sel. 23al Marzil 1879.
koos ollid
peakohtomees Josep Laurisson
teine kohtomees Andres Kiik
kolmas kohtomes Jaan Mänd
Sai ette kutsutud Mihkel Tedder ja temmale teada antud et Kronometsawallitsus on seie ülles annud. et temma Mihkel Tedder peab silla palkide weddamisse ajal ühhe 3 süllase männi palgi kes ladwast 7 wersokad jämme olnud. metsast wälja tonud ollema kellele Kronometsawaht Josep Kallaus on punnase kridiga märgid otsa tehnod sedda agga silla juures ei olle; ja on Metsahärra keik se puu temma wastamisse alla pannod ning rechendanod. et se manni puu maksab
1 männipuu 85 jalga pik 18 tolli kannu pealt. 37 Rub 92 kp.
ja peab temma se trahw wälja maksma.
Mihkel Tedder räkis et temma on üks männi tüwwi palk mis 3 sülda pikk ja 7 versokad jämme olnud. metsast wälja tonud ning kaks ladwapalki on teised walla innimessed tonod ja kui temma jubba silla liggedalle jõudnod. lähnod temma reggi katki ning palk mahha kukkunud ja et temmal teisa innimeisa juures ei olle olnud. ning ka keik ammetimehhed silla juurest ärra lähnod siis jatnud temma se palk ree äre mahha ja sõinud omma katkise reega tühjalt koddo. ja nähnod sedda kohtomees Josep Welt, teisel hommikol kui temma agga taggasi lähnud sedda palki hunniko weema ei olle sedda palki ennamb tee ares olnod. mis ülle temma siis ka Wallawannemalle teadust annod, ja on siis Wallawannemb temmale käsku annud üks teine palk metsast wälja tuwwa, mis temma ka siis tonud ja ei olle temma sedda palki ärra warrastanud wait teiseld innimessed sedda ärra wenud.
Metsawaht Josep Kallaus räkis et temma on selle palgile mis Mihkel Tedder metsast walja tonod punnase kridiga märk otsa tehnod, ja kui temma silla juures palgid järrele watanud. ei olle sedda palki seal olnod.
Kohtomees Josep Welt tunnistas et kui temma õhtu koddu sõinod siis on Mihkel Tedder temmaga ühhes koddo sõinud tühja reega.
Wallawannemb Juhhan Koppel tunnistas et sest puust kelle tüwwikud Mihkel Tedder on tonud on kaks ladwa palki Adraku mehhed silla juure tonod, ja on Mihkel Tedder temmale küll räkinod. et temma todud palk mis tee äre jänod on ärra wedud. ja on siis temma Mihkel Tedderile käsku annud. et temma peab se palk ehk üks teine metsast selle assemelle toma.
Moistus
Koggokonnakohhos moistab et Wallawannemb Juhhan Koppel tunnistab et sest puust kaks palki on silla juure todud, se palk agga mis Mihkel Tedder tonud temma holetusse läbbi kadduma lähnud. sest et temma sedda tee äre jätnud, siis wastab Mihkel Tedder selle palgi eest ja et se palk krono taksi järrel 3 sülda pikk ja 7 versokud ladwast jämme kellele tüwwe otsa üks wersok juure tulleb rechendada ja 14 tolli walja teeb siis maksab Mihkel Tedder kolme kordne trahw mis a 1 Rubl 44 kp maksab. Summa 4 Rub 32 koppikud krono kassase trahwi
Se moistos sai selle Liwlandi tallurahwa säduse põhja peal Aastast 1860 §§ 772 ja 773. kuulutud ning nende kohtokäijatelle need saduse järrel Appellationi õppetusse lehhed wälja antud. Mihkel Tedrele agga Appellation keldud
Josep Laurisson XXX
Andres Kiik XXX
Jaan Mänd XXX
Selle Protokolli ärrakirri ning Appellation N 249 sai sel. 3 Augustil 1879. Metsaharra kätte sadetod.
Josep Laurisson XXX
sel. 23al Marzil 1879.
koos ollid
peakohtomees Josep Laurisson
teine kohtomees Andres Kiik
kolmas kohtomes Jaan Mänd
Sai ette kutsutud Mihkel Tedder ja temmale teada antud et Kronometsawallitsus on seie ülles annud. et temma Mihkel Tedder peab silla palkide weddamisse ajal ühhe 3 süllase männi palgi kes ladwast 7 wersokad jämme olnud. metsast wälja tonud ollema kellele Kronometsawaht Josep Kallaus on punnase kridiga märgid otsa tehnod sedda agga silla juures ei olle; ja on Metsahärra keik se puu temma wastamisse alla pannod ning rechendanod. et se manni puu maksab
1 männipuu 85 jalga pik 18 tolli kannu pealt. 37 Rub 92 kp.
ja peab temma se trahw wälja maksma.
Mihkel Tedder räkis et temma on üks männi tüwwi palk mis 3 sülda pikk ja 7 versokad jämme olnud. metsast wälja tonud ning kaks ladwapalki on teised walla innimessed tonod ja kui temma jubba silla liggedalle jõudnod. lähnod temma reggi katki ning palk mahha kukkunud ja et temmal teisa innimeisa juures ei olle olnud. ning ka keik ammetimehhed silla juurest ärra lähnod siis jatnud temma se palk ree äre mahha ja sõinud omma katkise reega tühjalt koddo. ja nähnod sedda kohtomees Josep Welt, teisel hommikol kui temma agga taggasi lähnud sedda palki hunniko weema ei olle sedda palki ennamb tee ares olnod. mis ülle temma siis ka Wallawannemalle teadust annod, ja on siis Wallawannemb temmale käsku annud üks teine palk metsast wälja tuwwa, mis temma ka siis tonud ja ei olle temma sedda palki ärra warrastanud wait teiseld innimessed sedda ärra wenud.
Metsawaht Josep Kallaus räkis et temma on selle palgile mis Mihkel Tedder metsast walja tonod punnase kridiga märk otsa tehnod, ja kui temma silla juures palgid järrele watanud. ei olle sedda palki seal olnod.
Kohtomees Josep Welt tunnistas et kui temma õhtu koddu sõinod siis on Mihkel Tedder temmaga ühhes koddo sõinud tühja reega.
Wallawannemb Juhhan Koppel tunnistas et sest puust kelle tüwwikud Mihkel Tedder on tonud on kaks ladwa palki Adraku mehhed silla juure tonod, ja on Mihkel Tedder temmale küll räkinod. et temma todud palk mis tee äre jänod on ärra wedud. ja on siis temma Mihkel Tedderile käsku annud. et temma peab se palk ehk üks teine metsast selle assemelle toma.
Moistus
Koggokonnakohhos moistab et Wallawannemb Juhhan Koppel tunnistab et sest puust kaks palki on silla juure todud, se palk agga mis Mihkel Tedder tonud temma holetusse läbbi kadduma lähnud. sest et temma sedda tee äre jätnud, siis wastab Mihkel Tedder selle palgi eest ja et se palk krono taksi järrel 3 sülda pikk ja 7 versokud ladwast jämme kellele tüwwe otsa üks wersok juure tulleb rechendada ja 14 tolli walja teeb siis maksab Mihkel Tedder kolme kordne trahw mis a 1 Rubl 44 kp maksab. Summa 4 Rub 32 koppikud krono kassase trahwi
Se moistos sai selle Liwlandi tallurahwa säduse põhja peal Aastast 1860 §§ 772 ja 773. kuulutud ning nende kohtokäijatelle need saduse järrel Appellationi õppetusse lehhed wälja antud. Mihkel Tedrele agga Appellation keldud
Josep Laurisson XXX
Andres Kiik XXX
Jaan Mänd XXX
Selle Protokolli ärrakirri ning Appellation N 249 sai sel. 3 Augustil 1879. Metsaharra kätte sadetod.
Josep Laurisson XXX
