Astus ette Pillistwerre kirriko mõisa Kubjas Jürri Niggol, ja kaebas, et Pillistwerre walla pois Hansuri Peter Kamp, kes mõisas üks asta poisiks olnud ja praegune mõisa pois Hans Martin tedda mõisa odrade wargaks peab sõimama, et temma 18 wakka odre olla warrastanud ja temma sellega mitte rahhul ei wõi olla, kui üks innimenne tedda ilma süta teotab ja wargaks teeb.
Peter Kamp astus ette ja andis üllesse, et kirriko Kubjas Jürri Niggols minnewa süggisi 1866 aastal üks kott suri odre kolm wakka suur mõisa aidast weski jure saatnud Hans Martiniga ütteldes, et need temma palga odrad on.
Nendasammo on Kubjas näddali pärrast teise kolme wakkase sure odra kotti weskile saatnud.
Siis winud rega kaks kotti aidast jälle odre ellajate jäoks weskile, ja et need wägga rasked kanda olnud, watanud nemmad järrele Hans Martiniga ja leidnud, et nende mõllemi kotti sees jämmedad odrad olnud ja kotti peale arwati üks küllimit allusodre olnud pandud. Pärrast sedda winud temma Hans Martiniga ja Karel Gertneriga kaks kotti suri jämmedid odre kolm wakka kott suur, weskile winud, kus iggal kottil küllimitto jaggo allusodre peal olnud.- Nendasammo winud kubjas kolmas kord kaks kolme wakkast jämmedad odre weskile, kus ka neil jälle üks küllimit arwata allusid odre peal olnud. Nendasammo andis Peter Kamp üllesse, et minnewa süggse nisso rehteaeg kubjas mõisa rehhe jurest temmaga kaks wakka talli nisso weskile saatnud ütteldes, saab katso kas neist head leiba saab. Nendasammo saatnud kubjas Niggols talwe mõisa aidast kaks wakka 1 sui ja teine talli nisso wak Addawerre weskile pülima Mangluga saatnud. Nenda sammo andis Peter Kamp üllesse, et kirriko mõisa kubjas Nigguls mõisa rehhe jurest kolm kolme wakkast kotti rukkid Karel Gertneriga weski jure saatnud, mis kuida Peter Kamp teab üttelda, et need rukkid mitte mõisa ei olle todud.
Hans Martin winud kaks kolme wakkast kotti rukkid agga üks awal weskile. Peter Kamp winud issi üks kott pea rukkid kahhe wakka alluse rukkidega weskile, mis mitte taggasi ei olle todud, sest et mõisa perrele mitte pea rukkid ei olle jahwatud.
Killingi metsa wahhile münud kubjas talwe kolm wakka mõisa aidast pea rukkid ütteldes, need on minno omma rukkid, Karel Gertner olnud mõetmas.
Peter Kamp andis üllesse, et Kirriko mõisa rehhe küni peale süggise hulk linno üllesse pandud olnud, ja kui nemmad kewwadi linno harrima läinud, leidnud Hans Martin, kes need linnad seal üllesse pannud, et kolmas jaggo üllewelt ärra kaddunud. Peter Kamp kaebab ka, et Kubjas Karel Gertneriga mõisa heinama pealt 8 sadu heino mõisa hobbustega omma heina kuhja alla lasknud widdada.
Keik se Peter Kamp kaebdus sai kaebajale Hans Martinile, kes praego mõisas tenib, keik sanna sannalt ette loetud, ja ütles Hans Martin selle temmale ette loetud Protokolli peale, et se keik nenda tõssi on ja kubjas J. Nigguls sedda wisi on teinud.
Hans Martin andis ka üllesse, et mõisa Kubjas mõisa pu aedast kaks koormad roika pakkusid omma hobbustega Tarto ommale saatnud. Astus ette Karel Gertner ja tunnistas, et temma kaks korda, kummagi korra aeg kaks kotti 6 wakka jämmetäid odrad weskile winud, kus kotti peal iggal ühhel arwata üks küllimit allus odre peal olnud. Keik kol tunnistawad ühhest suust, et need kottid mõisa aitas ilma, et kegi pannud, Kubjast täis pandud ja nemmad neid weskile winud.
Nendasammo tunnistab Karel Gertner, et Kubjas kül 2 wakka mõisa aidast nisso Addawerre pülima saatnud.
Nendasammo tunnistab Karel Gertner, et Kubjas J. Niggols mõisa rehhe jurest 9 wakka kolm kolme wakkast kotti rukkid temmaga weski jure saatnud.
Nendasammo ütleb Karel Gertner, et temma Kubjale talwe aitanud kolm wakka rukkid Killingi metsawahhile mõeta.
Nendasammo tunnistab Karel Gertner, et temma 8 sadu mõisa heina omma kuhja lasknud widdada.
Selle peale andis kirriko mõisa Kubjas J. Nigguls wastust, et emma üks, agga mitte kaks kolme wakkast kotti jämmedid selgid suri odre mõisale tanguks tehha weski jure ei olle lasknud.
Nenda sammo andis Kubjas üllesse, et temma mitte kuus, waid 4 kotti suri jämmedid odre /:igga kott 3½ wakka suur:/, kus iggas kottis kolm küllimitto allusid peal olnud, - Se on, temma on omma 14 wakka palga odre korraga ommale omma weski jure winud. Rehhe jurest ei olle temma mitte üks wakk weskile niso saatnud, muud kui allus purro ellajate tarwis. Peter Kamp ütles agga, et nemmad allused peale selle winud.
Mõisa aidast on Kubja, kuida issi ütleb, kül omma palga nisso 2 wakka ja ostetud 2 wakka talli nisso ommale wõtnud.
Kubjas andis üllesse, et temma mitte üks wak pea rukkid mõisa rehhe jurest ommale omma weski jure ei olle wia lasknud. Mõnnikord kül sanud allus rukkid sadetud.
Hans Martin tunnistab, et Kubjas J. Niggols mitte se aasta waid ka enne, hommiko warra koidoaeg tühja kottisid omma weski jurest mõisa aida jure sellaga tonud.
Üllepea andis Kubjas üllesse, et temma selle nende kolme mehhe kaebdusse ülle mitte selged wastust ei wõi anda, sest et temma mitte ei mäleta, kas temma üksi mõisa aidast wõi ka rehhe jurest on weskile saatnud.
Et nüüd kubjas J. Niggols mitte kohha peale wasto aiab, otsego et temma kül nisso ja rukkid on weskil winud mõisa tarwitusseks, agga mitte rehhe jurest, waid mõisast ja koggokonnakohhus selle wahhel mitte täit mõistusse otsust ei wõinud tehha,
mõistis koggokonnakohhus sedda Kubja kaebdust poiste ja nende poiste kaebdusse asja Kubja wasto, kihhelkonnakohtole allandlikko palwega järrele kulamisseks ja mõistmisseks sata.
Peakohtommees: Jaak Kukmann
Kohtomees: Ado Lagus. XXX
Kohtomees: Tawit Markus. XXX
d. Karel Malkin. XXX
Kõo wallawanem: Rein Kopp
Arrosare Kohtomees: Jürri Käärdt. XXX
Pillistwerre kohtomees: Jürri Maanso. XXX
Walla wannem: Jaan Kirchberg. XXX
Arrosare Walla Wannem: Karel Saar. XXX
Astus ette Pillistwerre kirriko mõisa Kubjas Jürri Niggol, ja kaebas, et Pillistwerre walla pois Hansuri Peter Kamp, kes mõisas üks asta poisiks olnud ja praegune mõisa pois Hans Martin tedda mõisa odrade wargaks peab sõimama, et temma 18 wakka odre olla warrastanud ja temma sellega mitte rahhul ei wõi olla, kui üks innimenne tedda ilma süta teotab ja wargaks teeb.
Peter Kamp astus ette ja andis üllesse, et kirriko Kubjas Jürri Niggols minnewa süggisi 1866 aastal üks kott suri odre kolm wakka suur mõisa aidast weski jure saatnud Hans Martiniga ütteldes, et need temma palga odrad on.
Nendasammo on Kubjas näddali pärrast teise kolme wakkase sure odra kotti weskile saatnud.
Siis winud rega kaks kotti aidast jälle odre ellajate jäoks weskile, ja et need wägga rasked kanda olnud, watanud nemmad järrele Hans Martiniga ja leidnud, et nende mõllemi kotti sees jämmedad odrad olnud ja kotti peale arwati üks küllimit allusodre olnud pandud. Pärrast sedda winud temma Hans Martiniga ja Karel Gertneriga kaks kotti suri jämmedid odre kolm wakka kott suur, weskile winud, kus iggal kottil küllimitto jaggo allusodre peal olnud.- Nendasammo winud kubjas kolmas kord kaks kolme wakkast jämmedad odre weskile, kus ka neil jälle üks küllimit arwata allusid odre peal olnud. Nendasammo andis Peter Kamp üllesse, et minnewa süggse nisso rehteaeg kubjas mõisa rehhe jurest temmaga kaks wakka talli nisso weskile saatnud ütteldes, saab katso kas neist head leiba saab. Nendasammo saatnud kubjas Niggols talwe mõisa aidast kaks wakka 1 sui ja teine talli nisso wak Addawerre weskile pülima Mangluga saatnud. Nenda sammo andis Peter Kamp üllesse, et kirriko mõisa kubjas Nigguls mõisa rehhe jurest kolm kolme wakkast kotti rukkid Karel Gertneriga weski jure saatnud, mis kuida Peter Kamp teab üttelda, et need rukkid mitte mõisa ei olle todud.
Hans Martin winud kaks kolme wakkast kotti rukkid agga üks awal weskile. Peter Kamp winud issi üks kott pea rukkid kahhe wakka alluse rukkidega weskile, mis mitte taggasi ei olle todud, sest et mõisa perrele mitte pea rukkid ei olle jahwatud.
Killingi metsa wahhile münud kubjas talwe kolm wakka mõisa aidast pea rukkid ütteldes, need on minno omma rukkid, Karel Gertner olnud mõetmas.
Peter Kamp andis üllesse, et Kirriko mõisa rehhe küni peale süggise hulk linno üllesse pandud olnud, ja kui nemmad kewwadi linno harrima läinud, leidnud Hans Martin, kes need linnad seal üllesse pannud, et kolmas jaggo üllewelt ärra kaddunud. Peter Kamp kaebab ka, et Kubjas Karel Gertneriga mõisa heinama pealt 8 sadu heino mõisa hobbustega omma heina kuhja alla lasknud widdada.
Keik se Peter Kamp kaebdus sai kaebajale Hans Martinile, kes praego mõisas tenib, keik sanna sannalt ette loetud, ja ütles Hans Martin selle temmale ette loetud Protokolli peale, et se keik nenda tõssi on ja kubjas J. Nigguls sedda wisi on teinud.
Hans Martin andis ka üllesse, et mõisa Kubjas mõisa pu aedast kaks koormad roika pakkusid omma hobbustega Tarto ommale saatnud. Astus ette Karel Gertner ja tunnistas, et temma kaks korda, kummagi korra aeg kaks kotti 6 wakka jämmetäid odrad weskile winud, kus kotti peal iggal ühhel arwata üks küllimit allus odre peal olnud. Keik kol tunnistawad ühhest suust, et need kottid mõisa aitas ilma, et kegi pannud, Kubjast täis pandud ja nemmad neid weskile winud.
Nendasammo tunnistab Karel Gertner, et Kubjas kül 2 wakka mõisa aidast nisso Addawerre pülima saatnud.
Nendasammo tunnistab Karel Gertner, et Kubjas J. Niggols mõisa rehhe jurest 9 wakka kolm kolme wakkast kotti rukkid temmaga weski jure saatnud.
Nendasammo ütleb Karel Gertner, et temma Kubjale talwe aitanud kolm wakka rukkid Killingi metsawahhile mõeta.
Nendasammo tunnistab Karel Gertner, et temma 8 sadu mõisa heina omma kuhja lasknud widdada.
Selle peale andis kirriko mõisa Kubjas J. Nigguls wastust, et emma üks, agga mitte kaks kolme wakkast kotti jämmedid selgid suri odre mõisale tanguks tehha weski jure ei olle lasknud.
Nenda sammo andis Kubjas üllesse, et temma mitte kuus, waid 4 kotti suri jämmedid odre /:igga kott 3½ wakka suur:/, kus iggas kottis kolm küllimitto allusid peal olnud, - Se on, temma on omma 14 wakka palga odre korraga ommale omma weski jure winud. Rehhe jurest ei olle temma mitte üks wakk weskile niso saatnud, muud kui allus purro ellajate tarwis. Peter Kamp ütles agga, et nemmad allused peale selle winud.
Mõisa aidast on Kubja, kuida issi ütleb, kül omma palga nisso 2 wakka ja ostetud 2 wakka talli nisso ommale wõtnud.
Kubjas andis üllesse, et temma mitte üks wak pea rukkid mõisa rehhe jurest ommale omma weski jure ei olle wia lasknud. Mõnnikord kül sanud allus rukkid sadetud.
Hans Martin tunnistab, et Kubjas J. Niggols mitte se aasta waid ka enne, hommiko warra koidoaeg tühja kottisid omma weski jurest mõisa aida jure sellaga tonud.
Üllepea andis Kubjas üllesse, et temma selle nende kolme mehhe kaebdusse ülle mitte selged wastust ei wõi anda, sest et temma mitte ei mäleta, kas temma üksi mõisa aidast wõi ka rehhe jurest on weskile saatnud.
Et nüüd kubjas J. Niggols mitte kohha peale wasto aiab, otsego et temma kül nisso ja rukkid on weskil winud mõisa tarwitusseks, agga mitte rehhe jurest, waid mõisast ja koggokonnakohhus selle wahhel mitte täit mõistusse otsust ei wõinud tehha,
mõistis koggokonnakohhus sedda Kubja kaebdust poiste ja nende poiste kaebdusse asja Kubja wasto, kihhelkonnakohtole allandlikko palwega järrele kulamisseks ja mõistmisseks sata.
Peakohtommees: Jaak Kukmann
Kohtomees: Ado Lagus. XXX
Kohtomees: Tawit Markus. XXX
d. Karel Malkin. XXX
Kõo wallawanem: Rein Kopp
Arrosare Kohtomees: Jürri Käärdt. XXX
Pillistwerre kohtomees: Jürri Maanso. XXX
Walla wannem: Jaan Kirchberg. XXX
Arrosare Walla Wannem: Karel Saar. XXX
