PROTOKOLL

Kohila: Sutlema-Lümandu vallakohtu protokolliraamat (1879-1890)

LeidandmedEAA.3071.1.3611
Kaader
67
68
Daatum27.03.1886
Protokolli number3
Protokolli teema6. Töö- ja teenistussuhted; 9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Juhan Wiol Peakohtumees
Mats Jänes Kohtumees
Jüri Hiibus Kohtumees
Mart Wessendorf Vallavanem
P.R. Freudenstein Kirjutaja

1.

Tuli ette: Madise pere sulane Jaan Mürkel ja kaewab, peremees on teda äraajanud. Se olnud nõnda: tema tulnud pühapääw 16mal Martsil kirikust koju wõtnud riided seljast ära ja ütelnud: Ei tea kus minu kerwes on, Sakka Hans tahtis seda leeri juure saada, neil olla omal suured. Siis hakanud otsima ja leidnud kerwe ilma warreta, ja küsind kes warre katki tegi? Peremees ütelnud: ma kiilusin puu wõrusid ja wars läks katki, ta ütelnud se oli pitk, ehk sünnib uueste otsa panna, ema ütelnud: ehk sa aru sa mis pilkamine on ega sellega sündid puu wõru kiiluda, peremees ütel siis, ma lõin puu wõru sisse kiiluks otsi mind läbi olen ma su kerwe warre waras ja hüüdnud kurja üteldes kasi uksest wälja. Tema läinud kambri hüüdnud ka kurja, ega siis enam tohi kedagi rääkida; siis tulnud peremees kambri löönd teda kaks korda ja lükand kambri uksest wälja teind koja ukse ka lahti kellele sa kurja hüüdsid. Ta ütelnud kus ma nüüd talwe aegu paljalt lähen, anna mo riided kätte, seisnud kesk paika õuet; peremees ütelnd kas tahad aida ust maha lõhkuda, ta wastand, on se ime kui ma seda teen, sa ajad mind paljalt ära. Ta läinud magand öössel Pärdimikul ja hommiku läinud Sakka peremehega sõnna ja saand wanad riided kätte.

Selle kaebtuse peale sai peremees Kaarel Rosenberg kohtu ette kutsutud ja temale se kaebtus ette loetud. Tema räägib: sulane tulnud kirikust koju ütelnd, kull oli laia tänawa otsas wett munni kaelast saadik. Tema ütelnud ära waleta nii palju ei wõinud olla, siis otsind kerwest, peremees ütelnud: oled ise ka igapääw toas kes seda paremat teab, ja perenaene ütelnud: üks on seal akna all. Ja tema ütelnud kes warre katki tegi, peremees ütelnud nalja pärast, mae kiilusin puu wõru ja wars läks katki ja siis tagusin woru sisse kiiluks ja sulane küsind, kus sa poole panid, peremees ütelnud: ega wars minu käe põle otsi mind läbi ja kurja ei ole hüüdnud, sulane ütelnud mis te mind kiusate läinud kambri hüüdnud kurja ka peremees läind toond seda kambrist wälja ja sulane läind käpuli maha, siis ütelnud nüüd sa lõid mo pea lõhki, ma tahan kaewama minna, ta teind koja ukse lahti ja ütelnd mine kaewa, ja waadand õue ja ütelnd sulasele tahad sa nüüd aida kallale minna, ja sulane ütelnud seda tahan tehagi, ja ära tema sulast ei ole ajand. Sakka peremehega tulnud Esmaspääw hommiku sõnna tema pakkunud süüa ja käskind tööle minna ja Tallitaja Abi Sakka peremees kaa aga pois ei ole söönud ega tööle läinud.

Wana kupja tüdruk Anu Tori kes sell korral seal olnud, peremees põle kurja hüüdnud, ja selle pärast ajanud poissi ära et pois on hüüdnud.

Palka on sulasel weel saada toimsed püksid, 1 paar kindaid, ja 2 rbl 79 kopik raha ja üks särk on peremees enam teinud.

Kohus mõistis: neile lepitust ja nõnda seletasid: poisi 2 korda Sakkus käimise eest, peremehe üks kord käimise eest poisi pärast, jääb peremehele 1 rbl 79 kop. ja särk 1 rubla, toimsed püksid ja kindad teeb peremees kätte ja et pois ei tahtnud tagasi minna ega peremees wõtnud läks pois teise peremehe juure.

* 12mal Juunil 1886 on se asi uueste ette tulnud. J. Mürkeli üles andmise läbi. (Rubrik II)

1.

Tuli ette: Madise pere sulane Jaan Mürkel ja kaewab, peremees on teda äraajanud. Se olnud nõnda: tema tulnud pühapääw 16mal Martsil kirikust koju wõtnud riided seljast ära ja ütelnud: Ei tea kus minu kerwes on, Sakka Hans tahtis seda leeri juure saada, neil olla omal suured. Siis hakanud otsima ja leidnud kerwe ilma warreta, ja küsind kes warre katki tegi? Peremees ütelnud: ma kiilusin puu wõrusid ja wars läks katki, ta ütelnud se oli pitk, ehk sünnib uueste otsa panna, ema ütelnud: ehk sa aru sa mis pilkamine on ega sellega sündid puu wõru kiiluda, peremees ütel siis, ma lõin puu wõru sisse kiiluks otsi mind läbi olen ma su kerwe warre waras ja hüüdnud kurja üteldes kasi uksest wälja. Tema läinud kambri hüüdnud ka kurja, ega siis enam tohi kedagi rääkida; siis tulnud peremees kambri löönd teda kaks korda ja lükand kambri uksest wälja teind koja ukse ka lahti kellele sa kurja hüüdsid. Ta ütelnud kus ma nüüd talwe aegu paljalt lähen, anna mo riided kätte, seisnud kesk paika õuet; peremees ütelnd kas tahad aida ust maha lõhkuda, ta wastand, on se ime kui ma seda teen, sa ajad mind paljalt ära. Ta läinud magand öössel Pärdimikul ja hommiku läinud Sakka peremehega sõnna ja saand wanad riided kätte.

Selle kaebtuse peale sai peremees Kaarel Rosenberg kohtu ette kutsutud ja temale se kaebtus ette loetud. Tema räägib: sulane tulnud kirikust koju ütelnd, kull oli laia tänawa otsas wett munni kaelast saadik. Tema ütelnud ära waleta nii palju ei wõinud olla, siis otsind kerwest, peremees ütelnud: oled ise ka igapääw toas kes seda paremat teab, ja perenaene ütelnud: üks on seal akna all. Ja tema ütelnud kes warre katki tegi, peremees ütelnud nalja pärast, mae kiilusin puu wõru ja wars läks katki ja siis tagusin woru sisse kiiluks ja sulane küsind, kus sa poole panid, peremees ütelnud: ega wars minu käe põle otsi mind läbi ja kurja ei ole hüüdnud, sulane ütelnud mis te mind kiusate läinud kambri hüüdnud kurja ka peremees läind toond seda kambrist wälja ja sulane läind käpuli maha, siis ütelnud nüüd sa lõid mo pea lõhki, ma tahan kaewama minna, ta teind koja ukse lahti ja ütelnd mine kaewa, ja waadand õue ja ütelnd sulasele tahad sa nüüd aida kallale minna, ja sulane ütelnud seda tahan tehagi, ja ära tema sulast ei ole ajand. Sakka peremehega tulnud Esmaspääw hommiku sõnna tema pakkunud süüa ja käskind tööle minna ja Tallitaja Abi Sakka peremees kaa aga pois ei ole söönud ega tööle läinud.

Wana kupja tüdruk Anu Tori kes sell korral seal olnud, peremees põle kurja hüüdnud, ja selle pärast ajanud poissi ära et pois on hüüdnud.

Palka on sulasel weel saada toimsed püksid, 1 paar kindaid, ja 2 rbl 79 kopik raha ja üks särk on peremees enam teinud.

Kohus mõistis: neile lepitust ja nõnda seletasid: poisi 2 korda Sakkus käimise eest, peremehe üks kord käimise eest poisi pärast, jääb peremehele 1 rbl 79 kop. ja särk 1 rubla, toimsed püksid ja kindad teeb peremees kätte ja et pois ei tahtnud tagasi minna ega peremees wõtnud läks pois teise peremehe juure.

* 12mal Juunil 1886 on se asi uueste ette tulnud. J. Mürkeli üles andmise läbi. (Rubrik II)


TAGASI KUVA MÄRGENDUS