Põltsama postipois Juhhan Künnap astus kohto ette ja kaibas, et kui temma Arrosaare poolt sõites tulnud ja Kõomõisa kõrtsi sisse läinud, aianud Kõomõisa Kõrsimees Mart Pint mõisa poisid Hindrek Loig, Jürri Luik ja Tõnno Loig kõrsist wälja, kes ukse peal temmale wasto tulnud, ja Jürri Luik lubbanud temma hobbose järrele wadata ütteldes: "Minne postipois kõrtsi soja, minna watan sinno hobbose ja kellade järrele." Postipoiss läinud sisse ostnud koppiko eest saia, hakkanud söma, ja seddamaid tulnud Jürri Luik kõrtsi ja kussinud postimeest puistades "Postimees! Kas sinnul kellad ka peal ollid? Sellepeale üttelnud postipois wälja jookstes: Teie kuulsite ja näggite ommeti keik, kui teie kõrsist walja tulles ukse peal minno wasto tullite, et minnul kaks suurt kella peal ollid: Lähwad siis ühhes postipois Juhhan Künnap, kõrsimees Mart Pint ja Jürri Luik kellasid watama, ei kuskil, jubba ärra warrastud.-

Kõrsimees Mart Pint tunnistab siin kohtoees, et kellad kül peal on olnud. Kutsuti Hindrek Loig, Jürri Luik ja Tõnno Loig, ette, agga nemmad aiasid wasto, et nemmad mitte ei olle näinud, kui kõrsimehhe Mart Pint neid korsist wälja aianud, kas postipoisil kellasid peal on olnud wõi mette, egga nemmad, kui ka olleks olnud, neid warrastanud ei olle: Sest et nad kangeste wasto aiawad, ka selged tunnistust ei olle, ei wõinud koggokonna kohhus keddagid mõista, waid jättis selle peale, ehk need kellad tullewad pärrast pitkameisi issigi weel wälja.-