Kohto ette astus Hans Walga naene Kai, ja kaebas nuttes, et temma mees Hans Walk tedda ennam suggugi ei salli ja tedda sealt omma jurest weikesse lapsega tahhab ärra aiada, - Hans Walk ei wõinud omma naese Kaiele ei kuidagid modi südi leida, kuid ütles, et ellajaid illuste ei pea tallitama, - mis agga ka mitte tõssi ei olle.
Nendasammo kaebab ka kohtomees Karel Malkin, kedda koggokomnakohto polest olli kästud Hans Walka omma mittmesugguste wastohakkamisse pärrast mõisa tua, et Hans Walk temmale iggakord hirmsaste wasto hakkanud, tedda sõimanud ja teotanud ja ähwartanud, nenda, et temma ilmaski ennam Hans Walgale kellegi asja pärrast ei tohhi minna räkima. Essimesse korra aeg on Hans Walk kohtomehhele Karel Malkin üttelnud, et tedda omma wilja aia ülles teggemisse pärrast mõisa aias,- ärra tulle minnuga haukuma, minnul on pähklid kül sinnule ja teistele anda ja jääb weel järrele. Teine kord piddi kohtomees tedda meestega mõisa toma, mis peale Hans naernud ja laste ning mängo asja üttelnud ollema, ennast nenda wisi mõiasa lasta wia, sest temma kui mees omma süddat ja jõudo enne tahhab näidata. Üllepea on Hans Walk wägga ülle anneto ja ütleb, minna ei wata sinnust, ei kellegi innimessest egga kohtust keddagid. Ka käskinud Hans Walk kohtomeest omma aia augo peale wahhiks ette panna, et ellajad kurja peale ei sa.
Kohtomees Karel Malkin kaebab ka, et Hans Walk temmale sedda ühte rubla hõbb. mis temma Hans Walga hobboste eest, /:mis teiste hobbostega ühhes Kallani heinama peal olnud ja kus teised temma rahha, mis temma nende eest maksnud, pärrast kätte maksnud:/ Kallanile maksnud, mitte ärra ei maksa, enne lubbanud maksa, agga nüüd ennam suggugi. Sellepeale ütles Hans Walk kohtomehhele, - minna ei maksa sinno rahha ei ilmaski ennam kätte.
Kirriko wannem Rothbergi issand, kes parrajaste siin juhtus ollema, nomis Hans Walka Jummala sannaga illuste, omma naesega kui kristlikkud innimessed armastusses ühhes ellada, keige selle peale kostis Hans, temma ei armastada omma naest, et kül priske ja illus olla ja tahtma temmast lahti sada.
Keige selle mitme korra Hans Walk wasto hakkamisse, kohtomehhe Karel Malkin sõimamisse, teotamisse ja ähwartamisse peale, kui ka omma naese ja lapse jurest ärra aiamisse ja koggokonnakohto ning teiste kohtude laimamisse eest mõistis Koggokonnakohhus Hans Walka 30 witsa hobiga trahwida, ning ei tohhi omma naest egga last mitte omma jurest ärra aiada. sest et sest naesest keddagid süüd leida ei olle. Selle mõstmisse peale kästi Hans Walk wälja minna, omma trahwi wastu wõtma. Hans Walk ei läinud mitte paigastki ärra, waid kärras hirmsa sure heale ja suuga wasto, et keik kohto tubba ja kull /:Gericht Spiegel:/ wärrisesid, "minna ei lähhe wälja egga lasse ennast peksa." - Said 2 meest tellitud, kes Hans Walga kohto toast wälja wisid. Wäljas rapputas Hans Walk ennast nende kahhe mehhe käest lahti ja lõi wahhimehhele Tõnnis Huint, kes temma küljest kinniwõttis, kaks kord russikaga möda silmi, nenda, et sellili mahha kukkus, silmad paksowerrega ollid ja praego kaks auko üks ninna teine palle sees nähha. Nenda ütles siis Hans Walk, "tulgo nüüd weel üks minno liggi, olgo temma kohtomees ehk kes tahhes, - ma tahhan temmale nenda sammo näidata. Ommeti sai temma onno Hans Riisk temma küljest sallaja kinni wõtta ja teiste abbiga mahha wõtta, - nenda sai siis koggokonnakohhus omma mõistust Hans Walgale kätte anda.
Et Koggokonnakohhus Hans Walga tülli teggemisse, wasto hakkamisse ja rööwli töö eest keddagid ei wõinud mõista egga sedda mõistmist siin mitte õientada, sepärrast mõistis se kohhus Hans Walk käed kinni sidduda ja kõige kõrgemalt kinnitud Tallorahwa Seadusse järrele 1860 aastast § h23 - h25 ja h27, kui awwalikko wasto hakkajad, rahhurikkujad, tülli ja mõrtsuka töö teggiad allandlikko palwega keiserliko Willandi Silla kohto kätte sata, et temma iggaweste seit Maalt saab ärra sadetud ja ennast ei ialgi ennam siin ei näita. Pallutakse ka tähhele panna, et kohhus mitte üht meest Hans Walga jure ei peaks saatma, sest et temma tedda mahha wõiks lüa.
Peakohtomees: Jaak Kukmann
Kohtomees: Tawit Markus. XXX
d. Jürri Olbrey XXX
d. Hans Riisk. XXX
Wallawöörmünder: Jürri Kalm
d. Rein Kopp
Koggokonnakohto kirjotaja: J. Otto
Kohto ette astus Hans Walga naene Kai, ja kaebas nuttes, et temma mees Hans Walk tedda ennam suggugi ei salli ja tedda sealt omma jurest weikesse lapsega tahhab ärra aiada, - Hans Walk ei wõinud omma naese Kaiele ei kuidagid modi südi leida, kuid ütles, et ellajaid illuste ei pea tallitama, - mis agga ka mitte tõssi ei olle.
Nendasammo kaebab ka kohtomees Karel Malkin, kedda koggokomnakohto polest olli kästud Hans Walka omma mittmesugguste wastohakkamisse pärrast mõisa tua, et Hans Walk temmale iggakord hirmsaste wasto hakkanud, tedda sõimanud ja teotanud ja ähwartanud, nenda, et temma ilmaski ennam Hans Walgale kellegi asja pärrast ei tohhi minna räkima. Essimesse korra aeg on Hans Walk kohtomehhele Karel Malkin üttelnud, et tedda omma wilja aia ülles teggemisse pärrast mõisa aias,- ärra tulle minnuga haukuma, minnul on pähklid kül sinnule ja teistele anda ja jääb weel järrele. Teine kord piddi kohtomees tedda meestega mõisa toma, mis peale Hans naernud ja laste ning mängo asja üttelnud ollema, ennast nenda wisi mõiasa lasta wia, sest temma kui mees omma süddat ja jõudo enne tahhab näidata. Üllepea on Hans Walk wägga ülle anneto ja ütleb, minna ei wata sinnust, ei kellegi innimessest egga kohtust keddagid. Ka käskinud Hans Walk kohtomeest omma aia augo peale wahhiks ette panna, et ellajad kurja peale ei sa.
Kohtomees Karel Malkin kaebab ka, et Hans Walk temmale sedda ühte rubla hõbb. mis temma Hans Walga hobboste eest, /:mis teiste hobbostega ühhes Kallani heinama peal olnud ja kus teised temma rahha, mis temma nende eest maksnud, pärrast kätte maksnud:/ Kallanile maksnud, mitte ärra ei maksa, enne lubbanud maksa, agga nüüd ennam suggugi. Sellepeale ütles Hans Walk kohtomehhele, - minna ei maksa sinno rahha ei ilmaski ennam kätte.
Kirriko wannem Rothbergi issand, kes parrajaste siin juhtus ollema, nomis Hans Walka Jummala sannaga illuste, omma naesega kui kristlikkud innimessed armastusses ühhes ellada, keige selle peale kostis Hans, temma ei armastada omma naest, et kül priske ja illus olla ja tahtma temmast lahti sada.
Keige selle mitme korra Hans Walk wasto hakkamisse, kohtomehhe Karel Malkin sõimamisse, teotamisse ja ähwartamisse peale, kui ka omma naese ja lapse jurest ärra aiamisse ja koggokonnakohto ning teiste kohtude laimamisse eest mõistis Koggokonnakohhus Hans Walka 30 witsa hobiga trahwida, ning ei tohhi omma naest egga last mitte omma jurest ärra aiada. sest et sest naesest keddagid süüd leida ei olle. Selle mõstmisse peale kästi Hans Walk wälja minna, omma trahwi wastu wõtma. Hans Walk ei läinud mitte paigastki ärra, waid kärras hirmsa sure heale ja suuga wasto, et keik kohto tubba ja kull /:Gericht Spiegel:/ wärrisesid, "minna ei lähhe wälja egga lasse ennast peksa." - Said 2 meest tellitud, kes Hans Walga kohto toast wälja wisid. Wäljas rapputas Hans Walk ennast nende kahhe mehhe käest lahti ja lõi wahhimehhele Tõnnis Huint, kes temma küljest kinniwõttis, kaks kord russikaga möda silmi, nenda, et sellili mahha kukkus, silmad paksowerrega ollid ja praego kaks auko üks ninna teine palle sees nähha. Nenda ütles siis Hans Walk, "tulgo nüüd weel üks minno liggi, olgo temma kohtomees ehk kes tahhes, - ma tahhan temmale nenda sammo näidata. Ommeti sai temma onno Hans Riisk temma küljest sallaja kinni wõtta ja teiste abbiga mahha wõtta, - nenda sai siis koggokonnakohhus omma mõistust Hans Walgale kätte anda.
Et Koggokonnakohhus Hans Walga tülli teggemisse, wasto hakkamisse ja rööwli töö eest keddagid ei wõinud mõista egga sedda mõistmist siin mitte õientada, sepärrast mõistis se kohhus Hans Walk käed kinni sidduda ja kõige kõrgemalt kinnitud Tallorahwa Seadusse järrele 1860 aastast § h23 - h25 ja h27, kui awwalikko wasto hakkajad, rahhurikkujad, tülli ja mõrtsuka töö teggiad allandlikko palwega keiserliko Willandi Silla kohto kätte sata, et temma iggaweste seit Maalt saab ärra sadetud ja ennast ei ialgi ennam siin ei näita. Pallutakse ka tähhele panna, et kohhus mitte üht meest Hans Walga jure ei peaks saatma, sest et temma tedda mahha wõiks lüa.
Peakohtomees: Jaak Kukmann
Kohtomees: Tawit Markus. XXX
d. Jürri Olbrey XXX
d. Hans Riisk. XXX
Wallawöörmünder: Jürri Kalm
d. Rein Kopp
Koggokonnakohto kirjotaja: J. Otto
