Kriimani: Protokollid (1870-1871)
| Leidandmed | EAA.3298.1.2 |
|---|---|
| Kaader |  43  44 |
| Daatum | 27.11.1870 |
| Protokolli teema | 2. Varalised tehingud; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
Mõisawallitsus tulli omma kaubeltud
Pole terra sullaste Contrakt
1) Need 10 sullast peawad omma jõuga ja igga üks enda hobbestega kui ka keige põllo arrimise riistoga mõisa tahtmise ja kässo al arrima nink peawad keige nende töde polest mis seal tetta tulleb, mõisa tahtmise alla jäema.
2) Põllo surus mis nende sullaste arrida ja tetta on nimmelt
64 wakka alla saab rükki alla
32 wakka alla saab keswa alla
32 " " kaera "
16 " " linna "
16 " " karofli "
64 " " ristikheina "
64 " " kessan
104 " " heinamaad
nink peawad keik wilja kokko pannema ärra peksma aita weddama nink heinad küini ehk kuhja pannema kartoflid rõuko ehk keldri pannema linnad nenda arrima mõisa tahtmist möda et müia kõlbawad kui ka keik muud tööd mis selle Mõisa peal on peawad ärra teggema.
3) Keik honed mis selle Mõisa peal on peawad need sullased parrandama ja Material manno weddama ent Mõisa annab enda käest Meistri kui tarwis peaks ollema.
4) Need 10 sullased peawad 80 sülda puid ragguma nink metsast koddo weddama kust mõisa annab ja neist puist peawad kui koddo on weetud 8 jaggo Mõisa prukimise tarwis andma kui mõisal peaks seal tarwis tullema.
5) Keik 10 sullased wastutawad üks teise eest nenda et kui üks sullane jättab päewa teggemata siis on teistel Temma assemele innimest assemele wõtta nenda et üks kümme tööd tewad kuidas se üks kes päewad teggemata jättab teistele sedda ärra tassub on kige 10ne sullase assi.
6) Keik Koggokonna rahha maksud hengede pealt makswad sullased isse.
7) Iggal sullasel peab keige wähhemalt 2 lehma ja 2 lammast ollema sõnniko teggemise tarwis ja Mõisa polest saab 10 ellajad sinna sisse pantud mis nende sullaste hoitmise ja tallitamise alla jäwad.
8) Peawad keik willi, linnad ja Kartoflid mis sealt maa pealt müia saab ärra weddama kus kaup on tehtud.
9) Peawad holega hoidma et willi ja hainama mitte ellajatest rikkutud wõi södetud ei saab kui ellajatest kahjo peaks sündima wastutawad seatud trahwiga.
a) Sullased peawad Mõisa tahtmise järrele iggal aastal heinamaad kui ka nurme Krawid haggust puhhastama.
b) Sullased peawad kui Mõisa kässib Saksa ma adraga kündma ja Saksama raud ägliga äestama.
10) keige selle töö eest mis need kümme sullased mõisa tahtmist möda selle Mõisa nurmede ja heina made peal tewad ni kui ka muu töö eest mis ees nimmetud, saab neile mõisa polest palgast lubbatud (antud) pool maa saaki ent agga seme pealt ärra wõetud mis mõisa on annud ja siis polest wõetud nink kui linnad on arrinuwad siis saab ka puhtad linnad polest wõetud ja ka linna seemned kui seme on enne pealt ärra wõetud, agga keigest heintest põllo põhhust nink õlgist sawad 10 sullased 2 jaggo ja mõisale 1 jaggo.
11) Kui leitakse ühhe ehk teise sullase jures warguse tööd siis saab se õkwa sest kaubast lahti tehtud ilma et Temma wõiks mingi suggust tassumist nõuda omma waewa eest nink lähheb Temma palk teiste sullaste kätte kes temma tööd sawad eddasi teggema.
12) Kui kegi sullane heino põllopõhko ehk õlgi kellegile lainama ehk müima se saab õkwa kõwwaste trahwitud nink ka sest kaubast nõudmist omma waewa eest ei olle.
13) Igga sullane maksab rehhepappi palka mõisag polest.
14) Se rahha mis iggal aastal kaks korda räisse kassa sisse maksetas, maksab mõisa üks pool ja need 10 sullased teine pool, selle eest sawad kui õnnetus räissi läbbi peaks juhtuma, sest tassumise rahhast mis räisse kassa wälja maksab mõisa üks pool ja need 10 sullased teine pool.
Kohto lauan olliwa
Peakohtomees
Kohtomees
Kaubeltud sullased
"
"
"
Mõisawallitsus tulli omma kaubeltud
Pole terra sullaste Contrakt
1) Need 10 sullast peawad omma jõuga ja igga üks enda hobbestega kui ka keige põllo arrimise riistoga mõisa tahtmise ja kässo al arrima nink peawad keige nende töde polest mis seal tetta tulleb, mõisa tahtmise alla jäema.
2) Põllo surus mis nende sullaste arrida ja tetta on nimmelt
64 wakka alla saab rükki alla
32 wakka alla saab keswa alla
32 " " kaera "
16 " " linna "
16 " " karofli "
64 " " ristikheina "
64 " " kessan
104 " " heinamaad
nink peawad keik wilja kokko pannema ärra peksma aita weddama nink heinad küini ehk kuhja pannema kartoflid rõuko ehk keldri pannema linnad nenda arrima mõisa tahtmist möda et müia kõlbawad kui ka keik muud tööd mis selle Mõisa peal on peawad ärra teggema.
3) Keik honed mis selle Mõisa peal on peawad need sullased parrandama ja Material manno weddama ent Mõisa annab enda käest Meistri kui tarwis peaks ollema.
4) Need 10 sullased peawad 80 sülda puid ragguma nink metsast koddo weddama kust mõisa annab ja neist puist peawad kui koddo on weetud 8 jaggo Mõisa prukimise tarwis andma kui mõisal peaks seal tarwis tullema.
5) Keik 10 sullased wastutawad üks teise eest nenda et kui üks sullane jättab päewa teggemata siis on teistel Temma assemele innimest assemele wõtta nenda et üks kümme tööd tewad kuidas se üks kes päewad teggemata jättab teistele sedda ärra tassub on kige 10ne sullase assi.
6) Keik Koggokonna rahha maksud hengede pealt makswad sullased isse.
7) Iggal sullasel peab keige wähhemalt 2 lehma ja 2 lammast ollema sõnniko teggemise tarwis ja Mõisa polest saab 10 ellajad sinna sisse pantud mis nende sullaste hoitmise ja tallitamise alla jäwad.
8) Peawad keik willi, linnad ja Kartoflid mis sealt maa pealt müia saab ärra weddama kus kaup on tehtud.
9) Peawad holega hoidma et willi ja hainama mitte ellajatest rikkutud wõi södetud ei saab kui ellajatest kahjo peaks sündima wastutawad seatud trahwiga.
a) Sullased peawad Mõisa tahtmise järrele iggal aastal heinamaad kui ka nurme Krawid haggust puhhastama.
b) Sullased peawad kui Mõisa kässib Saksa ma adraga kündma ja Saksama raud ägliga äestama.
10) keige selle töö eest mis need kümme sullased mõisa tahtmist möda selle Mõisa nurmede ja heina made peal tewad ni kui ka muu töö eest mis ees nimmetud, saab neile mõisa polest palgast lubbatud (antud) pool maa saaki ent agga seme pealt ärra wõetud mis mõisa on annud ja siis polest wõetud nink kui linnad on arrinuwad siis saab ka puhtad linnad polest wõetud ja ka linna seemned kui seme on enne pealt ärra wõetud, agga keigest heintest põllo põhhust nink õlgist sawad 10 sullased 2 jaggo ja mõisale 1 jaggo.
11) Kui leitakse ühhe ehk teise sullase jures warguse tööd siis saab se õkwa sest kaubast lahti tehtud ilma et Temma wõiks mingi suggust tassumist nõuda omma waewa eest nink lähheb Temma palk teiste sullaste kätte kes temma tööd sawad eddasi teggema.
12) Kui kegi sullane heino põllopõhko ehk õlgi kellegile lainama ehk müima se saab õkwa kõwwaste trahwitud nink ka sest kaubast nõudmist omma waewa eest ei olle.
13) Igga sullane maksab rehhepappi palka mõisag polest.
14) Se rahha mis iggal aastal kaks korda räisse kassa sisse maksetas, maksab mõisa üks pool ja need 10 sullased teine pool, selle eest sawad kui õnnetus räissi läbbi peaks juhtuma, sest tassumise rahhast mis räisse kassa wälja maksab mõisa üks pool ja need 10 sullased teine pool.
Kohto lauan olliwa
Peakohtomees
Kohtomees
Kaubeltud sullased
"
"
"