Awwinorme Metskoggokonnakohtos sel 26 Januaril 1879.
koos ollid
peakohtomees Josep Laurisson
teine kohtomes Jaan Mänd
kolmas kohtomes Jürri Tomik
Kaebas kohtomees Andres Kiik et kui Waddi külla perremees Mihkel Wälli on temmale kaebanud et Pobboli Maddis Pommi poeg on temma krunti seest 15 kasse puud mahha raijunud ja ärra wenud. ning tedda pallunod, temmale appi minna neid puid ülles otsima siis on nemmad Maddis Pommi maja juure lähnod neid puid järrele watama, ja on parrajaste Andres Pomm neid puid katki raijunod, mis peale temma siis Mihkel Wäljale käskinod üks tüwwi pakk ärra võtta Andres Pomm on agga ütlenud kui teie ühhe pakku wõttate siis löön ma teile mollemille kerwega sisse. ja ähwartand neid lüija; selle peale on temma siis küllase lähnud ja sealt kolm meest tonod et Andres Pomm kinni sidduda ja on nemmad keik Maddis Pommi tuppa lähnod, ja ütlenud temma nende meistele wõtke se Andres Pomm kinni. selle peale on agga kohhe Maddis Pommi Naine Anno Pomm taggast kambrist wälja tulnud ja ühhe keppiga kakskorda pähhe lüija tahtnod temma agga käid ette pannud. ja siis need hobid pihha peale lähnud, ja kui temma se kepp selle Naise käest ärra wõtnud ja mahha wiskanud. on Anno Pomm weel kämblaga ükskord temmale wasto pallet lönud, ja ütlenud nüid sa kurri waim saad ammetist lahti. ja et need mehhed mis temma on ommale sinna abbist venod. Jaan Traks, Mihkel Kiik, ning Gustaw Unt. ei olle temmal seal appi lähnod siis on temma se järrele otsiminne mahha jätnod ja sealt ärra tulnud õues on agga Maddis Pomm aja teiba murdnud ja ütlenod wata kui minna sinnu sellega mahha lön, ja pallob temma selle pärrast Koggokonna kohhut. et kui innimestel nisuggune wolli on tedda kerwega ähwartada, lüija ja peksa, siis ei woi temma ennamb kuhhugi asjasid tallitama minna sest et nemmad tedda ärra tappa woiwad ja pallus kohto moistost.
Mihkel Wälli tunnistas, et kui nemmad on kohto mehhe Andres Kiigeka temma raijutud puid Maddis Pommi juurest otsima lähnod, siis on Andres Pomm neid kerwega lüija ähwartanod. ja kui nemmad selle peale meistega Maddis Pommi majase lähnod sedda poisi kinni sidduma on Anno Pomm ühhe keppiga Kohtomehhe Andres Kiigele wasto pead lönod mis peale temma siis wahhele karganod, ja ärra hoida tahtnud et se Naine sedda kohto meest mitte nenda paljo peksa ei sa, sellepeale on agga Andres Pomm temma karwo hakkanod. ja kiskund, ja ei olle temma siis ennamb nähnud kui paljo se kohtomes on weel peksa sanod.
Jaan Traks tunnistas et Kohtomees Andres Kiik on temmale käsku annud. et temma peab Maddis Pommi Maja juure tullema Andres Pommi kinni sidduma ja kui temma kohtomehhega sinna tuppa lähnud, on Maddis Pommi Naine Anno Pomm taggastkambrist wälja tulnud ja küssinud mis teie tahhate, ning hakkanud kohhe ühhe keppiga kohtomehhe Andres Kiigele pähhe peksma ja kui kohtomees on toast wälja tulnud on Maddis Pomm õues ühhe aja teiba poolest murdnod ja ütlenud kohto mehhe Andres Kiige wasto, wata kui minna sellega sinnu mahha löön.
Mihkel Kiik tunnistas nendasammuti et temma on nähnud kui Anno Pomm on mitto korda ühhe keppiga Kohtomeest Andres Kiike lönud.
Kusta Unt tunnistas ka et temma nähnod kui Anno Pomm on ühhe keppiga kohtomehhe Andres Kiigele pähhe lönud ja pärrast kämblaga wasto pallet.
Anno Pomm tunnistas et temma on küll mitto korda kohtomeest Andres Kiike lönud, selle pärrast, et temma on sinna lähnud temma poega kinni sidduma, sest et kas se männi warras woi röwel ölnod.
Andres Pomm räkis et se hopis walle et temma on need puud Mihkel Wälja metsast tonud ja ei olle temma ka Mihkel Wälja egga kohtomeest Andres Kiike kerwega luija ähwartanud.
Maddis Pomm räkis et temma ei olle Kohtomest Andres Kiike lüija ähwartand.
Jaan Traks, Mihkel Kiik ja Kusta Unt tunnistasid et Maddis Pomm on üks teiwas ajast poolest murdnod ja ütlenud ma tahhan selulle kurradille anda ja ma lön so mahha
Moistos
Et Jaan Traks, Mihkel Kiik ja Kustaw Unt tunnistawad et Maddis Pomm on lubbanud Kohtomeest Andres Kiike teibaga mahha lüija ja Kohtomees Andres Kiik ja Mihkel Wälli kaebawad et Andres Pomm on terrikerwega neid lüija ähwardanod. mispärrast nemmad ka siis küllast mehhi tonud tedda kinni sidduma siis moistab koggokonna kohhus nisugguse häbbematta wasto hakkamisse ja ähwartusse eest. et Maddis Pommile 25 witsa lööki ja Andres Pommile 20 witsa lögiga trahwitud sawad. ning et Anno Pomm on Kohtomeest Andres Kiike lönud siis ei seisa se süi mitte ennamb Koggokonna kohto moistmisse all wait kaela kohto moistmisse all ja sab se assi Ühhe Keiserlikku Tartu Maakohto kätt sadetud suurema Kohto moistmisseks.
Se moistus sai selle Liwlandi Tallurahwa säduse põhja peal Aastast 1860 §§ 772 ja 773 kuulutud ning nende kohto käijatelle need sädose jarrel Appellationi õppetuse lehhed wälja antud. agga Maddis ja Andres Pommile Appellationid keldud
Josep Laurisson XXX
Jaan Mänd XXX
Jürri Tomik XXX
Awwinorme Metskoggokonnakohtos sel 26 Januaril 1879.
koos ollid
peakohtomees Josep Laurisson
teine kohtomes Jaan Mänd
kolmas kohtomes Jürri Tomik
Kaebas kohtomees Andres Kiik et kui Waddi külla perremees Mihkel Wälli on temmale kaebanud et Pobboli Maddis Pommi poeg on temma krunti seest 15 kasse puud mahha raijunud ja ärra wenud. ning tedda pallunod, temmale appi minna neid puid ülles otsima siis on nemmad Maddis Pommi maja juure lähnod neid puid järrele watama, ja on parrajaste Andres Pomm neid puid katki raijunod, mis peale temma siis Mihkel Wäljale käskinod üks tüwwi pakk ärra võtta Andres Pomm on agga ütlenud kui teie ühhe pakku wõttate siis löön ma teile mollemille kerwega sisse. ja ähwartand neid lüija; selle peale on temma siis küllase lähnud ja sealt kolm meest tonod et Andres Pomm kinni sidduda ja on nemmad keik Maddis Pommi tuppa lähnod, ja ütlenud temma nende meistele wõtke se Andres Pomm kinni. selle peale on agga kohhe Maddis Pommi Naine Anno Pomm taggast kambrist wälja tulnud ja ühhe keppiga kakskorda pähhe lüija tahtnod temma agga käid ette pannud. ja siis need hobid pihha peale lähnud, ja kui temma se kepp selle Naise käest ärra wõtnud ja mahha wiskanud. on Anno Pomm weel kämblaga ükskord temmale wasto pallet lönud, ja ütlenud nüid sa kurri waim saad ammetist lahti. ja et need mehhed mis temma on ommale sinna abbist venod. Jaan Traks, Mihkel Kiik, ning Gustaw Unt. ei olle temmal seal appi lähnod siis on temma se järrele otsiminne mahha jätnod ja sealt ärra tulnud õues on agga Maddis Pomm aja teiba murdnud ja ütlenod wata kui minna sinnu sellega mahha lön, ja pallob temma selle pärrast Koggokonna kohhut. et kui innimestel nisuggune wolli on tedda kerwega ähwartada, lüija ja peksa, siis ei woi temma ennamb kuhhugi asjasid tallitama minna sest et nemmad tedda ärra tappa woiwad ja pallus kohto moistost.
Mihkel Wälli tunnistas, et kui nemmad on kohto mehhe Andres Kiigeka temma raijutud puid Maddis Pommi juurest otsima lähnod, siis on Andres Pomm neid kerwega lüija ähwartanod. ja kui nemmad selle peale meistega Maddis Pommi majase lähnod sedda poisi kinni sidduma on Anno Pomm ühhe keppiga Kohtomehhe Andres Kiigele wasto pead lönod mis peale temma siis wahhele karganod, ja ärra hoida tahtnud et se Naine sedda kohto meest mitte nenda paljo peksa ei sa, sellepeale on agga Andres Pomm temma karwo hakkanod. ja kiskund, ja ei olle temma siis ennamb nähnud kui paljo se kohtomes on weel peksa sanod.
Jaan Traks tunnistas et Kohtomees Andres Kiik on temmale käsku annud. et temma peab Maddis Pommi Maja juure tullema Andres Pommi kinni sidduma ja kui temma kohtomehhega sinna tuppa lähnud, on Maddis Pommi Naine Anno Pomm taggastkambrist wälja tulnud ja küssinud mis teie tahhate, ning hakkanud kohhe ühhe keppiga kohtomehhe Andres Kiigele pähhe peksma ja kui kohtomees on toast wälja tulnud on Maddis Pomm õues ühhe aja teiba poolest murdnod ja ütlenud kohto mehhe Andres Kiige wasto, wata kui minna sellega sinnu mahha löön.
Mihkel Kiik tunnistas nendasammuti et temma on nähnud kui Anno Pomm on mitto korda ühhe keppiga Kohtomeest Andres Kiike lönud.
Kusta Unt tunnistas ka et temma nähnod kui Anno Pomm on ühhe keppiga kohtomehhe Andres Kiigele pähhe lönud ja pärrast kämblaga wasto pallet.
Anno Pomm tunnistas et temma on küll mitto korda kohtomeest Andres Kiike lönud, selle pärrast, et temma on sinna lähnud temma poega kinni sidduma, sest et kas se männi warras woi röwel ölnod.
Andres Pomm räkis et se hopis walle et temma on need puud Mihkel Wälja metsast tonud ja ei olle temma ka Mihkel Wälja egga kohtomeest Andres Kiike kerwega luija ähwartanud.
Maddis Pomm räkis et temma ei olle Kohtomest Andres Kiike lüija ähwartand.
Jaan Traks, Mihkel Kiik ja Kusta Unt tunnistasid et Maddis Pomm on üks teiwas ajast poolest murdnod ja ütlenud ma tahhan selulle kurradille anda ja ma lön so mahha
Moistos
Et Jaan Traks, Mihkel Kiik ja Kustaw Unt tunnistawad et Maddis Pomm on lubbanud Kohtomeest Andres Kiike teibaga mahha lüija ja Kohtomees Andres Kiik ja Mihkel Wälli kaebawad et Andres Pomm on terrikerwega neid lüija ähwardanod. mispärrast nemmad ka siis küllast mehhi tonud tedda kinni sidduma siis moistab koggokonna kohhus nisugguse häbbematta wasto hakkamisse ja ähwartusse eest. et Maddis Pommile 25 witsa lööki ja Andres Pommile 20 witsa lögiga trahwitud sawad. ning et Anno Pomm on Kohtomeest Andres Kiike lönud siis ei seisa se süi mitte ennamb Koggokonna kohto moistmisse all wait kaela kohto moistmisse all ja sab se assi Ühhe Keiserlikku Tartu Maakohto kätt sadetud suurema Kohto moistmisseks.
Se moistus sai selle Liwlandi Tallurahwa säduse põhja peal Aastast 1860 §§ 772 ja 773 kuulutud ning nende kohto käijatelle need sädose jarrel Appellationi õppetuse lehhed wälja antud. agga Maddis ja Andres Pommile Appellationid keldud
Josep Laurisson XXX
Jaan Mänd XXX
Jürri Tomik XXX
