2) a) Tulli ette kaebaja Rieseberre mõisa aidamees Jakob Umberg ja kaewab et Onni Jaan Paas on temmale püksi riet münud 1866 aastal. Sedda riet olnud 4 künart ja annud 30 kop. küündrast; need püksid on rätsep sellesamma Onni Jaani juurdes walmis õmmelnd ja õmblus maksnud 7 kop. Siis on aidamees Jakob maksnud nende walmis tehtud pükste eest 1 rbl. 27 kop. Ja 1868 aastal ostnud Jakob jälle Jani käest ühhed püksid, mis walmis õmmeldud ja maksnud 1 rbl. 40 kop. Ta on mollema korra aeges rahha kohhe wälja maksnud
b) Ja 2) kaewab weel Jakob Umberg sesamma Jaan Paus peale, et Jaan on Rieseberre Herrale kaewanud, et aidmees Jakob on se kewwad ükskord krusiaukus pikkali maas täis jonud olnud, ja üttelnud ka wäljawaht Jürri Pärtels sedda näinud ollewad.
d) Ja 3)on weel se onni Jaan Herrale kaebanud, et aidamees Jakob ei olle Uustalo kohha põldude peale, mis nüüd tühhi on, mitte täit semet lasknud külwada, sest et orras arwaks jänud.
e) Sai Onni Jaan Paus ette kutsutud ja tunnistas esimese kaebuse ülle, et on kahed püksid aidamehele münud; esimeste pükste jäuks annud 4½ kün. ja piddand 38 kop. küündrast sama, ja teised walmis püksid, kelle hinda ta mitte ei teadnud; agga ütleb, et koppikestgi ei olle sanud. Nõnda waidlesid naad mõllemad ilma käemeheta, mis ülle kohhus mingisuggust otsust ei tednud anda,
g) Sai selle ülle otsust nõutud, mis aidamees Jakob 2) Onni Jani ülle kaewas. Jaan tunnistab, et temma on näinud, kui aidamees jonud olnud ja ka wäljawaht Jürri Pärtels olle sedda näinud. Siis sai Jürri Pärtels ette kutsutud, se tunnistas, et ellades põlle näind aidameest jonud ollewad, egga ka ükski mu sedda ei olle näinud. Ja Jani tunnistus jäi walleks.
h) Ja kolmandama kaebduse ülle Uustalo põldude peale semet külwamise pärrast, mis temma mõisa Herrale on tõeste tunnistanud. Selle ülle tõi Jakob kaks tunnistuse meest ette Uustalo sauna Jakob Karjus ja Orro sauna Hans Kiil, kes isi sedda semet ollid külwamas olnud. Need tunnistasid et on, nõnda kui külwi säädus külwinud ja aidamees on ikka käsknud tuggewamidi wisata. Ja kui põllud täis sanud, on weel 2 wakka semet ülle jänud, mis naad mõisa aita taggasi winud. Ja sellegi ülle jäi Jani tunnistuswaleks
i) Kohhus mõistis, et Jaan need suggused walle tunnistused on tunnistanud, maksab 1 rbl. üks rbl. walla laeka.
3) Sesamma Jaan Paus kaebab ka, et aidamees Jakob on temma peale Herra ees kaeband, et Jaan olnud weskikoja ees silda toppimas ja wina puddel olnud jures. - Se asi jääb teiseks korraks selletada; aidamees lubbab käemehhed tua, kes on sedda näinud.
2) a) Tulli ette kaebaja Rieseberre mõisa aidamees Jakob Umberg ja kaewab et Onni Jaan Paas on temmale püksi riet münud 1866 aastal. Sedda riet olnud 4 künart ja annud 30 kop. küündrast; need püksid on rätsep sellesamma Onni Jaani juurdes walmis õmmelnd ja õmblus maksnud 7 kop. Siis on aidamees Jakob maksnud nende walmis tehtud pükste eest 1 rbl. 27 kop. Ja 1868 aastal ostnud Jakob jälle Jani käest ühhed püksid, mis walmis õmmeldud ja maksnud 1 rbl. 40 kop. Ta on mollema korra aeges rahha kohhe wälja maksnud
b) Ja 2) kaewab weel Jakob Umberg sesamma Jaan Paus peale, et Jaan on Rieseberre Herrale kaewanud, et aidmees Jakob on se kewwad ükskord krusiaukus pikkali maas täis jonud olnud, ja üttelnud ka wäljawaht Jürri Pärtels sedda näinud ollewad.
d) Ja 3)on weel se onni Jaan Herrale kaebanud, et aidamees Jakob ei olle Uustalo kohha põldude peale, mis nüüd tühhi on, mitte täit semet lasknud külwada, sest et orras arwaks jänud.
e) Sai Onni Jaan Paus ette kutsutud ja tunnistas esimese kaebuse ülle, et on kahed püksid aidamehele münud; esimeste pükste jäuks annud 4½ kün. ja piddand 38 kop. küündrast sama, ja teised walmis püksid, kelle hinda ta mitte ei teadnud; agga ütleb, et koppikestgi ei olle sanud. Nõnda waidlesid naad mõllemad ilma käemeheta, mis ülle kohhus mingisuggust otsust ei tednud anda,
g) Sai selle ülle otsust nõutud, mis aidamees Jakob 2) Onni Jani ülle kaewas. Jaan tunnistab, et temma on näinud, kui aidamees jonud olnud ja ka wäljawaht Jürri Pärtels olle sedda näinud. Siis sai Jürri Pärtels ette kutsutud, se tunnistas, et ellades põlle näind aidameest jonud ollewad, egga ka ükski mu sedda ei olle näinud. Ja Jani tunnistus jäi walleks.
h) Ja kolmandama kaebduse ülle Uustalo põldude peale semet külwamise pärrast, mis temma mõisa Herrale on tõeste tunnistanud. Selle ülle tõi Jakob kaks tunnistuse meest ette Uustalo sauna Jakob Karjus ja Orro sauna Hans Kiil, kes isi sedda semet ollid külwamas olnud. Need tunnistasid et on, nõnda kui külwi säädus külwinud ja aidamees on ikka käsknud tuggewamidi wisata. Ja kui põllud täis sanud, on weel 2 wakka semet ülle jänud, mis naad mõisa aita taggasi winud. Ja sellegi ülle jäi Jani tunnistuswaleks
i) Kohhus mõistis, et Jaan need suggused walle tunnistused on tunnistanud, maksab 1 rbl. üks rbl. walla laeka.
3) Sesamma Jaan Paus kaebab ka, et aidamees Jakob on temma peale Herra ees kaeband, et Jaan olnud weskikoja ees silda toppimas ja wina puddel olnud jures. - Se asi jääb teiseks korraks selletada; aidamees lubbab käemehhed tua, kes on sedda näinud.
