PROTOKOLL

Kriimani: Protokollid (1870-1871)

LeidandmedEAA.3298.1.2
Kaader
55
56
Daatum12.02.1871
Protokolli teema1. Riiklikud, kiriklikud ja kogukondlikud koormised; 9. Sõim ja vägivald; 12. Vallakohtu asjaajamine ja haldustoimingud ; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.

Krimanni koggokonna kohtus 12mal Webruaril 1871.

Peakohtomees  Juhan Mina tulli ette ja kaebas et minna läksin ütte kohtumehhega Wallawannemaga ja katte Wöörmündriga  Rein Pasteli käest Pearahha perrast risuma ja tahtsime Temma lehma Pearahha wõlla eest mis 15 Rubla suur olli Oksioni peale wia agga Rein Pasteli naene tulli tarrest wälja ja olli kirwes käes ning ütles: ma tahhan Teile näidata kus Pearahha nõudjad Teie ollete ja minna ütlesin Rein Pastelile et kela omma naist et mitte taplema ei tulleb ja Rein wastas mis minna naesele wõin tetta ja wimaks wiskas kirwe käest ärra ja wõttis sure jämmeda puu maast ning lõi mulle 4 korda möda pihta siis olli Wannem se pu temma käest ärra wõtnud ja minna lasksin Temma käed kinni sidduda ja siis lehma ärra tua agga Temma poeg Jaan peastis käed lahti ja wõttis jälle sure pu selga ja tahtis mind sellega lüia agga minna sain kärmest hobbuse peale hüppata ja sõitsin eest ärra ning olli ka mõrtsuka kombel mind habbet piddi kiskunud.

Tunnistaja Wallawannem Juhan Otti tulli ette ja ütles: kui meie Rein Pasteli pole läksime Pearahha perrast risuma siis wõttis Rein Pasteli naene tarrest kirwe ja ütles: kül ma tahhan Teile näidata kus Teie Pearahha otsimine on, siis ütles peakohtomees Juhan Mina Rein Pastelile et Ta peab omma naist keelma et mitte kaklema egga löma ei tulleb siis ütles Temma: mis minna wõin naesele tetta ja peale se wiskas kirwe tarre ja wõttis wäljast ütte jämmeda pu tükki mis arwata 3 jalga pitk olli ja lõi sellega Peakohtomeest  4 korda siis sain selle pu Temma käest ärra wõtta ning kargas siis jälle Temma habbemesse kinni ja selle peale lasksime siis käed kinni köita agga poeg Jaan olli käed wallale teinud ning wõttis jälle sure puu kätte ja tahtis lüa agga meie sõitsime hobbestega eest ärra ning olli ka küidi meest Mihkel Kärikut mõnni kord selle puga lönud kes kohto polest olli ütten wõetud.

Tunnistaja Wöörmünder Mart Kärik tulli ette ja tunnistas just nisammuti kui Juhan Otti tunnistas.

Tunnistaja Wöörmünder Juhan Kärik tulli ette ja tunnistas just nendasamoti kui Wallawanem Juhhan Otti.

Tunnistaja Kohtomees Jaan Rosenthal tulli ette ja tunnistas nenda sammoti.

Tunnistaja Mihkel Kärik tulli 25 Webruaril ette ja tunnistas just nenda samoti kui Wannem Juhan Otti tunnistas.

Rein Pastel tulli 25 Webr. ette ja ütles: kuis minna wõisin siis naist keelda sest se olli naese lehm ja kohtomehhed tahtsid wäggise se lehm Temma käest ärra tua.

Rein Pasteli naene Mai tulli ette ja ütles: mis ma siis piddin teggema kui nad tahtsid minno lehma ärra wõtta agga minna ei olle mitte neid keddagit lönud. 

Rein Pasteli poeg Jaan ei olle 25 Webruaril seie kohto ette tulnud.

Mõistus 25 Webruaril 1871.

Koggokonna kohhus on sedda selgust 5 tunnistuse läbbi leidnud et Mai Pastel on Mõrtsuka wisil sure puga Peakohtomeest lönud ning palleb enda mõistmisen et se nimmetud Rein Pastel omma naesega omma pojaga Keiserliko Silla kohto mõistmise alla lähhewad.

Kohto lauan olliwa:

Kohtomees   Juhan Raswa 

Karel Põdderson 

 Jaan Põdderson 

Kirjutaja assemel  M. Baumann /allkiri/

Krimanni koggokonna kohtus 12mal Webruaril 1871.

Peakohtomees  Juhan Mina tulli ette ja kaebas et minna läksin ütte kohtumehhega Wallawannemaga ja katte Wöörmündriga  Rein Pasteli käest Pearahha perrast risuma ja tahtsime Temma lehma Pearahha wõlla eest mis 15 Rubla suur olli Oksioni peale wia agga Rein Pasteli naene tulli tarrest wälja ja olli kirwes käes ning ütles: ma tahhan Teile näidata kus Pearahha nõudjad Teie ollete ja minna ütlesin Rein Pastelile et kela omma naist et mitte taplema ei tulleb ja Rein wastas mis minna naesele wõin tetta ja wimaks wiskas kirwe käest ärra ja wõttis sure jämmeda puu maast ning lõi mulle 4 korda möda pihta siis olli Wannem se pu temma käest ärra wõtnud ja minna lasksin Temma käed kinni sidduda ja siis lehma ärra tua agga Temma poeg Jaan peastis käed lahti ja wõttis jälle sure pu selga ja tahtis mind sellega lüia agga minna sain kärmest hobbuse peale hüppata ja sõitsin eest ärra ning olli ka mõrtsuka kombel mind habbet piddi kiskunud.

Tunnistaja Wallawannem Juhan Otti tulli ette ja ütles: kui meie Rein Pasteli pole läksime Pearahha perrast risuma siis wõttis Rein Pasteli naene tarrest kirwe ja ütles: kül ma tahhan Teile näidata kus Teie Pearahha otsimine on, siis ütles peakohtomees Juhan Mina Rein Pastelile et Ta peab omma naist keelma et mitte kaklema egga löma ei tulleb siis ütles Temma: mis minna wõin naesele tetta ja peale se wiskas kirwe tarre ja wõttis wäljast ütte jämmeda pu tükki mis arwata 3 jalga pitk olli ja lõi sellega Peakohtomeest  4 korda siis sain selle pu Temma käest ärra wõtta ning kargas siis jälle Temma habbemesse kinni ja selle peale lasksime siis käed kinni köita agga poeg Jaan olli käed wallale teinud ning wõttis jälle sure puu kätte ja tahtis lüa agga meie sõitsime hobbestega eest ärra ning olli ka küidi meest Mihkel Kärikut mõnni kord selle puga lönud kes kohto polest olli ütten wõetud.

Tunnistaja Wöörmünder Mart Kärik tulli ette ja tunnistas just nisammuti kui Juhan Otti tunnistas.

Tunnistaja Wöörmünder Juhan Kärik tulli ette ja tunnistas just nendasamoti kui Wallawanem Juhhan Otti.

Tunnistaja Kohtomees Jaan Rosenthal tulli ette ja tunnistas nenda sammoti.

Tunnistaja Mihkel Kärik tulli 25 Webruaril ette ja tunnistas just nenda samoti kui Wannem Juhan Otti tunnistas.

Rein Pastel tulli 25 Webr. ette ja ütles: kuis minna wõisin siis naist keelda sest se olli naese lehm ja kohtomehhed tahtsid wäggise se lehm Temma käest ärra tua.

Rein Pasteli naene Mai tulli ette ja ütles: mis ma siis piddin teggema kui nad tahtsid minno lehma ärra wõtta agga minna ei olle mitte neid keddagit lönud. 

Rein Pasteli poeg Jaan ei olle 25 Webruaril seie kohto ette tulnud.

Mõistus 25 Webruaril 1871.

Koggokonna kohhus on sedda selgust 5 tunnistuse läbbi leidnud et Mai Pastel on Mõrtsuka wisil sure puga Peakohtomeest lönud ning palleb enda mõistmisen et se nimmetud Rein Pastel omma naesega omma pojaga Keiserliko Silla kohto mõistmise alla lähhewad.

Kohto lauan olliwa:

Kohtomees   Juhan Raswa 

Karel Põdderson 

 Jaan Põdderson 

Kirjutaja assemel  M. Baumann /allkiri/


TAGASI KUVA MÄRGENDUS