Hans Lond sai ettenäutut ja kaibas et temmal Hans Tilpi wasto se kaibus testa olles, et ta temma warrandus risnut, se läbbi et ta temma aida wötti ärrawötnut selle aija sees, kui ta issi Willandis olnut.
Hans Tilp wastus selle kaibduse päle et ta Hans Lond enda poisis wötnut ja se temma tener olnut, sest ta ei mitte selle warrandus risnut; ja kah ei mitte selle waid enda aidawötti, kus temma saak sees olnut ja enda käst wötnut. Se teenistuse kaup ollewat ni olnut et Hans Londil 50 Rbl palka ja poisi söök olnut: mis agga Lond sallap et mitte tenistuse kaup tehtut on ja kelle jures ei mitte tunnistus olnut, sest et 4 silmaall se kaup tehtut on.
Pollist Mats Sörmus sai ettenäut ja tunnistaks, et Paasto kuus Lond temma wasto wäknut, et ta 75 Rubl. Pajo tallo rendi päle maksnu ollewat.
Arrawastest Johann Murro teise samma tunnistus kohtul ette, ja arwas e se sel sammal päwal olnut, kui Tilp kah säl olnut, ja ollewat Sakk temma wasto kah räknut, et Tilp laube tallo rendikaup teinut ja ?? rendirahha tohnut.
Pennaja noor Märt Malling tunnistaks, et Tilp Pajo tallo aida wötti temma jure pallumesega tohnut, et ta sel aijal, kui ta Willandil olnut, tema perrel wötti aidast andwat, mis ta kah teinut, ja ollewat teisel ehk kolmadel päwal Tilp jälle se wötti temma mant ärrawienut.
Abia Jaan Laur tunnistaks, et ta Hans Londi käst 5 tsetwerti linnasemlet ostnut, ja selle kauba päle sissi jähnut 25 Rubl on perran sedda Hans Tilp, selle Londi antut wöllatähhe wasta wällawötnut.
Kaubist Karl Aker tunnistap et ta keswage linnasemega kartofliga ja jahhuga H. Lond awwitan ja kui ta Lond sinna Pajo tallo päle saatnut on O. Sakk puhta olnut ja nidat Londil kätte andnut ja kah aidawõtmet, ja ollewat temma teaduse järrel kah Lond Paju tallo rentnik olnut, sis ollewat ta rendi ?? rahha poolt Londi awwitanut.
Pennaja Michel Kasse tunnistaks et Lond temmal räkinut et ta Sakki käst Pajo tallo rentnut ja rendi päle 75 Rubla rent ärramaksnut ja kus iggapiddi nähha olnut et Londi kui tallorentnik olnut.
Hans Erg tunnistaks et tän talwe kui Warrandus kinni pantut olnut Karl Muhr temmal keldren näitnut, et se pissem salli kartoflaga Hans Telpi ollewat ja Mühr kah temma wasto tunnistus, et ta Tilpi lehm lüpswat ja sähtwat kui Tilp ei mitte koddus ollewat, kellest arro saab, et ta ei mitte enda, wait Ott Sakki perre sähtwat.
Hendrik Leison, Pennoja walla wolmönder andis ülles et Sakk temmat täo käwwadi sinne näudnut, kui ta Pajo tallo Michel Kassel kätte andnut, ja teadwat ei mitte rohkemb sest asjast kui se, et Lond selle ärrandmese, ja ei mitte Tilp wasto olnut. Päle selle tunnistaks Hend Leisohn, et Hans Tilp te teggemese trahwi rahha maksnut, kelle päle Lond wastus, et temma Tilpäl se rahha pallumesega Möisa wia, andnut.
Johann Akkerberg tunnistaks kull et ta man olnut, kui Malling Tilpiga seddamoda leppinut, et kui Tilpi karri seel Mallingi heinamaas puutwat, sis Malling temma kast trahwirahha naudwat, kellest kül arwada on, et jälle Tilp tallo rentnik olnut.
Möistus
Et tunnistus puuduwat, jäi se assi tullewe kohtopäwas pooles.
J. Lossmann
M. Ilwes
H. Moor
Sissi saadetut 25del Novbr
Hans Lond sai ettenäutut ja kaibas et temmal Hans Tilpi wasto se kaibus testa olles, et ta temma warrandus risnut, se läbbi et ta temma aida wötti ärrawötnut selle aija sees, kui ta issi Willandis olnut.
Hans Tilp wastus selle kaibduse päle et ta Hans Lond enda poisis wötnut ja se temma tener olnut, sest ta ei mitte selle warrandus risnut; ja kah ei mitte selle waid enda aidawötti, kus temma saak sees olnut ja enda käst wötnut. Se teenistuse kaup ollewat ni olnut et Hans Londil 50 Rbl palka ja poisi söök olnut: mis agga Lond sallap et mitte tenistuse kaup tehtut on ja kelle jures ei mitte tunnistus olnut, sest et 4 silmaall se kaup tehtut on.
Pollist Mats Sörmus sai ettenäut ja tunnistaks, et Paasto kuus Lond temma wasto wäknut, et ta 75 Rubl. Pajo tallo rendi päle maksnu ollewat.
Arrawastest Johann Murro teise samma tunnistus kohtul ette, ja arwas e se sel sammal päwal olnut, kui Tilp kah säl olnut, ja ollewat Sakk temma wasto kah räknut, et Tilp laube tallo rendikaup teinut ja ?? rendirahha tohnut.
Pennaja noor Märt Malling tunnistaks, et Tilp Pajo tallo aida wötti temma jure pallumesega tohnut, et ta sel aijal, kui ta Willandil olnut, tema perrel wötti aidast andwat, mis ta kah teinut, ja ollewat teisel ehk kolmadel päwal Tilp jälle se wötti temma mant ärrawienut.
Abia Jaan Laur tunnistaks, et ta Hans Londi käst 5 tsetwerti linnasemlet ostnut, ja selle kauba päle sissi jähnut 25 Rubl on perran sedda Hans Tilp, selle Londi antut wöllatähhe wasta wällawötnut.
Kaubist Karl Aker tunnistap et ta keswage linnasemega kartofliga ja jahhuga H. Lond awwitan ja kui ta Lond sinna Pajo tallo päle saatnut on O. Sakk puhta olnut ja nidat Londil kätte andnut ja kah aidawõtmet, ja ollewat temma teaduse järrel kah Lond Paju tallo rentnik olnut, sis ollewat ta rendi ?? rahha poolt Londi awwitanut.
Pennaja Michel Kasse tunnistaks et Lond temmal räkinut et ta Sakki käst Pajo tallo rentnut ja rendi päle 75 Rubla rent ärramaksnut ja kus iggapiddi nähha olnut et Londi kui tallorentnik olnut.
Hans Erg tunnistaks et tän talwe kui Warrandus kinni pantut olnut Karl Muhr temmal keldren näitnut, et se pissem salli kartoflaga Hans Telpi ollewat ja Mühr kah temma wasto tunnistus, et ta Tilpi lehm lüpswat ja sähtwat kui Tilp ei mitte koddus ollewat, kellest arro saab, et ta ei mitte enda, wait Ott Sakki perre sähtwat.
Hendrik Leison, Pennoja walla wolmönder andis ülles et Sakk temmat täo käwwadi sinne näudnut, kui ta Pajo tallo Michel Kassel kätte andnut, ja teadwat ei mitte rohkemb sest asjast kui se, et Lond selle ärrandmese, ja ei mitte Tilp wasto olnut. Päle selle tunnistaks Hend Leisohn, et Hans Tilp te teggemese trahwi rahha maksnut, kelle päle Lond wastus, et temma Tilpäl se rahha pallumesega Möisa wia, andnut.
Johann Akkerberg tunnistaks kull et ta man olnut, kui Malling Tilpiga seddamoda leppinut, et kui Tilpi karri seel Mallingi heinamaas puutwat, sis Malling temma kast trahwirahha naudwat, kellest kül arwada on, et jälle Tilp tallo rentnik olnut.
Möistus
Et tunnistus puuduwat, jäi se assi tullewe kohtopäwas pooles.
J. Lossmann
M. Ilwes
H. Moor
Sissi saadetut 25del Novbr
