Kaebas Joh. Abot et Michel Toots olla tedda peksnud, selle pärrast et perremees lubbanud temmale saado raiuda, kui tedda põlletama läinud, siis tulnud sinna ja peksnud tedda koera wiisi. Tunnistus: Hans Tins ja Karl Peterson.

Michel Toots wastas küssimisse peale: peksnud ei olla mitte ei olla ka kaebaja raiutud saato mitte ärrawõtnud, waid omma lastatad maa peale teinud wilja.

Tunnistussed wastassid küssimisse peale:

1. Karl Peterson temma ei tea mitte et Michel Toots olla kaebaja laastatad maa peale wilja teinud, sest läinud kewwadi teise perremehhe ette.

2. Hans Tins: temma ei tea mitte kas Michel Toots olla kaebajad peksnud ehk mitte.

Arwati kõige häledega: et peksu pärrast kaebtus saab tühjaks arwatud, ja se maa mis kaebaja käes jääb ka eddaspiddi temma kätte, se on ni kau kui kaks wilja on ärrawõtnud, ilma rentita.

Selle otsuga ei olnud kaebaja rahhul.

Mõistetud: et Joh. Abotil appellationi wälja anda.