Extractum Protocolli
Wanna Anzmõisa wallitsus olli minnewa Jakobipäiwa 1852 ajastajal selle walla perremehhel Kärike Isak Kangrule nida kui sädus lubbas üllesüttelnu, et temma Jürripäiwa 1853 ajastajal se Kärike maja pidda ärra andma.
Selle pääle olli ka se mõisawallitsus se maja Karrola mehhe Andrus Södile ärra lubbanu.
Isak Kangru pallel sedda mõisawallitsust, et se maja weel eddispäidi temma kätte jättetasi, ent se es olle ennamb wõimalik, nimmelt selle: et Mõisawallitsus omma lubbamisse Kärike maja ülle Andrus Söödile olli andnu: segiperrast and Mõisawallitsus Isak Kangrule se lubba: kui temma Andrus Söödi wõib leppitada et ta se Kärike maja hendapoolt temmale lubbab jätta, selle wasta mõisapoolt ei sa middagi keeldama.
Selle päle tulliwa Isak Kangro ja Andrus Sööd, Mõisawallitsusse ja Koggokonna-Kohtu koon ollemisse man selle kohtu ette, nink leppisiwa henda wahhel: et Andrus Sööd se Kärike tallo Isak Kangro kätte jättab. Isak Kangru lubbase Andrus Söödile selle hääteggemisse eest hendapoolt ütte ommist 4 obbesist anda.
Nüüd kui Andrus Sööd selle samma mõisa alla ütte tõise tallo wõtse, nink Isak Kangro Kärike poole paikale jäi, ja Andrus Sööd sedda lubbatut obbest nõudse, es tahha Isak sest lubbamissest ennamb middägi teeda.
Sis palleb se koggokonna kohhus allandlikkult, et Ausa Keiserlik Kihhelkonna Kohhus omma targalikko mõistmissega selle asja ülle ütte kindmat otsust annab, kas Isak Kangro omma täwwelikko lubbamist peab täutma ehk mitte.
sel 30 Julil 1853.
Augst sel 21 Augustil N699.
Kihhelkonna kohtu poolest kinnitedu et Isak Kangro peat omma lubbamisse täutma.
Extractum Protocolli
Wanna Anzmõisa wallitsus olli minnewa Jakobipäiwa 1852 ajastajal selle walla perremehhel Kärike Isak Kangrule nida kui sädus lubbas üllesüttelnu, et temma Jürripäiwa 1853 ajastajal se Kärike maja pidda ärra andma.
Selle pääle olli ka se mõisawallitsus se maja Karrola mehhe Andrus Södile ärra lubbanu.
Isak Kangru pallel sedda mõisawallitsust, et se maja weel eddispäidi temma kätte jättetasi, ent se es olle ennamb wõimalik, nimmelt selle: et Mõisawallitsus omma lubbamisse Kärike maja ülle Andrus Söödile olli andnu: segiperrast and Mõisawallitsus Isak Kangrule se lubba: kui temma Andrus Söödi wõib leppitada et ta se Kärike maja hendapoolt temmale lubbab jätta, selle wasta mõisapoolt ei sa middagi keeldama.
Selle päle tulliwa Isak Kangro ja Andrus Sööd, Mõisawallitsusse ja Koggokonna-Kohtu koon ollemisse man selle kohtu ette, nink leppisiwa henda wahhel: et Andrus Sööd se Kärike tallo Isak Kangro kätte jättab. Isak Kangru lubbase Andrus Söödile selle hääteggemisse eest hendapoolt ütte ommist 4 obbesist anda.
Nüüd kui Andrus Sööd selle samma mõisa alla ütte tõise tallo wõtse, nink Isak Kangro Kärike poole paikale jäi, ja Andrus Sööd sedda lubbatut obbest nõudse, es tahha Isak sest lubbamissest ennamb middägi teeda.
Sis palleb se koggokonna kohhus allandlikkult, et Ausa Keiserlik Kihhelkonna Kohhus omma targalikko mõistmissega selle asja ülle ütte kindmat otsust annab, kas Isak Kangro omma täwwelikko lubbamist peab täutma ehk mitte.
sel 30 Julil 1853.
Augst sel 21 Augustil N699.
Kihhelkonna kohtu poolest kinnitedu et Isak Kangro peat omma lubbamisse täutma.
