Krimani koggokonna kohtun 12 Decembr 1869.
Mõisa wallitsus tulli ette ja kaebas Pabo tallo rentnik Jaan Otti peale: et Jaan Otti on selle maja nurmest ütte wakka alla rükki külw ja ka tõu mad keige õlgiga wälja numanud.
Jaan Otti tulli 12mal Decembril ette ja ütles ülleminnewa aasta kui se ma wälja andmise keeldus tulli ja siis sel korral olli Andres Ossepil minno ma peale 1 wak rükkid tehtud ja ja Landrathi Herra olli Andres Ossepile se rükki kätte lubbanud nenda et õlled maja jäewad ja siis ollin minna ka se rükki Temmale kätte andnud agga tõugo ei olnud mitte Temmal minno ma peale tehtud ja nüd sel aastal olli Andres Ossep mind pallunud ja ma saksin kül enda lubbaga se sit minno ma peale weddada ja 1 wak rükkid mahha külwada.
Andres Ossep tulli 12 Decembril ette ja ütles minnol olli kül ülleminnewa aasta Jaan Otti ma peale tükki tetto ja tännawo olli minnul selle rükki kõrre peale tõug tetto, nimmelt: kartoflid erned ja ka wedike linna. Ja tännawo ollin minna sitta pannud ja jälle tännawo 1 wak rükkid temma ma peale teinud ning ütles kui minna sitta pannen siis pean minna ka need õlled sama sest minnul on enda perris ello maja ja prugin need õlled enda kattuse parrandamise tarwis.
Mõisawallitsus tulli ette ja pallus et Jaan Otti saab majast wälja mõistetud ni kui tallo rahwa seadusen ja ka Tema enda kontraktin saisab.
Mõistus 12 Decembril 1869
Koggokonna kohhus mõistis et Jaan Otti maksab mõisale 3 Rubla ja ka Magatsi ladiko 3 Rubla trahwi sepärrast et Ta ilma mõisa lubbata on enda tallo mad wälja numanud, mis 2 näddala aija sissen peab ärra makstud ollema.
Kohto lauan olliwa
Peakohtomees Jürri Bragli
Kohtomees Ado Lentzius XXX
Abbi " Hindrik Sulbi
Mõisawallitsus ei olnud koggokonna kohto mõistusega rahhul ning on Protokol koggokonnast wälja wõtnud 14 December 1869.
Kirjutaja assemel M. Baumann /allkiri/
Krimani koggokonna kohtun 12 Decembr 1869.
Mõisa wallitsus tulli ette ja kaebas Pabo tallo rentnik Jaan Otti peale: et Jaan Otti on selle maja nurmest ütte wakka alla rükki külw ja ka tõu mad keige õlgiga wälja numanud.
Jaan Otti tulli 12mal Decembril ette ja ütles ülleminnewa aasta kui se ma wälja andmise keeldus tulli ja siis sel korral olli Andres Ossepil minno ma peale 1 wak rükkid tehtud ja ja Landrathi Herra olli Andres Ossepile se rükki kätte lubbanud nenda et õlled maja jäewad ja siis ollin minna ka se rükki Temmale kätte andnud agga tõugo ei olnud mitte Temmal minno ma peale tehtud ja nüd sel aastal olli Andres Ossep mind pallunud ja ma saksin kül enda lubbaga se sit minno ma peale weddada ja 1 wak rükkid mahha külwada.
Andres Ossep tulli 12 Decembril ette ja ütles minnol olli kül ülleminnewa aasta Jaan Otti ma peale tükki tetto ja tännawo olli minnul selle rükki kõrre peale tõug tetto, nimmelt: kartoflid erned ja ka wedike linna. Ja tännawo ollin minna sitta pannud ja jälle tännawo 1 wak rükkid temma ma peale teinud ning ütles kui minna sitta pannen siis pean minna ka need õlled sama sest minnul on enda perris ello maja ja prugin need õlled enda kattuse parrandamise tarwis.
Mõisawallitsus tulli ette ja pallus et Jaan Otti saab majast wälja mõistetud ni kui tallo rahwa seadusen ja ka Tema enda kontraktin saisab.
Mõistus 12 Decembril 1869
Koggokonna kohhus mõistis et Jaan Otti maksab mõisale 3 Rubla ja ka Magatsi ladiko 3 Rubla trahwi sepärrast et Ta ilma mõisa lubbata on enda tallo mad wälja numanud, mis 2 näddala aija sissen peab ärra makstud ollema.
Kohto lauan olliwa
Peakohtomees Jürri Bragli
Kohtomees Ado Lentzius XXX
Abbi " Hindrik Sulbi
Mõisawallitsus ei olnud koggokonna kohto mõistusega rahhul ning on Protokol koggokonnast wälja wõtnud 14 December 1869.
Kirjutaja assemel M. Baumann /allkiri/
