Kõo Koggokonnakohhus sel 8mal Märtsil 1868.
Arrosare Kuldi kõrsimees Tõnnis Kiis kaebas, et minnewa laupääw ösi temma kõrsi akken eest katki lödud (akken lahti lödud) ja kõrsi rahha laud hopis kaugele ärra widud, laud ärra lõhhutud ja rahha laua kastist, kedda summa temma mitte selgeste ei tea,- ärra wõetud. Kolm puddilid wina ja siggarid on ka ärra widud.
Hommiko sanud kuulda, et Enno Peter Luik, kes õhto kõrtsis on olnud, õhto mitte põlle koddo läinud.
Kõrsimees Tõnnis Kiis ja Tõnnis Rebbane lasknud Peter Luik omma jure tulla ja küssinud, kas temma ösi koddo ollnud ja kellega õhta läinud. Peter Luik kostnud, et temma Jaan Luige ja Jaan Kelleriga õhta ühhes kõrsist ärra tulnud, ning kaua tee peal ühhest ja teisest jutto teinud ja siis koddo tulnud, mis agga mitte tõssi ei oole ja mis Peter Luik pärrast ütles, et temma mitte teistega waid üksi pänei koddo on läinud.
Peter Luik ütles ka, et temma ösi Maima tallus käinud tüdrukid otsimas, agga mitte põlle Kuldi Kõrsis lõhkumas käinud.
Sapa jälled olnud seal akna all maas, ning on Peter Luik sapa jälgedega nenda ühte passinud.
Aidamees Tõnnis Rebbane agga teab üttelda, et temma Enno toa jurest lumme seest haugud leidnud, kus arwab puddelid sees olnud ollema.
Wahhimees Jaan Luik tunnistab, et Peter Luik mitte temmaga ei olle ühhes koddo tulnud.
Et nüüd Peter Luik walletanud on, et temma teistega ühhes kõrsist koddo on läinud, ning et temmal mitte neid sapid jallas põlle olnud, kelle jälged kokko sündinud, nüüd agga kui tunnistusse läbbi wälja tulli, ütles temma üllesse, et temmal need sapad jallas olnud, ning nüüd mitme märgi läbbi wõib wadata, et Peter Luik wõib sedda kõrsi akkent ja seina lõhkunud olla, mõistis koggokonnakohhus Peter Luik kui selle kõrsi warras seadusse trahwimisseks Keiserlikko Willandi Silla kohto kätte sata, mis ka Peter Luik rahhul olli.
Peakohtomees: Jaak Kukmann
Kohtomees: Tawit Markus. XXX
dito Karel Malkin. XXX
Wallawannem: Karel Saar. XXX
Kõo Koggokonnakohhus sel 8mal Märtsil 1868.
Arrosare Kuldi kõrsimees Tõnnis Kiis kaebas, et minnewa laupääw ösi temma kõrsi akken eest katki lödud (akken lahti lödud) ja kõrsi rahha laud hopis kaugele ärra widud, laud ärra lõhhutud ja rahha laua kastist, kedda summa temma mitte selgeste ei tea,- ärra wõetud. Kolm puddilid wina ja siggarid on ka ärra widud.
Hommiko sanud kuulda, et Enno Peter Luik, kes õhto kõrtsis on olnud, õhto mitte põlle koddo läinud.
Kõrsimees Tõnnis Kiis ja Tõnnis Rebbane lasknud Peter Luik omma jure tulla ja küssinud, kas temma ösi koddo ollnud ja kellega õhta läinud. Peter Luik kostnud, et temma Jaan Luige ja Jaan Kelleriga õhta ühhes kõrsist ärra tulnud, ning kaua tee peal ühhest ja teisest jutto teinud ja siis koddo tulnud, mis agga mitte tõssi ei oole ja mis Peter Luik pärrast ütles, et temma mitte teistega waid üksi pänei koddo on läinud.
Peter Luik ütles ka, et temma ösi Maima tallus käinud tüdrukid otsimas, agga mitte põlle Kuldi Kõrsis lõhkumas käinud.
Sapa jälled olnud seal akna all maas, ning on Peter Luik sapa jälgedega nenda ühte passinud.
Aidamees Tõnnis Rebbane agga teab üttelda, et temma Enno toa jurest lumme seest haugud leidnud, kus arwab puddelid sees olnud ollema.
Wahhimees Jaan Luik tunnistab, et Peter Luik mitte temmaga ei olle ühhes koddo tulnud.
Et nüüd Peter Luik walletanud on, et temma teistega ühhes kõrsist koddo on läinud, ning et temmal mitte neid sapid jallas põlle olnud, kelle jälged kokko sündinud, nüüd agga kui tunnistusse läbbi wälja tulli, ütles temma üllesse, et temmal need sapad jallas olnud, ning nüüd mitme märgi läbbi wõib wadata, et Peter Luik wõib sedda kõrsi akkent ja seina lõhkunud olla, mõistis koggokonnakohhus Peter Luik kui selle kõrsi warras seadusse trahwimisseks Keiserlikko Willandi Silla kohto kätte sata, mis ka Peter Luik rahhul olli.
Peakohtomees: Jaak Kukmann
Kohtomees: Tawit Markus. XXX
dito Karel Malkin. XXX
Wallawannem: Karel Saar. XXX
