VI)
Kohtus kaewas Tislermeister E. Kentmann, et ta on Mardi õhtu (10mal Nowembril) oma seltsimeestega, aida mees J. Hansen, Maalmeister Kaarl Kröitsberg ja masinister Keil wälja jalutama läinud ja siis ka ühes Aru kõrtsu sisse läinud, seal janu kustutamiseks taga kambris paar pudelid õhlut ärajoonud, kui naad sealt toast wälja tulnud ja tulema akkanud siis löönud üks mees suure kaikaga tema pähe, nii, et weri kohe sorinal jooksma akkanud. Oma seltsimeeste ja kõrtsmiku abiga saanud naad kohe selle lööma mehe kätte, ja sidunud kinni. Et need teised Sr.Lähtro mehed, kelle nimed siin alamal saawad nimetud, ja kes ka sel korral seal kõrtsis olid, tooas ähwartanud suuremad tüteha, ja seda lööma meest Hans Sagelmanni lahti paesta, kus naad ka juba kambri ukse on lahti löönud, pannud naad kõrtsmiku abiga, kõrtsu uksed, nii kauaks kinni, kunni tallita abimees Peeter Tamberk ja mõisa herra Baron Schiling senna saanud palutud. Mõisa herra tunnistuse järele, pole need riiumehed Herratki mitte äbenenud ega ta ees püstiki tõusnud.
Sai ette kutsutud löömamees H. Sagelmann, ja küssitud: Mikspärast ta on seda tislermeistrid E. Kentmanni löönud? Ja ta wastas: Et kaks mõisa teomeest Jaan Rossing (Prossing?) ja Kaarl Tähp olla teda palunud, Ütteldes: Mõisa aidamees on praegu kõrtsis ja meie tahaks temale hirmu anda, ja praegu oleks se üsna paras aeg, aga et meie ise tema ees tool käime, sepärast ei pasi se meil ilmsi akkata, aga sina oled linna töömees, ega ta sind ei tunne, sina woid kul peale akkata, kül meie ise sulle pärast abiks tuleme ja ostnud taale tubli wiina; kus ta siis joobnud peaga, kui aidamees ja teised ta seltsimehed kõrtsust wälja läinud, ühe kaikaga mis Jaan Rossing ta kätte annud, kogematta Kentmanni pahe wiskanud, sest et ta aidameest põle tunnud.
Sai ette kutsutud Kaarl Tähp, ja küsitud: Kas naad on Jaan Rossinaga H. Sagelmanile nõu annud aidameest peksta, ja miks pärast on naad seda nou annud? Ja K. Tähp wastas: Selleparast, et aidamees olla sui üks ööse, heina lautas, kus naad maganud, teda kaks kord ilma süta löönud.
Sai ette kutsutud aidamees J. Hansen, ja küssitud: Kas ta on K. Tähpe ilma süüta löönud? Ja ta wastas: Et K. Tähp on sui üks ööse heina lautas tüdrugu juures olnud ja seal ka piipu pruukinud, mis läbi suur õnnestus oleks wõinud juhtuta, sealt on ta teda wälja aeanud, ja kaks kord kaega löönud.
Selle järele said need teised kortsus oliad mehed M. Riistop, J. Riistop, A. Iisak, H. Iisak, J. Steinberk, Kaarl Tiikmann, J. Tomis, K. Tegenberk ja H. Jalaks ette kutsutud ja käbi küsitud, kas naad on ka sest riiunoust teadnud, ehk ise ka ses nous olnud, ja kes selle kõrtsu kambri ukse siis on lahti löönd, kus H. Sagelmann ses kinni oli? Ja naad wastasid kõik, et naad sest asjast ühtigi ei tea, ja sellepärast ei saanud siis kohus nende käest ühtigi selged otsust, mis läbi neid mehi oleks süüaluseks woinud mõista.
Seal juures oli ka mõisa herra Baron Schiling isse seda otsust pealt kuulamas.
Kohus mõistis neil kolmel mehel Hans Sagelmann, Kaarl Tähp ja Jaan Rossing ihunuhtlust nii paljo kui seatus seda lubab ja protokolli ülemas kohtus läbi waadata.
* Sai protokoll wälja antud.
VI)
Kohtus kaewas Tislermeister E. Kentmann, et ta on Mardi õhtu (10mal Nowembril) oma seltsimeestega, aida mees J. Hansen, Maalmeister Kaarl Kröitsberg ja masinister Keil wälja jalutama läinud ja siis ka ühes Aru kõrtsu sisse läinud, seal janu kustutamiseks taga kambris paar pudelid õhlut ärajoonud, kui naad sealt toast wälja tulnud ja tulema akkanud siis löönud üks mees suure kaikaga tema pähe, nii, et weri kohe sorinal jooksma akkanud. Oma seltsimeeste ja kõrtsmiku abiga saanud naad kohe selle lööma mehe kätte, ja sidunud kinni. Et need teised Sr.Lähtro mehed, kelle nimed siin alamal saawad nimetud, ja kes ka sel korral seal kõrtsis olid, tooas ähwartanud suuremad tüteha, ja seda lööma meest Hans Sagelmanni lahti paesta, kus naad ka juba kambri ukse on lahti löönud, pannud naad kõrtsmiku abiga, kõrtsu uksed, nii kauaks kinni, kunni tallita abimees Peeter Tamberk ja mõisa herra Baron Schiling senna saanud palutud. Mõisa herra tunnistuse järele, pole need riiumehed Herratki mitte äbenenud ega ta ees püstiki tõusnud.
Sai ette kutsutud löömamees H. Sagelmann, ja küssitud: Mikspärast ta on seda tislermeistrid E. Kentmanni löönud? Ja ta wastas: Et kaks mõisa teomeest Jaan Rossing (Prossing?) ja Kaarl Tähp olla teda palunud, Ütteldes: Mõisa aidamees on praegu kõrtsis ja meie tahaks temale hirmu anda, ja praegu oleks se üsna paras aeg, aga et meie ise tema ees tool käime, sepärast ei pasi se meil ilmsi akkata, aga sina oled linna töömees, ega ta sind ei tunne, sina woid kul peale akkata, kül meie ise sulle pärast abiks tuleme ja ostnud taale tubli wiina; kus ta siis joobnud peaga, kui aidamees ja teised ta seltsimehed kõrtsust wälja läinud, ühe kaikaga mis Jaan Rossing ta kätte annud, kogematta Kentmanni pahe wiskanud, sest et ta aidameest põle tunnud.
Sai ette kutsutud Kaarl Tähp, ja küsitud: Kas naad on Jaan Rossinaga H. Sagelmanile nõu annud aidameest peksta, ja miks pärast on naad seda nou annud? Ja K. Tähp wastas: Selleparast, et aidamees olla sui üks ööse, heina lautas, kus naad maganud, teda kaks kord ilma süta löönud.
Sai ette kutsutud aidamees J. Hansen, ja küssitud: Kas ta on K. Tähpe ilma süüta löönud? Ja ta wastas: Et K. Tähp on sui üks ööse heina lautas tüdrugu juures olnud ja seal ka piipu pruukinud, mis läbi suur õnnestus oleks wõinud juhtuta, sealt on ta teda wälja aeanud, ja kaks kord kaega löönud.
Selle järele said need teised kortsus oliad mehed M. Riistop, J. Riistop, A. Iisak, H. Iisak, J. Steinberk, Kaarl Tiikmann, J. Tomis, K. Tegenberk ja H. Jalaks ette kutsutud ja käbi küsitud, kas naad on ka sest riiunoust teadnud, ehk ise ka ses nous olnud, ja kes selle kõrtsu kambri ukse siis on lahti löönd, kus H. Sagelmann ses kinni oli? Ja naad wastasid kõik, et naad sest asjast ühtigi ei tea, ja sellepärast ei saanud siis kohus nende käest ühtigi selged otsust, mis läbi neid mehi oleks süüaluseks woinud mõista.
Seal juures oli ka mõisa herra Baron Schiling isse seda otsust pealt kuulamas.
Kohus mõistis neil kolmel mehel Hans Sagelmann, Kaarl Tähp ja Jaan Rossing ihunuhtlust nii paljo kui seatus seda lubab ja protokolli ülemas kohtus läbi waadata.
* Sai protokoll wälja antud.
