PROTOKOLL

Kriimani: Protokollid (1862-1870)

LeidandmedEAA.3298.1.1
Kaader
146
147
Daatum05.12.1869
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.

Krimani koggokonna kohtun  5mal Decembr 69.

 Mõisawallitsus tulli ette ja kaebas Arraka tallo wanna rentniko Juhan Kolga peale kes ülleminnewa kewwadel sest majast lahti sai.

Rbl Cop
1 Et temma on perramisse aasta rendist Mõisale maksmata wõi wõlgo jäänud 69 Rubla 82 kop 69 82
2 On Temma seal majan 6 wakka alla söti ja 6 wakka alla rükki kõrd süggise kündmata jätnud mis teisel aastal tõu alla piddi tullema ja Juhan Kolga isse ütleB: et sedda maad on 12 wakka alla olnud mis kündmata on jänud agga Temma Contraktis seisab et peab igga süggise teisest aastast tõu tarwis nurme künneto ja äestatu ollema, on Mõisawallitsuse nõudmine 18 -
3 Kui se maja süggisel müidud sai siis olli perrametsel talwel sealt majast ärra häwitatud 1 püstiline kodda 4 -
4 Olli temma selle maja rehheallutse laddo puud mis pealt ärra häwitanud wõi pallutanud mis wäert arwata 12 -
5 ½ sülda pallutuse puid olli Contrakti perra putus mis weddoga kokko teeb 2 -
6 Aeda kattusete parrandamine mis Ta rutto kohto kässo peale põlle ärra parrandanud 3 -
7 Sanna lae eest mis Ta olli ärra häwitanud 8 -
8 On temma selle maja aijasid ärra häwwitanud wõi pallutanud 131 sülda ja Mõisa wallitsus arwab 8 sülla aja peale 1 korem puid à pu korem 1 Rubla se teeb summa 17 25
Mõisawallitsuse kahjo nõudmine on ütte Summa 134 Rubla 7 kop

Koggokonna kohhus on 8mal Decembril sub № 202 Keiserliko 4ma Tarto Kihhelkonna kohhut pallunud et Lukkelt  Juhan Kolga  saab sel 19mal Decembril selle koggokonna kohto ette tallitud.

Juhan Kolga ei olle Keiserliko Kihhelkonna kohto kässo peale 19 Decembril selle koggokonna kohto ette tulnud.

Koggokonna kohhus on 19 Decembril Keiserliko Silla kohhut pallunud et Lukkelt Juhan Kolga saab 2sel Januaril 1870 selle koggokonna kohto ette tallitas.

Lukkelt Juhan Kolga tulli 2sel Januaril ette ja ütles:

1) minna teggin se aija Wastse tarre perrast teise kohha peale ja et selle aija ümber teggemisega paljo koodlid katski läksid ja ei wõinud mitte ennam ni paljo aida sada kui wannast olli ja

2) on se tõssi kül et kohtomees käskis mind aida kattuse ärra parrandata agga et ma parrantata ei sanud ollin selle eest õlled sinna jätnud kellest se wastne perremees isse wõis parrantata

3) Sanna laest ollen ma keldri lae teinud

4) Se püstiline kodda mis seal roodlitest olli üllese pantud wõin ennemine sinna assemele tetta kui et 4 Rubla maksma pean

5) Et se maja süggise wäega hilda ärra müidi ei sanud ennam külma perrast maad künda 

6) Se rehhe allutse laddo olli rodli puid peale panto ja ei wõi mitte ni paljo maksta kui mõisa nõudmine on 

7) ja ka 8) olli mul kül ½ sülda puid pudus ja ka Mõisale perra mitte aasta rendist jäi 69 Rbl 82 kop maksmata mis Kihhelkonna kohhus mõistis et wastne perremees peab Mõisale se rendi wõlg ja ka ½ sülla puie eest ärra maksma minno wälja makso rahhast ja minnul ei olle mõisaga middagi teggemist sest Kihhelkonna kohhus on jo minno assi wastse perremehhe wasto ärra mõistnud kellega minna ka rahhul ollen.

Mõisawallitseja tulli 2sel Januaril ette ja ütles: et se ei pudub mitte Mõisale et se wanna perremees Juhan Kolga kohhus on Wastse perremehhega lõppetud ent Mõisawallitsusel saab iks õigus ollema enda üllemal nimmetud kahjo ja wõlga jänud renti Juhan Kolga käest nõuda ni kui temma rendi Contraktis seisab.

Mõistus 2sel Januaril 1870.

Koggokonna kohhus mõistis et Juhan Kolga peab se wõlgo jänud rent 69 Rubla 82 kop ja Sanna lae eest mis ta om häwitanud ilma mõisa wallitsuse lubbata 8 Rubla Püstilise kodda eest 4 Rubla Rehhe allutse laddo eest 8 Rubla Õue aedo eest 6 Rubla ½ sülla puie eest 2 Rubla Aeda kattuse parrandamine 3 Rubla ja 12 wakka ma kündmata ma eest 18 Rubla mis ütte summa wälja teeb 118 Rubla 82 kop näddali sissen Mõisa wallitsusele ärra maksma.

Kohto lauan olliwa

Peakohtomees Jürri Bragli XXX

Kohtomees  Juhan Mina XXX

Wöörmünder Mart Kärik XXX

Krimani koggokonna kohtun  5mal Decembr 69.

 Mõisawallitsus tulli ette ja kaebas Arraka tallo wanna rentniko Juhan Kolga peale kes ülleminnewa kewwadel sest majast lahti sai.

Rbl Cop
1 Et temma on perramisse aasta rendist Mõisale maksmata wõi wõlgo jäänud 69 Rubla 82 kop 69 82
2 On Temma seal majan 6 wakka alla söti ja 6 wakka alla rükki kõrd süggise kündmata jätnud mis teisel aastal tõu alla piddi tullema ja Juhan Kolga isse ütleB: et sedda maad on 12 wakka alla olnud mis kündmata on jänud agga Temma Contraktis seisab et peab igga süggise teisest aastast tõu tarwis nurme künneto ja äestatu ollema, on Mõisawallitsuse nõudmine 18 -
3 Kui se maja süggisel müidud sai siis olli perrametsel talwel sealt majast ärra häwitatud 1 püstiline kodda 4 -
4 Olli temma selle maja rehheallutse laddo puud mis pealt ärra häwitanud wõi pallutanud mis wäert arwata 12 -
5 ½ sülda pallutuse puid olli Contrakti perra putus mis weddoga kokko teeb 2 -
6 Aeda kattusete parrandamine mis Ta rutto kohto kässo peale põlle ärra parrandanud 3 -
7 Sanna lae eest mis Ta olli ärra häwitanud 8 -
8 On temma selle maja aijasid ärra häwwitanud wõi pallutanud 131 sülda ja Mõisa wallitsus arwab 8 sülla aja peale 1 korem puid à pu korem 1 Rubla se teeb summa 17 25
Mõisawallitsuse kahjo nõudmine on ütte Summa 134 Rubla 7 kop

Koggokonna kohhus on 8mal Decembril sub № 202 Keiserliko 4ma Tarto Kihhelkonna kohhut pallunud et Lukkelt  Juhan Kolga  saab sel 19mal Decembril selle koggokonna kohto ette tallitud.

Juhan Kolga ei olle Keiserliko Kihhelkonna kohto kässo peale 19 Decembril selle koggokonna kohto ette tulnud.

Koggokonna kohhus on 19 Decembril Keiserliko Silla kohhut pallunud et Lukkelt Juhan Kolga saab 2sel Januaril 1870 selle koggokonna kohto ette tallitas.

Lukkelt Juhan Kolga tulli 2sel Januaril ette ja ütles:

1) minna teggin se aija Wastse tarre perrast teise kohha peale ja et selle aija ümber teggemisega paljo koodlid katski läksid ja ei wõinud mitte ennam ni paljo aida sada kui wannast olli ja

2) on se tõssi kül et kohtomees käskis mind aida kattuse ärra parrandata agga et ma parrantata ei sanud ollin selle eest õlled sinna jätnud kellest se wastne perremees isse wõis parrantata

3) Sanna laest ollen ma keldri lae teinud

4) Se püstiline kodda mis seal roodlitest olli üllese pantud wõin ennemine sinna assemele tetta kui et 4 Rubla maksma pean

5) Et se maja süggise wäega hilda ärra müidi ei sanud ennam külma perrast maad künda 

6) Se rehhe allutse laddo olli rodli puid peale panto ja ei wõi mitte ni paljo maksta kui mõisa nõudmine on 

7) ja ka 8) olli mul kül ½ sülda puid pudus ja ka Mõisale perra mitte aasta rendist jäi 69 Rbl 82 kop maksmata mis Kihhelkonna kohhus mõistis et wastne perremees peab Mõisale se rendi wõlg ja ka ½ sülla puie eest ärra maksma minno wälja makso rahhast ja minnul ei olle mõisaga middagi teggemist sest Kihhelkonna kohhus on jo minno assi wastse perremehhe wasto ärra mõistnud kellega minna ka rahhul ollen.

Mõisawallitseja tulli 2sel Januaril ette ja ütles: et se ei pudub mitte Mõisale et se wanna perremees Juhan Kolga kohhus on Wastse perremehhega lõppetud ent Mõisawallitsusel saab iks õigus ollema enda üllemal nimmetud kahjo ja wõlga jänud renti Juhan Kolga käest nõuda ni kui temma rendi Contraktis seisab.

Mõistus 2sel Januaril 1870.

Koggokonna kohhus mõistis et Juhan Kolga peab se wõlgo jänud rent 69 Rubla 82 kop ja Sanna lae eest mis ta om häwitanud ilma mõisa wallitsuse lubbata 8 Rubla Püstilise kodda eest 4 Rubla Rehhe allutse laddo eest 8 Rubla Õue aedo eest 6 Rubla ½ sülla puie eest 2 Rubla Aeda kattuse parrandamine 3 Rubla ja 12 wakka ma kündmata ma eest 18 Rubla mis ütte summa wälja teeb 118 Rubla 82 kop näddali sissen Mõisa wallitsusele ärra maksma.

Kohto lauan olliwa

Peakohtomees Jürri Bragli XXX

Kohtomees  Juhan Mina XXX

Wöörmünder Mart Kärik XXX


TAGASI KUVA MÄRGENDUS