PROTOKOLL

Veski: Protokolliraamat (1878-1881)

LeidandmedEAA.1133.1.2
Kaader
50
51
Daatum07.09.1879
Protokolli teema4. Perekonna- ja pärimisasjad

Sel 7tal septbr 1879.

                              Päkohtomes Jakob Kulberg

                                Kohtomees Jaan Pelowas

                              abbi   -"-     Joh Androwitz

Puukilt Liis Otti kaebap Weski mõisa walla mehhe, Märt Kittuse päle et tema ei olle tälle se tema essast jänud lehm, ja lammas mitte kätte andnu, mes täl sada om.

Märt Kittus tulli ette ja üttel, et tema ollewat se lehma, ja lamba kätte andnu 1861. a süggise lehm ja lam(m)as 1862.a kewaja Rute tee aigo enne Jürri päiwa  tem(m)a onnu Jaak Susseni kätte lehm,  ja se lamas sai ema Liis sai se lamba enda kätte

Suwine wask sai Lisu mis 1/2 a wa. kätte  üttegi muid lehmi ei olle ma ärrä  minegi perast sanud ei ka annud.

Jaak Sussen ütlep et tema ei se lehm mitte Märt Kittuse käest sanud.

Se prottokol om õige mis 1862. a om kirjotetud

Jaan Kittus üttel, et se lehma om essa jo enne koolmist ja perrast naise wõtmist 1. aasta perrast ja Mart Kittus üttel et ta om selle naisega ellanu parin 10. ehk rohgemb aastit ja se lehma müis essa ladele ärrä ja tõi tõise ladelt assema oma rahaga, ja se lehm wiis Jaak Sussen henda kätte.

Jaan Kittus ei mälleta sest ümbre wahetusest lahma asjan, ja lamba asjast ei tija ma muud kui et essäl olli se lamas errält kui ta weel elli, jo se jäi ka naisele ärrä minna, 1 ainu wana, ja 2. poiga.  Sest lehmast ja lambast mes sijn kohto läbbi 1862 a om mõistetu ei tija ma middagi üttelda

Johan Kittus üttel, et tema om kik kätte sanu, Jaak Suisseni kätte, ja läbbi tõist se naise lehm on sanu suggise 1861. a jo ossa jao lehm kewaja 1862. lambast ma middagi ei tija, agga se lehm sai Märti karja seast Märti kaswatetu. Naisel lehma sisse tulla es ollegi. -

Kewwaja sai ema Liiso kätte ossa jao lehm, nende parin ello arwata 10. ehk 12 aastat

Selle ajane päkohtomees Kusta Tislär üttel se assi om 1862. täwweliggo kohto man ja läbbi tettu, ja 9. a om se naine Waese majan perran mehhe surma ellänu agga prottokoli ramat om selge ja tõe ja na om kik selle man olnuwa kohto een.

Kohhos mõistis et Märt Kittus peap 2. näddälini selle 1862. a prottokolli põhjuse järrele 1. lehm ja 1. lammas selle pole sõssarale Liis Ottile kätte andma, ja mis keskmitsen wäärt ollemise saisusen om, ja kui lehm, ja lamas ei sa antud sis peap 25. rbl lehma eest ja 3. rbl lamba eest.

Märt Kittus ei olle sellega rahhol

Liis Ott om sellega rahhol

                                                        Päkohtom Jakob Kulberg  XXX

                                                          Kohtom  Jaan Pelowas  XXX

                                                          abbi -"- Joh. Androwitz.  XXX

Sel 7tal septbr 1879.

                              Päkohtomes Jakob Kulberg

                                Kohtomees Jaan Pelowas

                              abbi   -"-     Joh Androwitz

Puukilt Liis Otti kaebap Weski mõisa walla mehhe, Märt Kittuse päle et tema ei olle tälle se tema essast jänud lehm, ja lammas mitte kätte andnu, mes täl sada om.

Märt Kittus tulli ette ja üttel, et tema ollewat se lehma, ja lamba kätte andnu 1861. a süggise lehm ja lam(m)as 1862.a kewaja Rute tee aigo enne Jürri päiwa  tem(m)a onnu Jaak Susseni kätte lehm,  ja se lamas sai ema Liis sai se lamba enda kätte

Suwine wask sai Lisu mis 1/2 a wa. kätte  üttegi muid lehmi ei olle ma ärrä  minegi perast sanud ei ka annud.

Jaak Sussen ütlep et tema ei se lehm mitte Märt Kittuse käest sanud.

Se prottokol om õige mis 1862. a om kirjotetud

Jaan Kittus üttel, et se lehma om essa jo enne koolmist ja perrast naise wõtmist 1. aasta perrast ja Mart Kittus üttel et ta om selle naisega ellanu parin 10. ehk rohgemb aastit ja se lehma müis essa ladele ärrä ja tõi tõise ladelt assema oma rahaga, ja se lehm wiis Jaak Sussen henda kätte.

Jaan Kittus ei mälleta sest ümbre wahetusest lahma asjan, ja lamba asjast ei tija ma muud kui et essäl olli se lamas errält kui ta weel elli, jo se jäi ka naisele ärrä minna, 1 ainu wana, ja 2. poiga.  Sest lehmast ja lambast mes sijn kohto läbbi 1862 a om mõistetu ei tija ma middagi üttelda

Johan Kittus üttel, et tema om kik kätte sanu, Jaak Suisseni kätte, ja läbbi tõist se naise lehm on sanu suggise 1861. a jo ossa jao lehm kewaja 1862. lambast ma middagi ei tija, agga se lehm sai Märti karja seast Märti kaswatetu. Naisel lehma sisse tulla es ollegi. -

Kewwaja sai ema Liiso kätte ossa jao lehm, nende parin ello arwata 10. ehk 12 aastat

Selle ajane päkohtomees Kusta Tislär üttel se assi om 1862. täwweliggo kohto man ja läbbi tettu, ja 9. a om se naine Waese majan perran mehhe surma ellänu agga prottokoli ramat om selge ja tõe ja na om kik selle man olnuwa kohto een.

Kohhos mõistis et Märt Kittus peap 2. näddälini selle 1862. a prottokolli põhjuse järrele 1. lehm ja 1. lammas selle pole sõssarale Liis Ottile kätte andma, ja mis keskmitsen wäärt ollemise saisusen om, ja kui lehm, ja lamas ei sa antud sis peap 25. rbl lehma eest ja 3. rbl lamba eest.

Märt Kittus ei olle sellega rahhol

Liis Ott om sellega rahhol

                                                        Päkohtom Jakob Kulberg  XXX

                                                          Kohtom  Jaan Pelowas  XXX

                                                          abbi -"- Joh. Androwitz.  XXX