Ette astus Suurkodda Jaak Riisk ja kaebas, et temma wäimees Hans Kallmann, kedda temma senna perremehhemehheks ja omma toitjaks wõtnud, tedda ennam mikski ei pea ja tedda peab sõimama ja teotama ja pallub, et kui temma ennast eddespiddi ei parranda, tedda ärra aiada, temma tahhab issi se koht piddada. 

Temma wäimees Hans Kallmann ja tüttar Tina ütlewad, et nende issa, kuida ammugi teada, mõnni kord joobnud peaga neid sõimama, et nemmad pühhapäwa ja laupawa õhtuti peawad wioliga laulma, mis temma siis ei pea sallima, kui kõrsist tullema, agga nemmad olla omma wanna issat mitte ühhe sannaga teotanud.-

Kuida nähha olli, olli mõllemittel südi, sepärrast leppisid keik käeandmissega illuste ärra ja lubbasid illuste ellada.-

Jaak Riisk tahtis ommale iggast wäljast ühhe wakkama Maad omma toitmisseks, sedda lubbasid lapsed wägga hea melega anda ja harrida aidata.-

Issal on ka üks tüdruk seal jures, mis ka weel temma jure paigale lubbati jäda.-

Kohtul mõistmist ei olnud, waid kinnitas neid nende omma leppimisse järrele illuste rahhus ja armastusses ellada.

Peakohtomehhe abbi Karel Riisk

Kohtomees: Karel Malkin XXX

       d.            Hans Riisk XXX

      d.             Jürri Olbrey XXX

Wallawöörmünder Jürri Kalm

Wallakirjotaja: J Otto