PROTOKOLL

Avinurme: Kohtuistungite protokolliraamat (1878-1880)

LeidandmedEAA.1134.1.9
Kaader
96
Daatum13.10.1878
Protokolli number146
Protokolli teema5. Kahjutasu
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Josep Laurisson Peakohtumees
Andres Kiik Kohtumees
Jürri Tomik Kohtumees

sel 13 Oktobril 1878

koos ollid

peakohtomees Josep Laurisson

teine kohtomees Andres Kiik

kolmas kohtomees Jürri Tomik 

Awwinorme Mõisawallitsosse poolest wollildod Mõisa Kubjas Tomas Waht kaebas et Sälliksaare tallu perremehhe Jürri Adamsoni 3 sigga on Mõisa Kaera rõukud kallal olnud. kedda temma on koddu ajada lasknud. ning nõuab Mõisa wallitsus selle pilla eest 10 Robla.

Jürri Adamson sai ette kutsutud kes räkis et se õige et temma 3 sigga on õuest wälja joksnud. Mõisa woljale. sest et wanna Emmis on kulti otsinod ja ei olle temma sead seal ühtegi pilla tehnud.

Jaan Haaw tunnistas et temma on ennemalt kaks korda need sead Mõisa rõukude kallalt ärra ajanod; ükskord wanna emmis üksi, ja teine kord kolm sigga

Kohtomehhed Jürri Tomik ja Mihkel Sild ollid neid rõukusid watamas käinod ja tunnistasid et nende rõukude juures selle kohha pealt kus sigga ullatab süija ühtegi pilla ei olle. agga kõrgemalt on lojused neid roukusid puutund.

Moistus

Et kohtomehhed Jürri Tomik ja Mihkel Sild on neid Rõukusid watamas käinud ja seal ei ühtegi pilla leidnud. Jürri Adamson agga omma siggu ümber uita lasseb kes küll seal mõnned wiljapead ärra on woinud süija. siis moistab koggokonnakohhus et Jürri Adamson peab iggakorra pealt 50 koppikud Summa 1 Rubl 50 koppikod ja ühhekorra koddo ajamisse eest 50 koppikod pantrahha Mõisa wallitsussele maksma.

Se moistus sai selle Liwlandi Tallurahwa sädose põhja peal Aastast 1860 §§ 772 ja 773 kuulutud, ning nende kohto käijatelle need säduse järrel appellationi õppetusse lehhed wälja antud. 

Josep Laurisson XXX

Andres Kiik XXX

Jürri Tomik XXX

Moisa Renthärra Kijmenthal andis sel 20 Actobril koggokonna kohtole ülles et nemmad selle moistosega rahhul ei olle et koggokonna kohhus nenda wähhe on kahjutassumist mõistnud ja pallus Appellationi wälja suurema kohto minna mis nendakohhe N. 270 all sai wälja antud. 

Josep Laurisson

sel 13 Oktobril 1878

koos ollid

peakohtomees Josep Laurisson

teine kohtomees Andres Kiik

kolmas kohtomees Jürri Tomik 

Awwinorme Mõisawallitsosse poolest wollildod Mõisa Kubjas Tomas Waht kaebas et Sälliksaare tallu perremehhe Jürri Adamsoni 3 sigga on Mõisa Kaera rõukud kallal olnud. kedda temma on koddu ajada lasknud. ning nõuab Mõisa wallitsus selle pilla eest 10 Robla.

Jürri Adamson sai ette kutsutud kes räkis et se õige et temma 3 sigga on õuest wälja joksnud. Mõisa woljale. sest et wanna Emmis on kulti otsinod ja ei olle temma sead seal ühtegi pilla tehnud.

Jaan Haaw tunnistas et temma on ennemalt kaks korda need sead Mõisa rõukude kallalt ärra ajanod; ükskord wanna emmis üksi, ja teine kord kolm sigga

Kohtomehhed Jürri Tomik ja Mihkel Sild ollid neid rõukusid watamas käinod ja tunnistasid et nende rõukude juures selle kohha pealt kus sigga ullatab süija ühtegi pilla ei olle. agga kõrgemalt on lojused neid roukusid puutund.

Moistus

Et kohtomehhed Jürri Tomik ja Mihkel Sild on neid Rõukusid watamas käinud ja seal ei ühtegi pilla leidnud. Jürri Adamson agga omma siggu ümber uita lasseb kes küll seal mõnned wiljapead ärra on woinud süija. siis moistab koggokonnakohhus et Jürri Adamson peab iggakorra pealt 50 koppikud Summa 1 Rubl 50 koppikod ja ühhekorra koddo ajamisse eest 50 koppikod pantrahha Mõisa wallitsussele maksma.

Se moistus sai selle Liwlandi Tallurahwa sädose põhja peal Aastast 1860 §§ 772 ja 773 kuulutud, ning nende kohto käijatelle need säduse järrel appellationi õppetusse lehhed wälja antud. 

Josep Laurisson XXX

Andres Kiik XXX

Jürri Tomik XXX

Moisa Renthärra Kijmenthal andis sel 20 Actobril koggokonna kohtole ülles et nemmad selle moistosega rahhul ei olle et koggokonna kohhus nenda wähhe on kahjutassumist mõistnud ja pallus Appellationi wälja suurema kohto minna mis nendakohhe N. 270 all sai wälja antud. 

Josep Laurisson


TAGASI KUVA MÄRGENDUS