle, ent sel Isakul ollew ennege laiskusse tõbbi, nink and tunnistagid ülles kes nännu ollese et Isak Bloom weel Krawi Kõrzin tool sammal päiwal tüttrikkega olles mässanu, nimmelt Tijo Pull ja Marja Sijwak ollese ne tunnistaja.
Sel 18mal Augstil
Tijo Pull tunnist, et Isak Bloom Palwekolmapäiwa Krawi Kõrzi om tullnu, nink Marja Sijwakuga poole toowrit wett toonu, nink üttelnu: et temma terwis ennamb ei kanna kui ennege pooltoowrit kanda, et temma tüttrikkega mässanu olles sedda ei olle Tijo Pull nännu.
Marja Sijwak tunnist et Isak Bloom ollew Palwekolmapäiwa Krawi Kõrzin ollnu, nink temmaga wee perra lännu; kui Marja ollew tahtnu toowrett weega täus panna, sis om Isak temmale üttelnu et temma terwis ei kanna täut toowrit kanda, et Isak Bloom tüttrikkega mässanu olles sedda temma ei olle nännu.
Isak Bloom tunnist, et se awwalik om et temma Palwekolmapäiwa Krawi Kõrzin om ollnu, nink se ollew nida tullnu: et temma söök om ärra lõppenu, ja om koddu tahtnu söögi perra minna, kost temma perremehhest sadetu söök Krawi Kõrzi wahhel om wasta todu, ja temma se sadetu söögi om wasta wõttnu nink Krawi Kõrzi lännu kos temma söönu om, ja om henda jo selle Franki pesmisse perra häddalitse tundnu, et temma ka ütte poole toowrit wett om toonu om awwalik.
Sel 24 Augst
Kohtumees Johann Pusep tunnist et temma Isak Bloomi külge kolmaltal päiwal päle Palwekolmapäiwa nännu olli, nink se külg ollew nida kui Isak üttelnu om et Frank tedda pesnu olles wäega paistedu ollnu.
Otsus:
Nida kui Karl Franki pääle säratsid kaibussi selle koggokonna kohtu ette saggedate ülles om antu, sis mõistse se kohhus: et Isak Bloomi peat tohtre alla kaema weema, ehk Isaku eest hoold kandma et ta saab söödetu ja kattetu ollema, wõi tehku temma ütte tõtteusse wannukiga tõttes et temma Isakut sel nimmetedul Palwekolmapäiwal mitte pesnu ei olle.
Sel 4 Augustil 1853.
Isak Bloom astse selle kohtu ette, nink and ülles: et Lambameistre Karl Frank tedda Palwekolmapäiwa ommungult pesnu om, nimmelt selle: et temma ei olle küünist nida hainu wõttnu kui Franki tahtminne om ollnu, Frank ollew temmale taggast mannu joosknu ja käega eddimelt hääküllepäle lönu, nink kui Isak mahha olli saddanu, sis ollew Frank tedda surwnu nink weel jallaga hääkülle päle pesnu, ni et temma tool sammal päiwal om löudnu henda otsani häddalitse ollewat, ja ka tämbatseni päiwani temma sest pesmissest hääküllepält paistetu om.
Karl Frank tunnist et temma sedda Isak Bloomi tool nimmetetul Palwekolmapäiwal sugguki pesnu ei olle, ent sel Isakul ollew ennege laiskusse tõbbi, nink and tunnistagid ülles kes nännu ollese et Isak Bloom weel Krawi Kõrzin tool sammal päiwal tüttrikkega olles mässanu, nimmelt Tijo Pull ja Marja Sijwak ollese ne tunnistaja.
Sel 18mal Augstil
Tijo Pull tunnist, et Isak Bloom Palwekolmapäiwa Krawi Kõrzi om tullnu, nink Marja Sijwakuga poole toowrit wett toonu, nink üttelnu: et temma terwis ennamb ei kanna kui ennege pooltoowrit kanda, et temma tüttrikkega mässanu olles sedda ei olle Tijo Pull nännu.
Marja Sijwak tunnist et Isak Bloom ollew Palwekolmapäiwa Krawi Kõrzin ollnu, nink temmaga wee perra lännu; kui Marja ollew tahtnu toowrett weega täus panna, sis om Isak temmale üttelnu et temma terwis ei kanna täut toowrit kanda, et Isak Bloom tüttrikkega mässanu olles sedda temma ei olle nännu.
Isak Bloom tunnist, et se awwalik om et temma Palwekolmapäiwa Krawi Kõrzin om ollnu, nink se ollew nida tullnu: et temma söök om ärra lõppenu, ja om koddu tahtnu söögi perra minna, kost temma perremehhest sadetu söök Krawi Kõrzi wahhel om wasta todu, ja temma se sadetu söögi om wasta wõttnu nink Krawi Kõrzi lännu kos temma söönu om, ja om henda jo selle Franki pesmisse perra häddalitse tundnu, et temma ka ütte poole toowrit wett om toonu om awwalik.
Sel 24 Augst
Kohtumees Johann Pusep tunnist et temma Isak Bloomi külge kolmaltal päiwal päle Palwekolmapäiwa nännu olli, nink se külg ollew nida kui Isak üttelnu om et Frank tedda pesnu olles wäega paistedu ollnu.
Otsus:
Nida kui Karl Franki pääle säratsid kaibussi selle koggokonna kohtu ette saggedate ülles om antu, sis mõistse se kohhus: et Isak Bloomi peat tohtre alla kaema weema, ehk Isaku eest hoold kandma et ta saab söödetu ja kattetu ollema, wõi tehku temma ütte tõtteusse wannukiga tõttes et temma Isakut sel nimmetedul Palwekolmapäiwal mitte pesnu ei olle.
