Kohtuse kaebas Einmanni M. Parsnik Wallitseja Herra, et 7mal Webruaril se a sai minnule siit Moisa Kirjutaja Karla Uuslalli poolt teada antud: et Wiina Keldris olli läbbi Kaera Aida Põrranda sisse käidud, minna watasin sedda järrel, ja leitsin et üks Auk mis enne jubba lae sees olli; olli ni kaugelle suremaks tehtud: et üks innime sealt wõis läbbi puggeda; ja näitasiwad ka need Ambalgid: nisuggused määrgid, et nende wahhelt olli läbbi käidud. Selle watamisse jures ollid: Moisa teo mees: Karel Mõtlik, se kordne Moisa õwaht Willem Muggu, ja Kirjutaja Karla Uustal, Aida mees Jakob Ploubärg tulli ka senna. Minno küssimisse peale Õwahhi käest, wastas temma: minnole, temma sest ei tea, ja üks teine ja kolmas kord ütles temma minnule, et temma woib selle peale wanduda, et se össe tehtud ei olle. Minno küssimisse peale Aida mehhe käest, kelle kääs wilja Aida Wötmed seisawad, wastas temma minnole: wöib watts wõtmetega sees käidud olla, minna sest ei tea. Minna lassin Öwahhi holeto wahtimisse pärrast lahti; ja selle augu Moisa Tisläri ärra parrandada, selle pärrast: et mitte jälle nisuggust pahhandust tehtud ei pea saama, ja jäi se assi rahu. Kui palju mul wiina selle warguse läbbi kaduma saand on, ei woi minna mitte siin kohhas nimmetada, et seal agga ülle-liga kahhawend olli, selle ülle ollen minna Kiirjutajaga ka ühtepuhku räkind.
Nüüd 16mal Märtsil, Andis Moisa Kirjutaja Karla Uuslal minnole ülese: et Teomees Karel Mõtlik on temmale kaks korda ütteld: et Willem Muggu Naene on temma Naesele räkind: et Aida mees Jakob Ploubärg, on wiina Keldris, läbbi kaera Aida põrranda käinud, ja üks kord kui minna ollen koddunt ärra olnud, on Willem Muggu Kaera aida ukse tahha läiund, ja leidnud wõtmed seal ees; lükand ukse lahti; ja näind et Aidamees on all wina keldris olnud, ja pand akru kotti; ja ohjadega on üllese tõmmand. Selle peale teen minna omma kaebtuse. Aidamees Jakob Ploubärg tunnistas: et minna tullin, wilja aidast wilja mõetmast, ja kuulsin: et Wiina Keldris Kärra olli; ja läksin ka senna ja Herra ütleb wata eks siit olle sees käidud, ja minna ütlesin se wõib ka olla, agga kuida siit laest warras sisse on saand, sest Aida Uksed on mul alla kini olnud, kui ennegi; se wõib olla kui sees on käidud, ehk ka watts wõtmettega, agga muido sia sisse ei saa.
Agga nüüd kes sedda on tunnistanud, peawad sedda tõeks teggema, et minna se warras ollen, agga minno hing sest ei tea; ja et minna se alt sees ollen piddand käima, ma põlleks sealt sisse mahtundgi, ja kas minna sedda tahtsin õtte, et se auk seal Aida põrranda sees piddi ollema, ei seda ma ütlesin: essimissel kewadel kohhe, kui Wallitseia Herra senna tulli, et se põrand tahhab ärra parrandada, ja Herra lubas ja jäi nenda sama, ja Raua Lattid seisid seal peal, ja otsad augu sees rippakile, ja Seppa käest piddi raua Latsise kukuma.
Ja tännawu süggise, enne wilja sisse wõtmist, räkisin minna jälle, et se auk tahhab wisdist lasga ärra parrandada, et nüüd tulleb wilja kottide kandminne, ja sesse auku wõib mõnni ka ja lla ärra wänata; ja jälle Herra lubbas, ja jäi jäle nenda samma; et kui mina oleksin sealt sees tahtnud käia, ma polleks sest sõnnagi räkind. Tunnismees Moisa Kirjutaja Karla uustal, tunnistas: et Teomees Karel Mõtlik, on temma wasdo üttelnud: et temma on kuulnud et Aidamees Jakob Ploubärg, on Wiina Keldris käind, ja ankruga Wiina sealt wälja tonud, sedda on temma omma naese käest kuulnud.
Karel Mõtlik tunnistas: et temma põlle sedda üttelnud, et Aidamees Jakob Ploubärg, nimmelt on Wiina Keldris käinud, muud kui agga nenda: et Öwahhi Willem Muggu Naene, on temma Naese wasdo räkind: et Herra lasgis minno mehhe teistusest lahti, et piddi temma holetusse pärast, ösi wiina keldris käidud ollema, agga seal polle ösi käidud, waid pääwa aial.
Karel Mõtliku Naene Kai, tunistas: et minna räkisin omma mehhele: Öwahhi Naese wandumist, et Leno Mugu sõimab ja wannub, et miks minno mees peab teste pärrast süi allune ollema. Willem Mugu naene Leno tunnistas: et minna ei öölnudetteste pärrast, on lahti sanud; agga et egga se siis temma süü olle,kui Keldris käidud ja Uksed, ja Lukud terwed. Öwaht Willem Muggu tunnistas: et temma on Üwaht, ja pääwa aeg sest asjadest ei eta minna keddagi, ja Ösi keik Lukud ja Uksed ollid terwed, muust ma ei tea kedagi.
Koggukonna Kohhos kutsus: tunnismehhed: Karla UUslalli, ja Karel Mõtliku suud suud wasto tunnistama: et kuida se on, et tunnistussed kokko ei lähe, et kas Karla Uuslal, on selle peale jutõe, et Karel Mõtlik nüüd teisiti rägib, kui enne; ja kas lubbad selle peale, wande Kohtu all kindlad tõutust anda. Ja Karla Uuslal tunnistas: et temma selle peale mitte julge ei ole, egga ka kindlad tõutust ei wõi anda, sest et ma õiete Woorlagris wiina lasgmisse aial, ei pannud tähale, kuida K. Mõtlik ütles, kas tles et Nöriga on wälja tömatud, wõi et Näriga (Köiega) wõiks välja tõmata. Sest ma mõtlesin selle peale: kuida ma kuida ma tappelda sain.
Koggukonna Kohto nimmel: M. Holland xxx J. Anni xxx
Kohtuse kaebas Einmanni M. Parsnik Wallitseja Herra, et 7mal Webruaril se a sai minnule siit Moisa Kirjutaja Karla Uuslalli poolt teada antud: et Wiina Keldris olli läbbi Kaera Aida Põrranda sisse käidud, minna watasin sedda järrel, ja leitsin et üks Auk mis enne jubba lae sees olli; olli ni kaugelle suremaks tehtud: et üks innime sealt wõis läbbi puggeda; ja näitasiwad ka need Ambalgid: nisuggused määrgid, et nende wahhelt olli läbbi käidud. Selle watamisse jures ollid: Moisa teo mees: Karel Mõtlik, se kordne Moisa õwaht Willem Muggu, ja Kirjutaja Karla Uustal, Aida mees Jakob Ploubärg tulli ka senna. Minno küssimisse peale Õwahhi käest, wastas temma: minnole, temma sest ei tea, ja üks teine ja kolmas kord ütles temma minnule, et temma woib selle peale wanduda, et se össe tehtud ei olle. Minno küssimisse peale Aida mehhe käest, kelle kääs wilja Aida Wötmed seisawad, wastas temma minnole: wöib watts wõtmetega sees käidud olla, minna sest ei tea. Minna lassin Öwahhi holeto wahtimisse pärrast lahti; ja selle augu Moisa Tisläri ärra parrandada, selle pärrast: et mitte jälle nisuggust pahhandust tehtud ei pea saama, ja jäi se assi rahu. Kui palju mul wiina selle warguse läbbi kaduma saand on, ei woi minna mitte siin kohhas nimmetada, et seal agga ülle-liga kahhawend olli, selle ülle ollen minna Kiirjutajaga ka ühtepuhku räkind.
Nüüd 16mal Märtsil, Andis Moisa Kirjutaja Karla Uuslal minnole ülese: et Teomees Karel Mõtlik on temmale kaks korda ütteld: et Willem Muggu Naene on temma Naesele räkind: et Aida mees Jakob Ploubärg, on wiina Keldris, läbbi kaera Aida põrranda käinud, ja üks kord kui minna ollen koddunt ärra olnud, on Willem Muggu Kaera aida ukse tahha läiund, ja leidnud wõtmed seal ees; lükand ukse lahti; ja näind et Aidamees on all wina keldris olnud, ja pand akru kotti; ja ohjadega on üllese tõmmand. Selle peale teen minna omma kaebtuse. Aidamees Jakob Ploubärg tunnistas: et minna tullin, wilja aidast wilja mõetmast, ja kuulsin: et Wiina Keldris Kärra olli; ja läksin ka senna ja Herra ütleb wata eks siit olle sees käidud, ja minna ütlesin se wõib ka olla, agga kuida siit laest warras sisse on saand, sest Aida Uksed on mul alla kini olnud, kui ennegi; se wõib olla kui sees on käidud, ehk ka watts wõtmettega, agga muido sia sisse ei saa.
Agga nüüd kes sedda on tunnistanud, peawad sedda tõeks teggema, et minna se warras ollen, agga minno hing sest ei tea; ja et minna se alt sees ollen piddand käima, ma põlleks sealt sisse mahtundgi, ja kas minna sedda tahtsin õtte, et se auk seal Aida põrranda sees piddi ollema, ei seda ma ütlesin: essimissel kewadel kohhe, kui Wallitseia Herra senna tulli, et se põrand tahhab ärra parrandada, ja Herra lubas ja jäi nenda sama, ja Raua Lattid seisid seal peal, ja otsad augu sees rippakile, ja Seppa käest piddi raua Latsise kukuma.
Ja tännawu süggise, enne wilja sisse wõtmist, räkisin minna jälle, et se auk tahhab wisdist lasga ärra parrandada, et nüüd tulleb wilja kottide kandminne, ja sesse auku wõib mõnni ka ja lla ärra wänata; ja jälle Herra lubbas, ja jäi jäle nenda samma; et kui mina oleksin sealt sees tahtnud käia, ma polleks sest sõnnagi räkind. Tunnismees Moisa Kirjutaja Karla uustal, tunnistas: et Teomees Karel Mõtlik, on temma wasdo üttelnud: et temma on kuulnud et Aidamees Jakob Ploubärg, on Wiina Keldris käind, ja ankruga Wiina sealt wälja tonud, sedda on temma omma naese käest kuulnud.
Karel Mõtlik tunnistas: et temma põlle sedda üttelnud, et Aidamees Jakob Ploubärg, nimmelt on Wiina Keldris käinud, muud kui agga nenda: et Öwahhi Willem Muggu Naene, on temma Naese wasdo räkind: et Herra lasgis minno mehhe teistusest lahti, et piddi temma holetusse pärast, ösi wiina keldris käidud ollema, agga seal polle ösi käidud, waid pääwa aial.
Karel Mõtliku Naene Kai, tunistas: et minna räkisin omma mehhele: Öwahhi Naese wandumist, et Leno Mugu sõimab ja wannub, et miks minno mees peab teste pärrast süi allune ollema. Willem Mugu naene Leno tunnistas: et minna ei öölnudetteste pärrast, on lahti sanud; agga et egga se siis temma süü olle,kui Keldris käidud ja Uksed, ja Lukud terwed. Öwaht Willem Muggu tunnistas: et temma on Üwaht, ja pääwa aeg sest asjadest ei eta minna keddagi, ja Ösi keik Lukud ja Uksed ollid terwed, muust ma ei tea kedagi.
Koggukonna Kohhos kutsus: tunnismehhed: Karla UUslalli, ja Karel Mõtliku suud suud wasto tunnistama: et kuida se on, et tunnistussed kokko ei lähe, et kas Karla Uuslal, on selle peale jutõe, et Karel Mõtlik nüüd teisiti rägib, kui enne; ja kas lubbad selle peale, wande Kohtu all kindlad tõutust anda. Ja Karla Uuslal tunnistas: et temma selle peale mitte julge ei ole, egga ka kindlad tõutust ei wõi anda, sest et ma õiete Woorlagris wiina lasgmisse aial, ei pannud tähale, kuida K. Mõtlik ütles, kas tles et Nöriga on wälja tömatud, wõi et Näriga (Köiega) wõiks välja tõmata. Sest ma mõtlesin selle peale: kuida ma kuida ma tappelda sain.
Koggukonna Kohto nimmel: M. Holland xxx J. Anni xxx
