1. Tuli ette: Wäljataguse Hindrik Linnuthal ja kaewab, et Kuppu Jaani naene Mari Pielberg on tema habet kiskunud tema toas. Se olnud nõnda: Hindrik Linnuthali krundi sisse on maamõedu aegas üks aed läinud, mis enne oli Mari Pielberg käes pruukida olnud. Kewadel on Mari Pielberg oma mehega, Baroni herra lubaga, aja ära wiinud, selle peale, et Mari Pielberg olla seda aeda teinud. H. Linnuthal kutsunud neid mõisa, aga naad põle tulnud. Baroni herra ütelnud: et M. Pielberg olla palunud, et se tema aed olla ja herra oli lubanud. Aga nüüd ütelnud Baroni herra H. Linnothali wastu mine keela ära et ta seda aeda ei wea kui ta põle ise teinud, mina tulen pea sõnna. H. Linnuthal läinud koju, ja keeland neid arwata 20 sammu pealt; laske aed olla Baron tuleb ise sia, ja tema tulnud oma koju ja hakand sööma. M. Pielberg tulnud neile ja küsind: Tana wist ei tule, sina lase aed seista. M. Pielberg ütelnud: Sina oled sant, minu püksid on sinu jalgas; tema teinud ukse lahti ja hakand tema kätte kinni, mine uksest wälja; ja M.P. hakand tema habemesse kinni pahempoole ja tema lükand teda ukse peale ja tõmmand tema käe habemest karwadega lahti. H. Linnothali naese õde Mari Flies kes seal elab, on seda pealt näinud, et nõnda olnud. Ülewainu ja Koidu perepõldude otsa ajad on need olnud, mis M.P. ärawiinud, mis wastu tema aeda wälja seespool olnud.
Mari Pielberg sai kohtu ette kutsutud ja temale se kaebtus ette loetud. Tema ütleb Baroni herra on selle aja temale lubanud ja küsind, kas se aed oli sinu käes. Nõnda tulnud nende tüli: Tema läinud tuppa ja H. Linnuthal söönud kambris ja ta küsind, millal Herra tuleb. H.L. ütelnud ei ma tea, aga ta lubas tulla; miks sa seda aeda pärid ega sa põle seda teinud. H.L. ütelnud: ma wõtan so koha sinu käest ära ja ei anna sulle kaewust wett, ja tema ütelnud: Ma pean sind kui santi katma, mo püksid on jo neljat aastat sinu jalgas ja olen kolm kord küsind ja sa põle kätte annud. Siis H.L. tulnud kambrist ja küsind kus on mo isa wara ja hakand tema külge kinni ja waadand teda ukse peale ja tema lükand H. Linnuthali kätega enesest eemale rindu kinni hakates.
Kohus mõistis neile lepitust, et Saueaugu Tõnu ja Hindriku weikesed aja tükid jääwad H. Linnuthalile ja H. Linnuthal annab oma wõla 4 küünart ½ kortelt kalewid M. Pielbergile kätte ja naad olid sellega rahul ja leppisid.
1. Tuli ette: Wäljataguse Hindrik Linnuthal ja kaewab, et Kuppu Jaani naene Mari Pielberg on tema habet kiskunud tema toas. Se olnud nõnda: Hindrik Linnuthali krundi sisse on maamõedu aegas üks aed läinud, mis enne oli Mari Pielberg käes pruukida olnud. Kewadel on Mari Pielberg oma mehega, Baroni herra lubaga, aja ära wiinud, selle peale, et Mari Pielberg olla seda aeda teinud. H. Linnuthal kutsunud neid mõisa, aga naad põle tulnud. Baroni herra ütelnud: et M. Pielberg olla palunud, et se tema aed olla ja herra oli lubanud. Aga nüüd ütelnud Baroni herra H. Linnothali wastu mine keela ära et ta seda aeda ei wea kui ta põle ise teinud, mina tulen pea sõnna. H. Linnuthal läinud koju, ja keeland neid arwata 20 sammu pealt; laske aed olla Baron tuleb ise sia, ja tema tulnud oma koju ja hakand sööma. M. Pielberg tulnud neile ja küsind: Tana wist ei tule, sina lase aed seista. M. Pielberg ütelnud: Sina oled sant, minu püksid on sinu jalgas; tema teinud ukse lahti ja hakand tema kätte kinni, mine uksest wälja; ja M.P. hakand tema habemesse kinni pahempoole ja tema lükand teda ukse peale ja tõmmand tema käe habemest karwadega lahti. H. Linnothali naese õde Mari Flies kes seal elab, on seda pealt näinud, et nõnda olnud. Ülewainu ja Koidu perepõldude otsa ajad on need olnud, mis M.P. ärawiinud, mis wastu tema aeda wälja seespool olnud.
Mari Pielberg sai kohtu ette kutsutud ja temale se kaebtus ette loetud. Tema ütleb Baroni herra on selle aja temale lubanud ja küsind, kas se aed oli sinu käes. Nõnda tulnud nende tüli: Tema läinud tuppa ja H. Linnuthal söönud kambris ja ta küsind, millal Herra tuleb. H.L. ütelnud ei ma tea, aga ta lubas tulla; miks sa seda aeda pärid ega sa põle seda teinud. H.L. ütelnud: ma wõtan so koha sinu käest ära ja ei anna sulle kaewust wett, ja tema ütelnud: Ma pean sind kui santi katma, mo püksid on jo neljat aastat sinu jalgas ja olen kolm kord küsind ja sa põle kätte annud. Siis H.L. tulnud kambrist ja küsind kus on mo isa wara ja hakand tema külge kinni ja waadand teda ukse peale ja tema lükand H. Linnuthali kätega enesest eemale rindu kinni hakates.
Kohus mõistis neile lepitust, et Saueaugu Tõnu ja Hindriku weikesed aja tükid jääwad H. Linnuthalile ja H. Linnuthal annab oma wõla 4 küünart ½ kortelt kalewid M. Pielbergile kätte ja naad olid sellega rahul ja leppisid.
