№ 182
Krimani koggokonna kohtus sel 13mal November 1869.
Mõisawallitsus tulli sel 31 October kohto ette ja kaebas Sirgo talo rentniko Jürri Saggara peale.
1) et Jürri Saggara on selle tallo kasso peddaja metsa arwata ütte wakka alla mahha raggunud ja need aod sealt enda metsmaa peale tahtnud küttisest ärra pallutata mis mitte temma kontraktis lubbatud ei olle.
2) olli Jürri Saggara minnewa aasta 1868 ilma mõisa wallitsuse lubbata 7 koorma alla heimaad wälja numanud ja siis sai Jürri Saggara mõisa wallitsuse kaebtuse peale koggokonna kohtus trahwitud ning heinama numamine ärra keletud, agga nüüd sel aijastal 1869 on Jürri Saggara jälle Jaan Ottile katte kuhja alla heinamaad numanud .
Mõisa wallitsuse nõudmine on selle mahha raggumisse metsa eest 25 Rubla h. ja
2) on Mõisa wallitsuse tahtmine et Temma rendi kontrakt saab tühjas tetto ning peab Jürri päewal 1870 selle kohha pealt wälja minnema, mis säedusse ramatus § 145 ja 146 tääda kässeb heina maa numamisse perrast sepärrast et Ta üllemelikül kombel se koht saab ärra rüistama /rikkuma/ ja igga aasta omma heina maa wälja numama.
Jürri Saggara tulli 31mal Octobril ette ja ütles egga Mõisa wallitsus ei olle mind mitte keelud et minna metsa ei tohhi enda maa pealt ragguda ja
2) ollin minna kül üks tük halba heinamaad Jaan Ottile 6 päewa eest numanud ja se minnewa aasta heinamaa numamisse trahw mis koggokonna kohhus mõistis ollin ma õkwa ärra maksnud.
Mõisa wallitsus ütles: kohtomees Ado Lenzius wõib tunnistata et Jürri Saggara isse ütles sel korral kui sedda mahha raggutud metsa käisime ülle kaemas et Mõisa wallitsus on keelnud mind metsa raggumist agga mõisa wallitsus ei olle sedda mitte kohtomehhe läbbi mulle ärra keelnud et ragguda ei wõi ja
2) seisab se jo temma enda kontraitis et 14 wakka alla ütten tükkin peab metsa all seisma ja mis ka kardi peale metsa alla on üllese wõetud ja mõisa wallitsus on temmale mitto korda üttelnud et metsa ei tohhi se ma pealt putuda.
Tunnistaja kohtomees Ado Lenzius ütles sel korral kui mõisa wallitsusega sedda raggutud metsa käisin ülle kaemas siis ütles Jürri Saggara: mõisawallitsus mind on keelnud kül se mets raggomast aga mitte kohtomehhe läbbi agga et nüid kohtomehhe läbbi on keeldud ei tahhan ma eddesi piddi mitte ennamb ragguda.
Jürri Saggara tulli ette ja ütles: minna wõin se metsa trahw kanda ni kui minno kontraktis seisab et ütte kubbo haggo pealt 10 kopka waeste ladiko trahwi maksan, agga sedda kottust minna mitte ärra ei annan.
Se peale ütles Mõisa wallitsus et Jürri Saggara kontraktis seisab et kui ta haggo peaks kellegile lainama ehk müima siis maksab 10 kop kubbo pealt trahwi agga et Ta üks wakka alla kasso metsa mahha on raggonud kus 4-6 ja 8 tollisid puid sean on mis mitte hao hinna alla arwata ei wõi, nink ei wõi mitte selle trahwi leppingo sisse minda.
Siis ütles koggokonna kohhus egga sedda metsa mitte metsas ei wõi arwada, ta om agga üks praks.
Mõistus: Koggokonna kohtus sel 13mal November 69.
Koggokonna kohhus mõistis: Jürri Saggara peab mõisale 15 rubla h. metsa mahha raggumisse eest maksma
2) peab Jürri Saggara need ärra numatud heinad Sirgo maija taggasi murretsema ja 1½ rubla Maggazi ladiko trahwis maksma. agga § 145 ja 146 jäeb suurema kohto mõistmisse kätte.
Kohto lauan olliwa:
Koggokonna Peakohtomees Jürri Bragli XXX
" " Abbi " Johan Mina XXX
" " " Jaan Poedderson XXX
Kirjutaja W. Kogi /allkiri/
Mõisawallitsus wõttis sel 14 Novembr 69 kohtust wälja, ja nõuab suuremad kohhud.
№ 182
Krimani koggokonna kohtus sel 13mal November 1869.
Mõisawallitsus tulli sel 31 October kohto ette ja kaebas Sirgo talo rentniko Jürri Saggara peale.
1) et Jürri Saggara on selle tallo kasso peddaja metsa arwata ütte wakka alla mahha raggunud ja need aod sealt enda metsmaa peale tahtnud küttisest ärra pallutata mis mitte temma kontraktis lubbatud ei olle.
2) olli Jürri Saggara minnewa aasta 1868 ilma mõisa wallitsuse lubbata 7 koorma alla heimaad wälja numanud ja siis sai Jürri Saggara mõisa wallitsuse kaebtuse peale koggokonna kohtus trahwitud ning heinama numamine ärra keletud, agga nüüd sel aijastal 1869 on Jürri Saggara jälle Jaan Ottile katte kuhja alla heinamaad numanud .
Mõisa wallitsuse nõudmine on selle mahha raggumisse metsa eest 25 Rubla h. ja
2) on Mõisa wallitsuse tahtmine et Temma rendi kontrakt saab tühjas tetto ning peab Jürri päewal 1870 selle kohha pealt wälja minnema, mis säedusse ramatus § 145 ja 146 tääda kässeb heina maa numamisse perrast sepärrast et Ta üllemelikül kombel se koht saab ärra rüistama /rikkuma/ ja igga aasta omma heina maa wälja numama.
Jürri Saggara tulli 31mal Octobril ette ja ütles egga Mõisa wallitsus ei olle mind mitte keelud et minna metsa ei tohhi enda maa pealt ragguda ja
2) ollin minna kül üks tük halba heinamaad Jaan Ottile 6 päewa eest numanud ja se minnewa aasta heinamaa numamisse trahw mis koggokonna kohhus mõistis ollin ma õkwa ärra maksnud.
Mõisa wallitsus ütles: kohtomees Ado Lenzius wõib tunnistata et Jürri Saggara isse ütles sel korral kui sedda mahha raggutud metsa käisime ülle kaemas et Mõisa wallitsus on keelnud mind metsa raggumist agga mõisa wallitsus ei olle sedda mitte kohtomehhe läbbi mulle ärra keelnud et ragguda ei wõi ja
2) seisab se jo temma enda kontraitis et 14 wakka alla ütten tükkin peab metsa all seisma ja mis ka kardi peale metsa alla on üllese wõetud ja mõisa wallitsus on temmale mitto korda üttelnud et metsa ei tohhi se ma pealt putuda.
Tunnistaja kohtomees Ado Lenzius ütles sel korral kui mõisa wallitsusega sedda raggutud metsa käisin ülle kaemas siis ütles Jürri Saggara: mõisawallitsus mind on keelnud kül se mets raggomast aga mitte kohtomehhe läbbi agga et nüid kohtomehhe läbbi on keeldud ei tahhan ma eddesi piddi mitte ennamb ragguda.
Jürri Saggara tulli ette ja ütles: minna wõin se metsa trahw kanda ni kui minno kontraktis seisab et ütte kubbo haggo pealt 10 kopka waeste ladiko trahwi maksan, agga sedda kottust minna mitte ärra ei annan.
Se peale ütles Mõisa wallitsus et Jürri Saggara kontraktis seisab et kui ta haggo peaks kellegile lainama ehk müima siis maksab 10 kop kubbo pealt trahwi agga et Ta üks wakka alla kasso metsa mahha on raggonud kus 4-6 ja 8 tollisid puid sean on mis mitte hao hinna alla arwata ei wõi, nink ei wõi mitte selle trahwi leppingo sisse minda.
Siis ütles koggokonna kohhus egga sedda metsa mitte metsas ei wõi arwada, ta om agga üks praks.
Mõistus: Koggokonna kohtus sel 13mal November 69.
Koggokonna kohhus mõistis: Jürri Saggara peab mõisale 15 rubla h. metsa mahha raggumisse eest maksma
2) peab Jürri Saggara need ärra numatud heinad Sirgo maija taggasi murretsema ja 1½ rubla Maggazi ladiko trahwis maksma. agga § 145 ja 146 jäeb suurema kohto mõistmisse kätte.
Kohto lauan olliwa:
Koggokonna Peakohtomees Jürri Bragli XXX
" " Abbi " Johan Mina XXX
" " " Jaan Poedderson XXX
Kirjutaja W. Kogi /allkiri/
Mõisawallitsus wõttis sel 14 Novembr 69 kohtust wälja, ja nõuab suuremad kohhud.
