Krimanis sel 5mal September 1869.
Jürri Klaos perrismaa piddaja tulli sel üllemal nimmetud päewal koggokonna kohto ette ja kaebas Haslawa koggokonnast Ado Eimani peale. Ado Eimann olli sel 7mal Augustil ütte tõsse sullasega /Hants Zuija/ Kortso Haslawa tallo Linno minno Roijo järwest leost wälja wõtma, nink om Roijo kõrtsi man pool nakla wiina jonu ja üttelnu nüid keig kiwwi mis linnatel peal ommawa peawa järwe minnema, ja neid linno olli 22 koormad, siis üttelnu kõrtsimees Jaan Luhha egga siin jõgge ei olle siin om jäerw. Eimann üttelnu se on üks keig kas jõggi wai Jäerw. Kui Eimann järwe mannu lännu ja kiwwe linnate pealt sisse aijama hakkanu siis om keige eddimenne keelja Johan Tedder olnu et kiwwe järwe ei pea aijama, nenda samma Anna Sell keelnu. Eimann üttelnu mis sinna kurrat siis tahhad. Peale se sai minna essi senna keelma ja ütli egga sa ellajas ei olle sinna olled jo inneminne sest ellajas ka kuuleb kui keeltas. Siis ütles Eimann kassi sinna siit mand mollosehka egga sinna ükski perremees ei olle, siis läitsin tük maad minna ärra siis hakkas hirmsast sõimama: taddimollo wask kas sinna perremees olled, siis wõtti minna temma käest kinni ja ütli minne sinno mo järwe mand kui ma se järwe perremees ei olle, siis hard Eimann minno juustest kinni ja tõukas mind ülle pea wette nink tõmmas minno päkkast hammastega werri wälja. Johan Tedder ja Jaan Sell kissiwa minno Pea temma käest walla.
Se peale tulli Ado Eimann ette ja ütles: ei mitte, mul kukkus üks ainokenne kiwwi koggematta järwe siis tulli Klaos ja lõi mulle nenda et ma järwe satte siis tulli Jaan Sell wõt mo karwust kinni ja tõmmas weest minno wälja kos weel üks tõnne mees man olli, nüüd omma minno kõrwa sest pessmissest kinni et heasde ei kuule. Klaos tulli mannu ja ütles kas päewa tehtud mis perrast teije minno Järwen leotate, siis ma ütli kui perremees päiwi ei tee egga meije siis päiwi teggema ei hakka ja tulli minnu mannu mind peksma.
Tunnistaja Hants Zuija Haslawalt tulli sel 5mal September kohto ette ja tunnistas: ütte kiwwi perrast se tülli tulli sepärrast kas kiwwi wai kaks koggematta wai meelega Juhan Eimani käst sisse satte, siis tulli Klaos kui tal kiwwi käen olli, lõi Klaos taggast sella Eimanni sisse. Siis minna ütli Eimanile kae nüid mis tulli. Eimann sõimas kül Klaost wargas kas temma tatti warras kellegi perremees om.
Tunnistaja Johan Tedder tulli ette ja tunnistas ma ollen kül nännu kui Eimann kiwwe sisse wiskas, minna keeli enne ja peale se tulli Jaan Sell ja keelas ka, agga ta mitte ei kuulnud.
Tunnistaja Jaan Sell tulli kohto ette ja ütles: enne keelis Johan Tedder ja minna ka keeli siis läitsi kõrtsi poole linna koormatega üllese ja röökse weel et ärra wiska mitte kiwwe järwe, kui Linno perra läitsi siis olli justest Eimanil kinni wõetud, minna läitsi ja tõmmasi poisi /Eimanni/ õllast kinni ja lahhoti ärra sepärrast et Eimanil Klaose juustest kinni olli.
Tunnistaja kõrtsimees Jaan Luhha tulli koggokonna kohto ette sel 3mal October ja ütles: Ado Eiman wõttis wiina kui minnema hakkas ütles: nüüd ma lä ja pillu ne kiwwi keig Jõkke. Minna ütli löme käe et sa mitte jõkke ei jõwwa pillu siis pead jo Haslawale minnema. Eimann ütles: siin om een weskid ja tagga weskid jõggi.
Sepeale küssis koggokonna kohhus sel 24mal October Klaose käest mis nõuad selle kiwwi sisse aijamisse eest.
Klaos kostis ei minna nõua kiwwide sisse aijamisse eest ütsinda waid minna nõuan ka omma teotusse ja juustest kiskumise eest, sest kui minna nõrkemb olles olnu siis olles wai omma ello kaotanu, kiwwi sisse aijamisse eest nõuan minna 25 rubla h. ja rööwimisse eest 25 rubla h.
Mõistus: sel 24mal October 1869.
Koggokonna kohhus mõistis: Ado Eimann peab Jürri Klaosele 5 rubla hõbbetad maksma seperrast et kiwwi jõkke aijanu, ehk kiwwi jõest wälja puhhastama;
2) saab Ado Eimann 25 witsa lööki sepärrast et temma krob om olnud.
Man olliwa:
Koggokonna kohto peamees Jürri Bragli XXX
" " Abbi " Ado Lenzius XXX
" " " " Jaan Poedderson XXX
Kirjutaja: W. Kogi /allkiri/
Jürri Klaos ja Ado Eimann ei olnud mõllemad koggokonna kohto mõistmissega rahho ja nõuawad mõllemad suuremad kohhud. Jürri Klaos wõttis Protokoll sel 26mal October Koggokonna kohtust wälja.
Krimanis sel 5mal September 1869.
Jürri Klaos perrismaa piddaja tulli sel üllemal nimmetud päewal koggokonna kohto ette ja kaebas Haslawa koggokonnast Ado Eimani peale. Ado Eimann olli sel 7mal Augustil ütte tõsse sullasega /Hants Zuija/ Kortso Haslawa tallo Linno minno Roijo järwest leost wälja wõtma, nink om Roijo kõrtsi man pool nakla wiina jonu ja üttelnu nüid keig kiwwi mis linnatel peal ommawa peawa järwe minnema, ja neid linno olli 22 koormad, siis üttelnu kõrtsimees Jaan Luhha egga siin jõgge ei olle siin om jäerw. Eimann üttelnu se on üks keig kas jõggi wai Jäerw. Kui Eimann järwe mannu lännu ja kiwwe linnate pealt sisse aijama hakkanu siis om keige eddimenne keelja Johan Tedder olnu et kiwwe järwe ei pea aijama, nenda samma Anna Sell keelnu. Eimann üttelnu mis sinna kurrat siis tahhad. Peale se sai minna essi senna keelma ja ütli egga sa ellajas ei olle sinna olled jo inneminne sest ellajas ka kuuleb kui keeltas. Siis ütles Eimann kassi sinna siit mand mollosehka egga sinna ükski perremees ei olle, siis läitsin tük maad minna ärra siis hakkas hirmsast sõimama: taddimollo wask kas sinna perremees olled, siis wõtti minna temma käest kinni ja ütli minne sinno mo järwe mand kui ma se järwe perremees ei olle, siis hard Eimann minno juustest kinni ja tõukas mind ülle pea wette nink tõmmas minno päkkast hammastega werri wälja. Johan Tedder ja Jaan Sell kissiwa minno Pea temma käest walla.
Se peale tulli Ado Eimann ette ja ütles: ei mitte, mul kukkus üks ainokenne kiwwi koggematta järwe siis tulli Klaos ja lõi mulle nenda et ma järwe satte siis tulli Jaan Sell wõt mo karwust kinni ja tõmmas weest minno wälja kos weel üks tõnne mees man olli, nüüd omma minno kõrwa sest pessmissest kinni et heasde ei kuule. Klaos tulli mannu ja ütles kas päewa tehtud mis perrast teije minno Järwen leotate, siis ma ütli kui perremees päiwi ei tee egga meije siis päiwi teggema ei hakka ja tulli minnu mannu mind peksma.
Tunnistaja Hants Zuija Haslawalt tulli sel 5mal September kohto ette ja tunnistas: ütte kiwwi perrast se tülli tulli sepärrast kas kiwwi wai kaks koggematta wai meelega Juhan Eimani käst sisse satte, siis tulli Klaos kui tal kiwwi käen olli, lõi Klaos taggast sella Eimanni sisse. Siis minna ütli Eimanile kae nüid mis tulli. Eimann sõimas kül Klaost wargas kas temma tatti warras kellegi perremees om.
Tunnistaja Johan Tedder tulli ette ja tunnistas ma ollen kül nännu kui Eimann kiwwe sisse wiskas, minna keeli enne ja peale se tulli Jaan Sell ja keelas ka, agga ta mitte ei kuulnud.
Tunnistaja Jaan Sell tulli kohto ette ja ütles: enne keelis Johan Tedder ja minna ka keeli siis läitsi kõrtsi poole linna koormatega üllese ja röökse weel et ärra wiska mitte kiwwe järwe, kui Linno perra läitsi siis olli justest Eimanil kinni wõetud, minna läitsi ja tõmmasi poisi /Eimanni/ õllast kinni ja lahhoti ärra sepärrast et Eimanil Klaose juustest kinni olli.
Tunnistaja kõrtsimees Jaan Luhha tulli koggokonna kohto ette sel 3mal October ja ütles: Ado Eiman wõttis wiina kui minnema hakkas ütles: nüüd ma lä ja pillu ne kiwwi keig Jõkke. Minna ütli löme käe et sa mitte jõkke ei jõwwa pillu siis pead jo Haslawale minnema. Eimann ütles: siin om een weskid ja tagga weskid jõggi.
Sepeale küssis koggokonna kohhus sel 24mal October Klaose käest mis nõuad selle kiwwi sisse aijamisse eest.
Klaos kostis ei minna nõua kiwwide sisse aijamisse eest ütsinda waid minna nõuan ka omma teotusse ja juustest kiskumise eest, sest kui minna nõrkemb olles olnu siis olles wai omma ello kaotanu, kiwwi sisse aijamisse eest nõuan minna 25 rubla h. ja rööwimisse eest 25 rubla h.
Mõistus: sel 24mal October 1869.
Koggokonna kohhus mõistis: Ado Eimann peab Jürri Klaosele 5 rubla hõbbetad maksma seperrast et kiwwi jõkke aijanu, ehk kiwwi jõest wälja puhhastama;
2) saab Ado Eimann 25 witsa lööki sepärrast et temma krob om olnud.
Man olliwa:
Koggokonna kohto peamees Jürri Bragli XXX
" " Abbi " Ado Lenzius XXX
" " " " Jaan Poedderson XXX
Kirjutaja: W. Kogi /allkiri/
Jürri Klaos ja Ado Eimann ei olnud mõllemad koggokonna kohto mõistmissega rahho ja nõuawad mõllemad suuremad kohhud. Jürri Klaos wõttis Protokoll sel 26mal October Koggokonna kohtust wälja.
