PROTOKOLL

Kõo: Koosolekute protokollid (1864-1871)

LeidandmedEAA.3537.1.2
Kaader
60
61
Daatum24.03.1867
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Karel Saar Vallavanem
Karel Riisk Peakohtumehe abi
Jürri Käärdt Kohtumees
Hans Sihw Kohtumees

Arrosare koggokonnakohhus Kõomõisas sel 24: Märtsil 1867.

Arrosare wenne õige usko innimessed, kelle kätte Arrosare mõisa Maad peale Preestri Made minnewal kewwadil summa rendi peale said antud, astusid summas omma ühhentud koggokonnakohto ette ja pallusid üllesse kirjotada, et nemmad omma Mõisa Maad phhe innimesse kätte, kes ennam pakkub, keige kõrtsidega tännawo aasta wälja rendiwad, kui need Maad wel summa nende kätte jäwad ja mitte wälja jäggatud ei sa, sest et nemmad enneste keskel selle Ma arrimessega mitte läbbi ei sa, sest et neil keddagid perremeest egga ülle watajad ei olle, kes neid tööd lasseks tehha ja nende krono rendi aitaks ärra maksa. Need kes tahtwad wälja rentida on: Hans Alle, Jaak Kukk, Mihkel Rebbane, Tõnnis Anni, Jürri Jürrissonn, Jaak Milberg, Jaan Pais, Walla nõumees: Ado Kerro, Jürri Põdra ja walla aidamees Jaan Särg.

Kes rentimesse wasto ollid on: Hans Awik, Hans Rumm, Jaak Põdra, Ado Kerro, Jaan Ruto, Jaan Anni, Jaak Rebbane ja Jaak Ruto.

Peale keige Krono rendi, maksude ja Kihhelkonna- ning Jama maksude pakkus neile Arrosare mees Jakob Lass 350 Rubl. kasso rahha, mis neile wenne õige usko waeste innimestele saab ärra jäggatud, - ja mis rahha ommale ilma ennese tenimatta kätte sawad.

Et nüüd need innimessed tännawo aasta nende mõisa Made pärrast wägga paljo on tüllitsenud ja rielnud, mis iggal kohtol ammugi teada, krono maksud, rendid, pearahhad, tulle kahjo rahhad ja nenda eddasi, wõlgo,- ja mitte ühhes selle Mapiddamissega läbbi ei sa, ning koggokonnakohtul ja walla wallitsussel ei kuidagid wisi wõimalik ei olle nende rio asjad ja tüllid selletada, issiärranis, et neist iggaüks perremees tahhab olla ja kõrtsisid wälja rentida, kõrtsi rendid kõrtsides wasto wõtwad ja sedda rahha nendasammao ärra raiskawad, pealegi weel kissuwad ja riidlewad, ning neil kuidagid modi wõimalik ei olle krono renti wälja sada, sepärrast arwas walla wallitsus ja koggokonnakohhus heaks nende omma palwe peale need Maad ennam pakkujale ühhe aasta peale wälja renti /:se on, kui need Maad mitte se samma kewwade ei sa ärra jäggatud:/ kes keik sedda wallitsust illuste üllesse piddama, krono maksud ja peale selle nende kasso rahha wälja maksab.

Mõistetud: Arrosare õige wenne usso innimeste palwete peale nende mõisa Maad, kui weel mitte se aasta ei sa ärra jäggatud, ühhe innimesse kätte keige selle mõisa all seiswade kõrtsidega arwata essimessest Aprillist 1867 ühhe aasta peale rendi peale anda, kui keik krono maksod ilma tülli ja riota ärra maksab ja peale selle neile kasso annab, mis läbbi keik see suur tülli, mis need innimessed selle Ma pärrast teinud ja weel teggema saaks, - ärra kaoks.

Keige selle peale teeb walla wallitsus ja kohhus ommale kohtuks, üht ärra kirja sellest Protokollist Keiserlikko Ria Domänenhowi Kohtule selle allandlikko palwega ette panna, et kui se koggoni mitte lubbatud ei wõi sada, selle wallawallitsussele selle ülle ette kirjotaks, muido peab se walla wallitsus need Maad 1: Aprillist 1867 ühhe kätte rentima, mis läbbi rahha saab tullema.

Walla wannem: Karel Saar. XXX

Peakohtomehhe abbi: Karel Riisk

Kohtomees: Jürri Käärdt. XXX

    desgl.        Hans Sihw. XXX

Arrosare koggokonnakohhus Kõomõisas sel 24: Märtsil 1867.

Arrosare wenne õige usko innimessed, kelle kätte Arrosare mõisa Maad peale Preestri Made minnewal kewwadil summa rendi peale said antud, astusid summas omma ühhentud koggokonnakohto ette ja pallusid üllesse kirjotada, et nemmad omma Mõisa Maad phhe innimesse kätte, kes ennam pakkub, keige kõrtsidega tännawo aasta wälja rendiwad, kui need Maad wel summa nende kätte jäwad ja mitte wälja jäggatud ei sa, sest et nemmad enneste keskel selle Ma arrimessega mitte läbbi ei sa, sest et neil keddagid perremeest egga ülle watajad ei olle, kes neid tööd lasseks tehha ja nende krono rendi aitaks ärra maksa. Need kes tahtwad wälja rentida on: Hans Alle, Jaak Kukk, Mihkel Rebbane, Tõnnis Anni, Jürri Jürrissonn, Jaak Milberg, Jaan Pais, Walla nõumees: Ado Kerro, Jürri Põdra ja walla aidamees Jaan Särg.

Kes rentimesse wasto ollid on: Hans Awik, Hans Rumm, Jaak Põdra, Ado Kerro, Jaan Ruto, Jaan Anni, Jaak Rebbane ja Jaak Ruto.

Peale keige Krono rendi, maksude ja Kihhelkonna- ning Jama maksude pakkus neile Arrosare mees Jakob Lass 350 Rubl. kasso rahha, mis neile wenne õige usko waeste innimestele saab ärra jäggatud, - ja mis rahha ommale ilma ennese tenimatta kätte sawad.

Et nüüd need innimessed tännawo aasta nende mõisa Made pärrast wägga paljo on tüllitsenud ja rielnud, mis iggal kohtol ammugi teada, krono maksud, rendid, pearahhad, tulle kahjo rahhad ja nenda eddasi, wõlgo,- ja mitte ühhes selle Mapiddamissega läbbi ei sa, ning koggokonnakohtul ja walla wallitsussel ei kuidagid wisi wõimalik ei olle nende rio asjad ja tüllid selletada, issiärranis, et neist iggaüks perremees tahhab olla ja kõrtsisid wälja rentida, kõrtsi rendid kõrtsides wasto wõtwad ja sedda rahha nendasammao ärra raiskawad, pealegi weel kissuwad ja riidlewad, ning neil kuidagid modi wõimalik ei olle krono renti wälja sada, sepärrast arwas walla wallitsus ja koggokonnakohhus heaks nende omma palwe peale need Maad ennam pakkujale ühhe aasta peale wälja renti /:se on, kui need Maad mitte se samma kewwade ei sa ärra jäggatud:/ kes keik sedda wallitsust illuste üllesse piddama, krono maksud ja peale selle nende kasso rahha wälja maksab.

Mõistetud: Arrosare õige wenne usso innimeste palwete peale nende mõisa Maad, kui weel mitte se aasta ei sa ärra jäggatud, ühhe innimesse kätte keige selle mõisa all seiswade kõrtsidega arwata essimessest Aprillist 1867 ühhe aasta peale rendi peale anda, kui keik krono maksod ilma tülli ja riota ärra maksab ja peale selle neile kasso annab, mis läbbi keik see suur tülli, mis need innimessed selle Ma pärrast teinud ja weel teggema saaks, - ärra kaoks.

Keige selle peale teeb walla wallitsus ja kohhus ommale kohtuks, üht ärra kirja sellest Protokollist Keiserlikko Ria Domänenhowi Kohtule selle allandlikko palwega ette panna, et kui se koggoni mitte lubbatud ei wõi sada, selle wallawallitsussele selle ülle ette kirjotaks, muido peab se walla wallitsus need Maad 1: Aprillist 1867 ühhe kätte rentima, mis läbbi rahha saab tullema.

Walla wannem: Karel Saar. XXX

Peakohtomehhe abbi: Karel Riisk

Kohtomees: Jürri Käärdt. XXX

    desgl.        Hans Sihw. XXX


TAGASI KUVA MÄRGENDUS