Sel 15nel junil 1879.

                               Päkohtomees Jakob Kulberg.

                              abbi   -"-        Johan Androwitz

                                         do         Jaan Pelowas

Weskimõisa walla kohtomees Johan Kittus om kohto een ülles andnu, et Mutke Johan Ellen om Jaan Masserit mõisa kõrtsis pesnu sedda tejawa Ants Poots ja Peter Suitz mõllemad Weskimõisast.

Matzi Jaan Masser üttel et Johan Ellen ei olle minno mitte sel õddakul ei mõisa kõrtsin ei ka wäljan pesnu

Johan Ellen üttel, et tema ei olle mitte Jaan Masserit pesnu ei kõrtsin ei ka wäljan

Tunistaja Ants Poots üttel, et Johan Ellen ei olle mitte Jaan Masserit pesnu  Agga Kirmi Johan Kittus käis mitto kõrd Jaan Masseriga wäljan, ja kui mina wälja lätsi sis ma näi, et Jaan Masser maan olli, ja Joh Kittus saise man nui käen, ja üttel ka J. Kittus essi mulle, et ta om Jaan Masserit lönu, selle, et Jaan Masser minno kõrtsin lei, ja et Jaan Masser kõrtsi tullen muido likke olli, ja pä olli werrine, ja tõist kõrt näi ma kui Johan Kittus, Jaan Masserile ütte leppatse nuijaga, ennamb kui 2. ehk 3. kõrt 2. pauku lei ni kui plõksawus olli, ja Jaan olli põlwili man, ja wahhel ka pikkali maan  Jonut olliwat naat mõllemat, agga Jaan Masser olli ennamb purjun, agga eeldi otsa üttel Joh Ellen, jome Jaan Masseri rahha perste, ja löme rahha ülle.

2. Tunistaja Peter Suitz üttel, et ta om sedda nännu, et Johan Kittus om Jaan Masserit pesnu, agga mitte Johan Ellen. ja Jaan Masser tulli kõrtsi, ja olli pä likke, ja huijel ja oijel omma pesmist. Johan Kittus jõi ka se kõrd õige tupliste ja olliwa mõllemat purjun. Ants Poots wist kõnel, et Johan Ellen om üttelnu, et jome Jaan Masseri rahha perste, ja löme rahha ülle

3. Tun. Möldre pois Johan Allew üttel et Kirmi Joh Kittus om Jaan Masserile wäljan kõrtsi läwwe taggan ütte paugu Jaan Masserile ja tõine pauk läts ust wasta, selle et Jaan Masser kõrtsi sai karrata, ja päle selle kõrra näi ma tõist kõrta kui Johan  Kittus Jaan Masserile 2. paugo  nuijaga pähhä, ni et ta pä wasta kõllisi, Jaan Masser olli kõrtsi läwe een, agga  wällan pikkali maan, lei ni kui kella päle, ja perran neid pauge lei ta ka weel, agga ma ei tija kui paljo neid ülle ültselt sai ma lätsi sis jo kaugembale mant ärrä, ja ta üttel ütte weskilise päle, mis se walge kaskaga mes sijn sais, wõttame tal ka nahk ülle, selle päle lätsi ma ärrä söma, ja perrän sömist kuli ma, et Jaan Masser kõrtsin kõnnel, et sijn oma mõrtsuga, ja tahhawa mul ello mant ärrä wõtta ja sis ma näi et Jaanil Masseril põsk werrine olli, ja Johan Kittus süllas sinnä päle ja pühkse oma särgi siloga werd mahha se olli kõrtsin sissen, selle päle läts Jaan Masser minema, ja Johan Kittus jäi kõrtsi, se olli päle kella 10. ajal, pesmine olli päält kella 8. aja. Ja ene pesmist wahet kõrtsimees Jaan Masseril raha ja kui rahha ärrä loetud olli, sis wõtse Johan Kittus Jaan Masseri käe alt rahha peoga ja ostsi hendale ziggarit selle warrastud rahha eest. Kui palju ta wõtse sedda ma es sa nätta.

Johan KIttus üttel, et mina ei olle muut middagi Jaan Masserile tennu, kui kõrtsin Jaan Masseri abbenit sillitsinu ja se olleme ärrä lepnume ja selle eest om 3. rblat mastut, selle tö eest meil ei olle middagi ütlemist.

Jaan Masser üttel, et se om õige et se kõrtsin abbeme kakmine om kül ärrä leppito ja ollen Johan Kittuse käest 3. rbl sanud, - agga nende surma löge ei olle ma mitte lepnud.

Kohhos mõistis selle Johan Masseri kaebuse asja oma pesmise perräst tühjäs.

Jaan Masser ei olle sellega rahhol ja pallus prottokol wälja suremba kohto termil sai talle ka nimetud. 

                                        Sel 15. junil prottokol wälja antud eddesi min(n)ä.

                                                                         Päkohtomees Jakob Kulberg  XXX

                                                                                 Kohtom.  Jaan Pelowas.  XXX

                                                                           abbi  -" -    Joh. Androwitz  XXX