13.
III) Tuli ette: Tüdruk Juula Normann ja kaewab, tema on Sakkal teenimas olnud ja perenaene ajanud teda ära, üteldes: Mine minu maja ümbert hulkumast ära, mine nüüd Uuesauna Mari juure; ema olla pealt kuulnud. Selle pärast oli teda ära ajanud, et tema ei ole pühapääw hommikul kord karja läinud, siis perenaene kiskunud tema sitsi jak lõhki, löönud 3 korda witsaga üks kord mööda pead 2 kord mööda pihta. Külakarjane Kaarel Karrakas olla kaa toas olnud ja seda pealt näinud. Siis kui tema hakand kiriku minema, wõtnud perenaene tema riided ära, suure willase rätiku, seeliku, ja weikese pearätiku ära. Siis läinud tema ema juure, ja kui tema õhtu tagasi läind, küsind perenaene, mis sa nüüd meile tulid, mine minu silma alt, too minu tehtud särgid ja seelik tagasi. Kui tema kewadel sõnna läinud; siis luband perenaene temale palgaks 3 rubla selget raha, 2 särki, seelik, kalewine jak, willu luband ka anda.
Ema Mari Normann räägib, tema nende kaubast ei teada. Kui tema oma tüdrega tagasi läinud, siis Saka perenaene ajanud teda ja tütart ära ja ei anda tüdre riidid kätte.
Peremees Kaarel Pärk sai kohtu ette kutsutud ja temale see kaebtus ette loetud: Tema räägib nemad ei olla mitte tüdrukud äraajanud, tema on kolmele korrale sui kibeda töö aegus haige olnud ja ema juure läinud ja kui tagasi tulnud, siis wõtnud nemad teda ikka wastu ja nüüd ei ole tüdruk enam tagasi tulnud. Kauba aru ei ole neil kewadel olnud ja perenaene ei ole mitte tüdrukut löönud.
Perenaene Tio Pärk räägib: Mari Pruuli on kewadel tüdruku sõnna toonud ja muud palga aru pole olnud, tema kraasind willu ja ütelnud pärast sööma tüdrukule kaa, tule kraasima, siis saame seelikut, ja kuidas tüdrik teenib nõnda saab palka. 2 särki ja seeliku teinud warsti kätte. Nii kaua läinud korda, et küll töö waene, sõnniku lautamise ajal ütelnud et haige olla ja läinud Teisipääw ema juure ja olnud kunni Reedeni kui pois järel käinud. Teine kord olnud heina aegas ligi nädala kodu raskema töö aegas ja kolmas kord rukki seemendamise aegas kui peremees ja perenaene teda karja ajanud pühapääwa hommikul ei ole läinud, tema minna kiriku, ei ole sell õhtul sööma tulnud, tema olla haige. Esmaspääw hommiku olnud rehi siis naad hüüdnud ja otsinud teda kolmel korral laudil taga, aga ei ole leidnud, tüdruk olnud heina wirna sees ja kui rehi pekstud saanud, siis tulnud laudilt maha. Lõunast tulnud tööle ja siis Teisipääw läinud ära, ema tulnud tüdrukuga tagasi siis perenaene käskinud teda peremehe juure minna wäljale äästama aga tüdruk põle läinud ja ema hakanud perenaesele paha sõnu ütlema, ja perenaene käskinud teda toast wälja minna ja tüdruku ema Mari Normann lükanud perenaest kardule korwiga. Nemad läinud lammaid pesema ja tüdruk läinud neilt jälle ära ja ei ole enam tagasi tulnud.
Et karjane K. Kerrakas ja Mari Pruuli puudusid see peale ühendasid endid kohtu liikmed ja tegid see: Mõistus: Se asi jääb teiseks kohtu pääwaks kui tunnistust juure tuleb.
13.
III) Tuli ette: Tüdruk Juula Normann ja kaewab, tema on Sakkal teenimas olnud ja perenaene ajanud teda ära, üteldes: Mine minu maja ümbert hulkumast ära, mine nüüd Uuesauna Mari juure; ema olla pealt kuulnud. Selle pärast oli teda ära ajanud, et tema ei ole pühapääw hommikul kord karja läinud, siis perenaene kiskunud tema sitsi jak lõhki, löönud 3 korda witsaga üks kord mööda pead 2 kord mööda pihta. Külakarjane Kaarel Karrakas olla kaa toas olnud ja seda pealt näinud. Siis kui tema hakand kiriku minema, wõtnud perenaene tema riided ära, suure willase rätiku, seeliku, ja weikese pearätiku ära. Siis läinud tema ema juure, ja kui tema õhtu tagasi läind, küsind perenaene, mis sa nüüd meile tulid, mine minu silma alt, too minu tehtud särgid ja seelik tagasi. Kui tema kewadel sõnna läinud; siis luband perenaene temale palgaks 3 rubla selget raha, 2 särki, seelik, kalewine jak, willu luband ka anda.
Ema Mari Normann räägib, tema nende kaubast ei teada. Kui tema oma tüdrega tagasi läinud, siis Saka perenaene ajanud teda ja tütart ära ja ei anda tüdre riidid kätte.
Peremees Kaarel Pärk sai kohtu ette kutsutud ja temale see kaebtus ette loetud: Tema räägib nemad ei olla mitte tüdrukud äraajanud, tema on kolmele korrale sui kibeda töö aegus haige olnud ja ema juure läinud ja kui tagasi tulnud, siis wõtnud nemad teda ikka wastu ja nüüd ei ole tüdruk enam tagasi tulnud. Kauba aru ei ole neil kewadel olnud ja perenaene ei ole mitte tüdrukut löönud.
Perenaene Tio Pärk räägib: Mari Pruuli on kewadel tüdruku sõnna toonud ja muud palga aru pole olnud, tema kraasind willu ja ütelnud pärast sööma tüdrukule kaa, tule kraasima, siis saame seelikut, ja kuidas tüdrik teenib nõnda saab palka. 2 särki ja seeliku teinud warsti kätte. Nii kaua läinud korda, et küll töö waene, sõnniku lautamise ajal ütelnud et haige olla ja läinud Teisipääw ema juure ja olnud kunni Reedeni kui pois järel käinud. Teine kord olnud heina aegas ligi nädala kodu raskema töö aegas ja kolmas kord rukki seemendamise aegas kui peremees ja perenaene teda karja ajanud pühapääwa hommikul ei ole läinud, tema minna kiriku, ei ole sell õhtul sööma tulnud, tema olla haige. Esmaspääw hommiku olnud rehi siis naad hüüdnud ja otsinud teda kolmel korral laudil taga, aga ei ole leidnud, tüdruk olnud heina wirna sees ja kui rehi pekstud saanud, siis tulnud laudilt maha. Lõunast tulnud tööle ja siis Teisipääw läinud ära, ema tulnud tüdrukuga tagasi siis perenaene käskinud teda peremehe juure minna wäljale äästama aga tüdruk põle läinud ja ema hakanud perenaesele paha sõnu ütlema, ja perenaene käskinud teda toast wälja minna ja tüdruku ema Mari Normann lükanud perenaest kardule korwiga. Nemad läinud lammaid pesema ja tüdruk läinud neilt jälle ära ja ei ole enam tagasi tulnud.
Et karjane K. Kerrakas ja Mari Pruuli puudusid see peale ühendasid endid kohtu liikmed ja tegid see: Mõistus: Se asi jääb teiseks kohtu pääwaks kui tunnistust juure tuleb.
