Protokoll
№ 176
Krimanni koggokonna kohtus sel 31. October 1869.
Keiserliko Silla kohto kässo peale mis 27 October № 8986 kuulutas sai Jürri Klaos Roijo perrismaa piddaja ette kutsotud ja kaebas:
minna arwan et Ado Eimann minno rehhe pallama pannu sest ütte saaba jälle läitsiwa minno rehhe mand Kortso tallo poole mis Walla Wöörmünder Johan Raswa, Jaan Jahnus ja Mihkel Ossep nink abbikohtomees Jaan Poedderson näggiwad, siis om mul weel üks tunnistaja Haslawalt Kiipuse metsawaht kes minno weski poisile kõnnelnu et sel 24 Octobri õhtul on Ado Eimann Kortso poolt tulnu ja minno rehhe mannu lännu.
Haslawa kog. kirjutaja Sieman om ka need jälged näinud.
On Jaan Luhha käest Ado Eiman üks kuub kohto tulla wõtnud.
Wöörmünder Johan Raswa tulli ette ja tunnistas: ütte saaba jälge olliwa lumme peal nätta mis Roijo rehhe mand Kortso poole läitsiwa minna sedda mitte ei tea kas ne Ado Eimani jälge olliwa wai mõnnel muul minna läitsi Kattastiko teed nende jälgi möda kui Kõiwestikko kiwwi silla mannu säel kattewa mul jälged käest ärra et lumme satte ja Rehhe pallamisse kumme kõiwestikko warjo jäi, ja säelt silla mant jäi 1 werst weel Koortsole. Sest Roijo rehhi kül pallama pantud om sepärrast et Tuule kambri kottalt tulli kattusse sissest pallama hakkas mis 4 sülda rehhe Ahjust kaugel om, ja minna sedda allustust näggin.
Tunnistaja Roijo sullane Jaan Jahnus tulli ette ja ütles: minna ei tija middagi üttelda jälgetest õigete arwo es sa agga jälged een minno olliwa ni kaua kui krusa haua juurde ja säel ennamb jälgi es näe Kortsole. Siis läksin minna Kortsole rahwas olliwa üllawan ja Ado Eiman seisis paljaste jalgadega tuhka haua weere man.
Tunnistaja Mihkel Ossep tulli ette ja tunnistas: meije kaesime ni kui saaba jälges olles olnuwa ja Teed mööda alla Kortso poole lännuwa, mis mitte õigede arwo es sa, minna sõiti hobbusega ni kaua kui Kortsole kaema kas Ado Eimann koddo om, kui hakka alla sai siis küsse kas Ado koddu, sepeale tulli Ado Eimann ilma rõiwada ja palja jallo tarrest wälja, agga jälgi ma Kortsole minema mitte es näe.
Ado Eimann tulli koggokonna kohto ette ja ütles: minna läitsi Krimani kohto mand Kokkekülla kaudo koddo mis kõige õigemb Tee om, üttegi näggijad ja wasto tullejad minnol es olle keddagi agga Roijo kaudo minna kotto es lä. Kui Kortsole sain tõsse poisi olliwa sömast tulnu ja keig üllewan mõnni asseme peal pikkali. Meistre tehtud sabad olliwa minnol jallan ja minno tõsse saaba jäiwa jo ükskord kui minnewa säddala küinin maggasime õlgi sisse, nende sammo Sabastega käisin minna Krimanni kohtus kellega ka Roijo tullekahjus käisin. Kuub wõisin igga kord taggasi wija.
Tunnistaja Abbi kohtomees Jaan Poedderson tulli kohto ette ja ütles: Ado Eiman ütles mulle tulle kahjo aego et temmal om Krimanis käimisse man tõsse saaba jallan olnud, siis tullime Roijo rehhe poolt, kõrtsi poole ütten, siis ütles Johan Raswa Ado Eimann panne omma jalg siija jälge sisse, siis üttelnu Ado Eimann noh mul olliwa tõsse saba jallan, kos minna siis nende sabastega läitsin, ne ommawa jo katki.
Tunnistaja Karel Weber H. Kortso tallo sulllane tulli koggokonna kohto ette ja ütles: minna ei tea mis aeg olli kui Ado Eimann koddo tulli sest keig tõsse sullase maggasiwa jo minna parrandi omma sabad, kui ärra parrantud oliwa heidasin maggama silmad ollid ni kokko lännu tulli Ado sisse tõmmas Tulle üllese ja pand pirro pallama, meil olli üks wäikenne koer tarren Ado ütles enne ütte tüdrukulle lasse koer wälja tüdruk ei olle lasknud siis om Ado Eimann tõssele üttelnud siis om An Post se koer wälja lasknu ja üttelnu et Kuu tõsseb, kui tulli suurembas lännu om mõttelnu et Age rehhi pallab, perrast nännuwa et Roijo rehhe pealt se tulli tõusnu, mis sabad Adol jalas olliwa seda minna mitte ei tea.
Tunnistaja Johan Jäger H. Kortso sullane tulli ette ja ütles: meije maggasime kui Ado tulli ja omma kasti manu läks siis wirgu minna üllese sepärrast et temma kast minno päitsen olli. Roijol ollin man kui lumme pealt jälgi mõtedi siis üttel Ado Eimann mul om känk seppa teddo saaba jallan ja lumme peal om wenne saaba jäelged, mis saba Adol Krimanis käija jallan olliwa sedda minna mitte ei tea.
Tunnistaja Jaak Uus K. tallo sullane tulli ette ja ütles: minna ei tija ja es kuule kui Ado Eimann koddo tulli, kui tõsse minno ülles aiwa et walge wäljan siis mõtlime Age rehhe pallama, pärrast näime et Roijol se tulle kahjo olli, sedda minna ei tea mis saba Ado Eimanil jallan olliwa, sest sedda minna kül tean et Adol üks paar wenne sabad ja tõnne paar känkseppa tehtud sabad ommawa.
Siis sai Roijo rehhepab Maert Korts tulli ette ja ütles: minna ei tea muud middagi kui se rehhi olli pallama pantu, to pooline Tuule wärja olli naklaga kinni lödu kust poolt se rehhi pallama lännu, minna m,aggasi poistega rehhen, kui Willem Laett, Johan Raswa, Jaan Semmel ja Jaan Luhha meid üllese rüüksewa kui tulli weel kattussel olnu, kui minna ja Mihkel Ossep wälja saime.
Mõistus sel 31mal October 1869.
Krimanni koggokonna kohhus mõistis:
1) Abbikohtomehhe Jaan Poeddersoni ka Wöörmünder Johan Raswa tunnistusse peale et Ado Eimann üttelnud et temmal om känkseppa teddu saaba jallas ja lumme peal wenne saaba jälle üttelnu ollewad
2) sadab Koggokonna kohhus jälle Tarto Silla kohto kätte.
Man olliwa:
Koggokonnakohto Peamees Jürri Bragli XXX
" " Abbi " Ado Lenzius XXX
" " " Johan Mina XXX
Koggokonna kohto kirjutaja W. Kogi /allkiri/
Protokoll
№ 176
Krimanni koggokonna kohtus sel 31. October 1869.
Keiserliko Silla kohto kässo peale mis 27 October № 8986 kuulutas sai Jürri Klaos Roijo perrismaa piddaja ette kutsotud ja kaebas:
minna arwan et Ado Eimann minno rehhe pallama pannu sest ütte saaba jälle läitsiwa minno rehhe mand Kortso tallo poole mis Walla Wöörmünder Johan Raswa, Jaan Jahnus ja Mihkel Ossep nink abbikohtomees Jaan Poedderson näggiwad, siis om mul weel üks tunnistaja Haslawalt Kiipuse metsawaht kes minno weski poisile kõnnelnu et sel 24 Octobri õhtul on Ado Eimann Kortso poolt tulnu ja minno rehhe mannu lännu.
Haslawa kog. kirjutaja Sieman om ka need jälged näinud.
On Jaan Luhha käest Ado Eiman üks kuub kohto tulla wõtnud.
Wöörmünder Johan Raswa tulli ette ja tunnistas: ütte saaba jälge olliwa lumme peal nätta mis Roijo rehhe mand Kortso poole läitsiwa minna sedda mitte ei tea kas ne Ado Eimani jälge olliwa wai mõnnel muul minna läitsi Kattastiko teed nende jälgi möda kui Kõiwestikko kiwwi silla mannu säel kattewa mul jälged käest ärra et lumme satte ja Rehhe pallamisse kumme kõiwestikko warjo jäi, ja säelt silla mant jäi 1 werst weel Koortsole. Sest Roijo rehhi kül pallama pantud om sepärrast et Tuule kambri kottalt tulli kattusse sissest pallama hakkas mis 4 sülda rehhe Ahjust kaugel om, ja minna sedda allustust näggin.
Tunnistaja Roijo sullane Jaan Jahnus tulli ette ja ütles: minna ei tija middagi üttelda jälgetest õigete arwo es sa agga jälged een minno olliwa ni kaua kui krusa haua juurde ja säel ennamb jälgi es näe Kortsole. Siis läksin minna Kortsole rahwas olliwa üllawan ja Ado Eiman seisis paljaste jalgadega tuhka haua weere man.
Tunnistaja Mihkel Ossep tulli ette ja tunnistas: meije kaesime ni kui saaba jälges olles olnuwa ja Teed mööda alla Kortso poole lännuwa, mis mitte õigede arwo es sa, minna sõiti hobbusega ni kaua kui Kortsole kaema kas Ado Eimann koddo om, kui hakka alla sai siis küsse kas Ado koddu, sepeale tulli Ado Eimann ilma rõiwada ja palja jallo tarrest wälja, agga jälgi ma Kortsole minema mitte es näe.
Ado Eimann tulli koggokonna kohto ette ja ütles: minna läitsi Krimani kohto mand Kokkekülla kaudo koddo mis kõige õigemb Tee om, üttegi näggijad ja wasto tullejad minnol es olle keddagi agga Roijo kaudo minna kotto es lä. Kui Kortsole sain tõsse poisi olliwa sömast tulnu ja keig üllewan mõnni asseme peal pikkali. Meistre tehtud sabad olliwa minnol jallan ja minno tõsse saaba jäiwa jo ükskord kui minnewa säddala küinin maggasime õlgi sisse, nende sammo Sabastega käisin minna Krimanni kohtus kellega ka Roijo tullekahjus käisin. Kuub wõisin igga kord taggasi wija.
Tunnistaja Abbi kohtomees Jaan Poedderson tulli kohto ette ja ütles: Ado Eiman ütles mulle tulle kahjo aego et temmal om Krimanis käimisse man tõsse saaba jallan olnud, siis tullime Roijo rehhe poolt, kõrtsi poole ütten, siis ütles Johan Raswa Ado Eimann panne omma jalg siija jälge sisse, siis üttelnu Ado Eimann noh mul olliwa tõsse saba jallan, kos minna siis nende sabastega läitsin, ne ommawa jo katki.
Tunnistaja Karel Weber H. Kortso tallo sulllane tulli koggokonna kohto ette ja ütles: minna ei tea mis aeg olli kui Ado Eimann koddo tulli sest keig tõsse sullase maggasiwa jo minna parrandi omma sabad, kui ärra parrantud oliwa heidasin maggama silmad ollid ni kokko lännu tulli Ado sisse tõmmas Tulle üllese ja pand pirro pallama, meil olli üks wäikenne koer tarren Ado ütles enne ütte tüdrukulle lasse koer wälja tüdruk ei olle lasknud siis om Ado Eimann tõssele üttelnud siis om An Post se koer wälja lasknu ja üttelnu et Kuu tõsseb, kui tulli suurembas lännu om mõttelnu et Age rehhi pallab, perrast nännuwa et Roijo rehhe pealt se tulli tõusnu, mis sabad Adol jalas olliwa seda minna mitte ei tea.
Tunnistaja Johan Jäger H. Kortso sullane tulli ette ja ütles: meije maggasime kui Ado tulli ja omma kasti manu läks siis wirgu minna üllese sepärrast et temma kast minno päitsen olli. Roijol ollin man kui lumme pealt jälgi mõtedi siis üttel Ado Eimann mul om känk seppa teddo saaba jallan ja lumme peal om wenne saaba jäelged, mis saba Adol Krimanis käija jallan olliwa sedda minna mitte ei tea.
Tunnistaja Jaak Uus K. tallo sullane tulli ette ja ütles: minna ei tija ja es kuule kui Ado Eimann koddo tulli, kui tõsse minno ülles aiwa et walge wäljan siis mõtlime Age rehhe pallama, pärrast näime et Roijol se tulle kahjo olli, sedda minna ei tea mis saba Ado Eimanil jallan olliwa, sest sedda minna kül tean et Adol üks paar wenne sabad ja tõnne paar känkseppa tehtud sabad ommawa.
Siis sai Roijo rehhepab Maert Korts tulli ette ja ütles: minna ei tea muud middagi kui se rehhi olli pallama pantu, to pooline Tuule wärja olli naklaga kinni lödu kust poolt se rehhi pallama lännu, minna m,aggasi poistega rehhen, kui Willem Laett, Johan Raswa, Jaan Semmel ja Jaan Luhha meid üllese rüüksewa kui tulli weel kattussel olnu, kui minna ja Mihkel Ossep wälja saime.
Mõistus sel 31mal October 1869.
Krimanni koggokonna kohhus mõistis:
1) Abbikohtomehhe Jaan Poeddersoni ka Wöörmünder Johan Raswa tunnistusse peale et Ado Eimann üttelnud et temmal om känkseppa teddu saaba jallas ja lumme peal wenne saaba jälle üttelnu ollewad
2) sadab Koggokonna kohhus jälle Tarto Silla kohto kätte.
Man olliwa:
Koggokonnakohto Peamees Jürri Bragli XXX
" " Abbi " Ado Lenzius XXX
" " " Johan Mina XXX
Koggokonna kohto kirjutaja W. Kogi /allkiri/
