Sel 23tal märtzil 1879.

                    Pakohtomees Jakob Kulberg

                    Kohtomees    Joh. Kittus

                       - " -          Jaan Pelowas.

Wana Pranglist Jaan Polakenne kaibap, et sel süggisel 1878 a Weskimõisa (Orriko) ladel om minno lödu, ja kohto maja mannu weetu, ja mulle om selle läbbi paljo kahjo sanud, mes ma pallu kohtul ülles wõtta ja selletada, nimelt om lade Turrukubbias Nr 1. Jakob Kulberg minno lade peal ilma süüta kinni wõtnu ja lade kohto maija weddama nakkanu Kun weddamisen mulle 5 lööki pu, ehk kiwwiga taggast sälga löödi, mulle löjad olliwat Johan Zukker Krüidnerist  ja tõine Weskimõisa wallast Jürri Kulberg, nink minna nõwwa nende lögide päält 30. rbl eggast lögist , mes 5. lögi wälja teep - 150. rbl., päle se om mul sel kõrral ärrä warrastetud wankre päält willane tekk. - 8. rbl ja must:atlas-siidine wihma-

warri, mes olli Tartost Reinwaldi pootist suwwel 1877. a enne Jani päiwa ostetud maksis  - 5 -

1. pitsk mes mul maksis    -                      -                                    -                                        -         " - 50. kop

Ja minno wörihm om katski tõmatud massap   -                                                -                         5 -    - -       

Ja uri, kel takust ärrä wõetud mes massap     -                       -                     -                        -    15-  - -

Suma kokko om mino nõudmine nende nimetud meeste käest  -                             -             183. rbl 50. kop

Et se assi tõeste nenda mulle om sündinud, sedda tunnistawad need minno asja päält näggijad, 1. Jaan Ulst, 2. Peter Nuut, 3. Karl Kister, 

4. Allexander Kõrts, keik Wanna Pranglist.

Weskimõisa (Orriko) lade Turrukubbias Jakob Kukberg tulli ette, ja üttel, minna, ja Turrukubbias Nr 9. Märt Pokker kuulsime appi röökmise elli, ja näijemi ka warsti katlejide summa, kos meije warsti mannu lätsime ja näijemi et Jürri Kulberg. W. mõisa wal. nende Wanna Prangli meeste käen kinni olli ja appi rööksi, selle päle wõtsime meije (minna, ja Märt Pokker) selle poisi Jürri Kulbergi nimelt nende Jaan Polakese ja Jaan Ulsti kaest ärrä, ja wisime neid kaklejid, Jaan Polakese ja Jaan Ulsti, kolmanda Turrukibbia Nr 10. Peep Märsi abbiga kohto tarre mannu, nink sellen wimisen tõm(m)asiwad, tema J. Polakese oma seldsi mehhe kes tedda kohto päle tuwwa es tahha laske taggasi hoitmise läbbi tema wöö:rihma katski, agga et J. Polakene meije läbbi middagi kahjo om sanud om puhhas walle, meije ei olle tedda tema wankre päält ehk mant ärrä ärrä tonud, waid meije olleme tedda lade platsi päält, kakluse päält kinni wõtnu ja kohto maija winume, ja et J. Polakene lödus om sanud, om selge walle, ni sam(m)a om ka se puhhas walle et temal se kohto päle ülles antu kraam, ehk asjad kaotside om jänud, ehk warrastetud om sanud, mis ma selgeste wõi üttelda, et Jaan Polakesel uuri:kel praego käen ja allale om, ja ni samma ka se wihma-warri mes ta ukka sanud ütles ollewat, ja et se wihma:warri täl weel atlas-sidi wihma-warri om olnud, om ka puhhas walle, selle man om mul tu-

nistus ette tuwwa, 1. Wana Pranglist kohtomees Peter Steinberg, ja 2. rätsep Ants Polakene ka Wana Pranglist.

Johan Zukker Krüidnerist om nekrutis ärrä antud, selle ei olle wõimalik olnud kohto ette sada

Jürri Kulberg Weskim. wallast tulli ette ja üttel, et se Wanna Prangli mees Jaan Ulst om tedda lade pääl rindo pitti kin(n)i wõtnu, ja om käsnu, ütle ärrä pois kes to walge kübbaraga pois olli, kes meije walla Lambi poisele wissas, ja kui tema J. Kulberg olli üttelnu, et tema ei tea, se walge kübbäraga poisi, sis om Jaan Ulst tedda rinnost rapputanud, ni kõwwaste, et temal J. Kulbergil kuwwe rinna, ehk (hõlma) lõhki rebbi-

nu, ja sis om ka Jaan Polakenne tälle J. Kulbergile russikuga kukrude lönud, selle päle om sis Jürri Kulberg appi röökma nakkanud, ja ollewat sis warsti ka Turrukubiat selle röökmise peale sinna manno tulnud, ja neid kohto tarre mannu winud, agga tema J. Kulberg ei ollewat nendele middagi alwaste üttelnud ei ka middagi Jaan Polakesele, ei ka muile kellegile lönud. Sedda luggu näggi ka Jaan Muttik Weski mõisa walla pois mes naad mulle teinud.

Turrukubias Nr 9. Märt Pokker tulli ette ja kõnel need samad sõnnad, mis Turrukubias Nr 1. Jakob Kulberg om kõnnelnud, ja ütles ka et naad om Jürri Kulbergi appi-röökimise häle päle sinnä mannu lannuwa, ja om nännu et Wanna Prangli mehhed Jaan Polakene, ja Jaan Ulst sedda nimetud Jürri Kulbergi Weskimõisa walla poisi om kisknuwad ja et sääl suur kärrä olli olnud, ja selle päle om naad need Prangli mehhed kohto päle winowad, kohto päle wimise man ei ollewat mitte kige wähhamat lömist kellegile olnud.

Turrukubias Nr 10. Peep Märs tulli ette ja üttel, et Jaan Polakenne ei olle tahtnu henda kohto kätte wija laske, ja tõise Prangli mehhed ollewat tedda Jaan Polakest ka kõwwast taggasi hoita tahtnuwa kohto peale wimisest, nink selle taggasi hoitja tõmasiwa ka Jaan Polakese wörihma katski muud kahjo ei olle sellen kohto manno wimisen Jaan Polakene middagi sanud ja ei lö tedda ka mitte keagi, üsnä tülli allus-

tust minna es näe, tõise Turrukubbia Nr 1. ja Nr 9. olliwa enne minno selle tülli ärrä lahhutanud, ja akkasiwad neid kohto päle wima.

Jürri Kulbergi poolt ülles antu

Tunistaja, Jaan Muttik Weskim. wallast üttel et Jürri Kulberg es te nendele Jaan Polakesele ei ka Jaan Ulstile kige wähhamb middagi agga Jaan Polakene, ja Jaan Ulst kissiwa ja rapputiwa Jürri Kulbergi kõwwaste rindo pitti, ja tõeste Jaan Ulst rebbis Jürri Kulberg kuwwe rinna lahki, neid sõnnu üttelden     kelles sa wissasit

Jaan Polakese poolt ülles antu tunistajad

1. Tunistaja Wanna Pranglist Jaan Ulst ei olle kohto poolt tunistajas wasta wõetud, selle et ta essi kakleja om ka olnud, agga Jaan Ulst ütlep, et tema ei ollewat ka poisi Jürri Kulbergi suggugi putnud.

2. Tunistaja Wana Pranglist Peter Nuut, üttel et Jürri Kulberg (se Weskim. wal. pois) lei kül üts kõrd Jaan Polakesele, rusikuga agga kui kõwwaste  se poisikese löök nüüd wõise olla, sest ma ei tija kül middagi muud üttelda, et ennegi suurt haiget sest lömisest kül ei wõi sada. Agga perrast sedda kohto päle wimise tee pääl ei olle kul Jaan Polakesele mitte keaki lönud, ja et J. Polakene middagi kahjo sel kõrral olli sanud, ei tea minna kige wähhämb middagi üttelda, sest ma ei olle middagi nännu. 

3. Tunistaja Wan. Pranglist Karl Kister, üttel, et tema ei olle Jaan Polakest ladel suggugi nännu ja ei tija sest tülli ei ka sest kahjo samise asjast kige wähhämat middagi.

4. Tunistaja Allexander Kõrts, ütlep, et tema sest Jaan Polakese kakkeluse, ni sama ka sest tema kahjo samise asjast kige wähhämat middagi ei olle nännu, ja ei tea ka sest mitte middagi, kas Jaan Polakenne om middagi kaotanu omist asjust, ehk om täl kik käen.

Turrukubia Nr 1. Jakob Kulbergi poolt ülles antu

1. Tunistaja Wanna Pranglist kohtomees Peter Steinberg, üttel, et Jaan Polakesel om uri-kel päle Orriko lade allale, ja tõeste käen olnud, ja om ka praego käes, ja ni samma om ka se wihma warri päle Orriko lade tõeste allale olnud, ja et se wihma warri atlas-sidine om olnud oma ka  walle, tema (J. Polakene) om se wihma warjo ostnu 1 rbl 75. kop eest tema welle Ants Polakesega om naad 2. wihma warjo ühte kokko ostnuwat ja 3 1/2 rbl masnuwad, kellest tõine tõise ommale om sanud ja se samma wihma warri olli täl enne Orriko ladet ja ka perräst tõeste allale, tõisi wihma warjosit ei olle minna nännu täl ollewatgi, ja tema tõisist asjatest ei tija minna middagi.

2. Tunistaja Wan Pranglist Ants Polakene üttel et tema om kül oma welle Jaan Polakesega 2. wihma warjo kokko ostnuwat 3 1/2 rb l eest paar aastal 1877. kewwadel arwata Jürripäiwa ajal nink et neist tõine om Jaan Polakene omale sanud om tõssi, agga need wihma warjud es olle mitte kumbgi atlas.sidist tehtud se om walle, naad olliwat mustast atlas-rõiwast tettu wihma warjud, minna ka muid wihma warjosid temal Jaan Polakesel ei tea ollewat olnutgi.

Jaan Polakenne tulli ette, ja üttel, et se uri mis temal päle Orriko lade olli käes nähtud om ta märtsi lade pääl Tarton 1878 a jälle ueste hendale ostnud, nimelt worimees Prat. poisi Taniel Eerlih käest 10. rbl 70. kop eest ja on Wana Prangli Rewisjonis. Se wellega ühhes koos ostetud wihma warri om ta ühhele omma naise sõssarale annud ja om ommale iks tõise perran sedda Tartost Reinwaldi pootist ostnud 1877.a enne Janipäiwa , om masnud 5. rbl. ja om olnud must atlas sidi wihma warri, ja om ka nüid iks orriko lade pääl ärrä warrastetu, ja ni sama om ka uur, taskust ärrä wõetud sanud. 

Tartost worimehe pois Taniel Eerlih üttel minna olle kewwäja 1878. a aprilli kuul ühhe uri kellä 8. rbl eest müinud Jaan Polakesele, agga mitte süggisel  märtsi lade pääl 1878. a ei olle minna mitte Jaan Polakesele üttegi uri müinud sedda ta tõeste walletap.

Kohto poolt sai ka järrele kulatus, et kaupmees Reinwaldi pootis ei olle suggugi sel ajal 1877. a atlas-sidi wihma warjusid müimise tarwis olnudgi ja on se ostmine Reinwaldi poodis üsna walles tunnistatud, ja ütteldi se kohhalt wõimata ollewat et atlas-sidi wihma warri wije rupla eest wõip ärrä müidud sada.

Jaan Polakenne tulli ette, ja anti kohto poolt tälle teatust, et se walle om ,et temma wihma-warri must atlas-siid om olnud, selle Reinwaldi pootis müijade tunnistuse järrele jääp se tõeste walles. -

Selle peale ütles Jaan Polakenne, ja minna ei olle ka atlas-sidi wihma-warjo kohtule ülles annudgi sedda kohhos walletap, Minna olle ülles annud et mul sidi langad ennegi wihma warjo weeri peal olli, agga muido olli must rõiwas, nink kige wimselt ütles ta, minna ollen kohtule ülles annud et mul üts must willane wihma-warri olli, mes Orriko ladel ukka sai, selle kohto päle wimise läbbi. 

Kohhos mõistis, et Jaan Polakenne omma tülli teo, ja wõls protzessi nõudmise perrast peap 6. rbl trahwi masma, walla waeste laegu hääs.

Tõiselt om Jaan Polakenne kats kõrd selgeste täijeliggo kohtule sisse annud omma sõnnaga, et täl must-atlas-sidi wihma-warri om olnud, ja perrast sen tõeliggun asjan kohto een, kohhot walleliggus om üttelnud, selle kohto trotsimise eest peap tem(m)a Jaan Polakenne 6. rbl trahwi masma walla waeste laegu hääs, kokko 12. rbl peap Jaan Polakenne 14. päiwani ärrä masma.

Jaan Polakenne ei olle sellega rahol, ja pallus prottokol wälja, 8. päiwani suremba kohtule sisse kaibamise tärmin sai tälle ka nimetud.

                                      Pakohtomees Jakob Kulberg  XXX

                                        Kohtomees   Johan Kittus  XXX

                                                - " -       Jaan Pelowas  XXX