Krimanis sel 10 Juli 1870.
Johan Mina Abbikohtomees tulli sel üllemal nimmetud päewal kohto ette ja pallus et Koggokonna kohhus temma äija Peter Blanckenbergi käest küssis mis kram temmal Ritso maija tootud om sepärrast et minno arwo perra säel tal middagi suur olla ei wõi, agga temma õiskab et ta minno welle Kusta Mina säelt maijast wälja wiskab ja et temma se perremees ollewad ei minna ollen sekord weel Ritso perremees.
Siis küssis koggokonna kohhus Peter Blanckenbergi käest et mis kram Ta ühhes endal tonud om.
Sepeale wastas Blanckenberg minno arwust mis sael maijas sees om keig minno kram paar hobbuse luud 5 sigga 6 lammast sest minno ellajattega om senni aijani se suur ja raske maija töö ärra tehtud mis minna essi orjanud ollen ja keig mis põld külwatud on minno seeme puhhas olnud, sest rükkid on agga Maggazi Aitast wõetud.
Krimanni koggokonna kohtus sel 10mal Juli 1870.
Kohto lauan olliwa
Koggokonna Peakohtomees Jürri Bragli XXX
" Abbi" Ado Lenzius XXX
" Wöörmünder Maert Kaerik XXX
Koggokonna kirjutaja W. Kogi /allkiri/
Krimanis sel 10 Juli 1870.
Johan Mina Abbikohtomees tulli sel üllemal nimmetud päewal kohto ette ja pallus et Koggokonna kohhus temma äija Peter Blanckenbergi käest küssis mis kram temmal Ritso maija tootud om sepärrast et minno arwo perra säel tal middagi suur olla ei wõi, agga temma õiskab et ta minno welle Kusta Mina säelt maijast wälja wiskab ja et temma se perremees ollewad ei minna ollen sekord weel Ritso perremees.
Siis küssis koggokonna kohhus Peter Blanckenbergi käest et mis kram Ta ühhes endal tonud om.
Sepeale wastas Blanckenberg minno arwust mis sael maijas sees om keig minno kram paar hobbuse luud 5 sigga 6 lammast sest minno ellajattega om senni aijani se suur ja raske maija töö ärra tehtud mis minna essi orjanud ollen ja keig mis põld külwatud on minno seeme puhhas olnud, sest rükkid on agga Maggazi Aitast wõetud.
Krimanni koggokonna kohtus sel 10mal Juli 1870.
Kohto lauan olliwa
Koggokonna Peakohtomees Jürri Bragli XXX
" Abbi" Ado Lenzius XXX
" Wöörmünder Maert Kaerik XXX
Koggokonna kirjutaja W. Kogi /allkiri/
