Krimanni Koggokonna kohtus 17 Januar 1869.
Gotlib Päiw tulli ette ja kaebas et Mango Kärik on Alla soost minno jaggo heina maad ja ka Mihkel Käriko heina maad mõllemist põiki ülle teinud mis Kohtomees Ado Lentzius süggise ülle käis ja nüid olli Mihkel Kärik selle kuhja keik ärra tonud kust 6 koormad heino wõis sada ja minna ollin koggonist ilma jänud.
Mihkel Kärik tulli 31. Januaril ette ja ütles olgo temma kül ka sinno heina ma pealt teinud agga minno heina ma peale olli kuhhi tetto ja minna ollen sest kuhjast 4 koormad heino sanud, sealt olleks kül ehk rohkem sanud agga Mango Kärik olli se kuhhi jo enne meie tomist ümber ringi hirmsaste ärra kakkunud ja tonud.
Mango Kärik tulli 31 Januaril ette ja ütles: minna ollin kül ilma nende lubbata mõllemite jao pealt teinud ja sedda ei wõi ükski tunnistata et minna sest kuhjast ollen haino kakkumas käinud sest mul olli weike kuhhi Koolmeistri heina ma otsan ja sealt ollin ma tonud.
Ado Lentzius tulli ette ja ütles: Mango Kärik olli kül nende mõllemete jao pealt teinud agga sedda ma ei wõi mitte selgest üttelda kumba pealt wähhem ehk rohkem tetto olli ja arwasin pea ütte wõrs mõllemitte pealt tetto ollewad.
Mõistus 31sel Januaril 1869.
Koggokonna kohhus mõistis et Mihkel Kärik peab neist haintest pool se on kaks koormad Kotlieb Päiwale ärra andma katte näddali aja sissen Ado Lentziuse tunnistust peale ja kui selged tunnistust sawad et Mango Kärik on sedda kuhja kakkunud siis sawad weel kumpki Temma käest üks korem haino ja Mango Kärikul ei olle nende haino ülle õigust middagi, sepärrast et omma lubbaga on need hainad sinna teinud.
Kohto man olliwa
Peakohtomees Jürri Bragli XXX
Kohtomees Juhan Mina XXX
" " Ado Lentzius XXX
Mihkel Kärik ei olnud rahhul ja olli Protokoli Kogokonna kohtust 6 Februaril wälja wõtnud et tahta suremat kohhut nõudma mis Temmale ka perra on antud sanud.
Koggokonna kirjutaja assemel M. Baumann /allkiri/
Krimanni Koggokonna kohtus 17 Januar 1869.
Gotlib Päiw tulli ette ja kaebas et Mango Kärik on Alla soost minno jaggo heina maad ja ka Mihkel Käriko heina maad mõllemist põiki ülle teinud mis Kohtomees Ado Lentzius süggise ülle käis ja nüid olli Mihkel Kärik selle kuhja keik ärra tonud kust 6 koormad heino wõis sada ja minna ollin koggonist ilma jänud.
Mihkel Kärik tulli 31. Januaril ette ja ütles olgo temma kül ka sinno heina ma pealt teinud agga minno heina ma peale olli kuhhi tetto ja minna ollen sest kuhjast 4 koormad heino sanud, sealt olleks kül ehk rohkem sanud agga Mango Kärik olli se kuhhi jo enne meie tomist ümber ringi hirmsaste ärra kakkunud ja tonud.
Mango Kärik tulli 31 Januaril ette ja ütles: minna ollin kül ilma nende lubbata mõllemite jao pealt teinud ja sedda ei wõi ükski tunnistata et minna sest kuhjast ollen haino kakkumas käinud sest mul olli weike kuhhi Koolmeistri heina ma otsan ja sealt ollin ma tonud.
Ado Lentzius tulli ette ja ütles: Mango Kärik olli kül nende mõllemete jao pealt teinud agga sedda ma ei wõi mitte selgest üttelda kumba pealt wähhem ehk rohkem tetto olli ja arwasin pea ütte wõrs mõllemitte pealt tetto ollewad.
Mõistus 31sel Januaril 1869.
Koggokonna kohhus mõistis et Mihkel Kärik peab neist haintest pool se on kaks koormad Kotlieb Päiwale ärra andma katte näddali aja sissen Ado Lentziuse tunnistust peale ja kui selged tunnistust sawad et Mango Kärik on sedda kuhja kakkunud siis sawad weel kumpki Temma käest üks korem haino ja Mango Kärikul ei olle nende haino ülle õigust middagi, sepärrast et omma lubbaga on need hainad sinna teinud.
Kohto man olliwa
Peakohtomees Jürri Bragli XXX
Kohtomees Juhan Mina XXX
" " Ado Lentzius XXX
Mihkel Kärik ei olnud rahhul ja olli Protokoli Kogokonna kohtust 6 Februaril wälja wõtnud et tahta suremat kohhut nõudma mis Temmale ka perra on antud sanud.
Koggokonna kirjutaja assemel M. Baumann /allkiri/
