Hans Tilp ja Ott Sakki ja Hans Londi wastustiko kaibdus mis protokollis sest s.a. No 123-126 .... ja No 150 all ülleswöetut on Karl Reimann ettenäutut ja sallas, et ta ei mitte näinut, et Hans Lond Tilpil 15 Rbl kambre rentmese tarwis lainuses andnut, ni kah ei mitte mingest tallo renton se poolest teadwat.
Johann Eggel andis ülles et ta man olnut kui Hans Tilp se Pajo tallu rentnut ja on Sakk nimmetanut, et puhha selle piiri järrel jäb kuddas noore Johann Sakki käs olnut ja üksi ühk heinamaa, san perra Ott Sakkil jähwat ja ollewat Hans Tilp selle kauba päw 10 Rubla kärahha maksnut, rohkemb tedwat ta maksude ülle ei mitte. Kauba jures ollewat weeel räkmest olno, et Tilp haio enda kätte tehha tahtnut ja ollewat Sakk se päw wastnut et ta meistrel se tö ärraandnut ja Tilp selle wasto räkinut, et ta palluwat et ei mitte wöe pudus tallo päle ollewat, kellest Sakk kah lubbanut holt piddada.
Petsi Janus Soots tunnistaks, et Hans Tilp sedda nenda Pajo tallo rentinut, et pool sest maast sawat, mis Johann Sakki käs olnut, temma ei mitte ka rahha maksmest nainut ja ei mitte mingest rendimakso poolt taedwat. Rohkem teadwat temma ei mitte mingest sest asjast, sest et se kaup körtsist olnut ja ta ei mitte tähheli pandnut, mis juttut need puhha ahnut.
Andres Järats kes tunnistus üllesantut olli, andis ülles et temmat 4 päwa Tilpit tenitut, ja temma käst söhki ohhes ja atra sahnut ja palka sahwat ja temmal pöllut kündnut, rohkemn teadwat ta ei mitte mingest ja kah mitte pikkemalt teninut.
Michel Murro 67 aasta wanna, ja päle selle H. Tilp suggulen tunnistaks et ta Tilpi tener olnut, ja temma käst söhki ja palka sanut ja ta renti kauba teggemese jures olnut mis ni olnut et Tilp 1/2 sest maast sawat mis Johann Sakki käs olnut, kellest agga üks heinamaas on mis Ott Sakki polt jähwat, ja on Tilp kah naio?? endal näudnut, Ott Sakk agga, et meistret man olnut, ei mitte andnut.
Kadri Murro eesnimmetut Mihkle naine tunnistaks, et Hans Tilp weikse rihhe peksuge kunnas se olnut ei mälletawat, Hans Londi käst aidawötmet ärrawötnut ja se läbbi mitto ja mitto räkmest olnut, sest et Lond ennast perremehhes arwanut.
Ennine Pennoja kohtomees Hans Erg tunnistaks, et Hans Lond temma uhhes Koht. Johann Kasse ja Johann Teinberg sinna näudnut kui H Tilp aidawötti temma käst ärrawõtnut ja ollewat need sis temmal enda kissandemese päle et temma tallo rentnik ollewat ja Tilp temma aidowötti ärrawõtnut, 1/3 wakk rükki jahho ja 1/3 waka kairajahho wällaandnut.
Jaan Jlwes andis ülles et ta man olnut kui Tilp Sakki käst rohasemelt küsknut ja wastuses sanut, et temmal ei mitte semelt ollewat ja need issi wotwat kust semelt sawat. Ott Sakki poolt sai se päle pallutut mahhakirjuteda et ta Ilwese tunnistus ei mitte wastowõtta wõiwat, et se lähhikse suggulaset Tilpil ollewat. Kas Hans Tilp sigga otsjoni pält ostnut ja tapnut selle ülle wõiwat ta ei mitte selge tunnistus anda sest et ta ei mitte ostmese man olnut.
Karl Mühr andis ülles et O Sakk temmal enda küskmese päle wastunut, et ta 1 kamber endal jättwat, mitte agga nimmetun kellel need teiset kambret jähwat. Pale selle tunnistaks et Ott Sakk Tilpi küsmese päle wastunut, et temmal ei mitte röhasemelt ollewa ja sest need issi rohasemelt kust sawat murretseda käsknut. Pale selle tunnistaks et heinamaad kokko niedetut sano ja poles jautut on ilma et Tilp jures olnut, Ott Sakki ja Hans Londi wahhel.
Et nüd Hans Lond ni tunnistus puduwat sest
Möistetut
Et tullewe kohtopäwal puudu rahwast ettenautaks.
M. Ilwes
M. Arro
H. Perler
Sissisaadetut sel 25 Novbr
Hans Tilp ja Ott Sakki ja Hans Londi wastustiko kaibdus mis protokollis sest s.a. No 123-126 .... ja No 150 all ülleswöetut on Karl Reimann ettenäutut ja sallas, et ta ei mitte näinut, et Hans Lond Tilpil 15 Rbl kambre rentmese tarwis lainuses andnut, ni kah ei mitte mingest tallo renton se poolest teadwat.
Johann Eggel andis ülles et ta man olnut kui Hans Tilp se Pajo tallu rentnut ja on Sakk nimmetanut, et puhha selle piiri järrel jäb kuddas noore Johann Sakki käs olnut ja üksi ühk heinamaa, san perra Ott Sakkil jähwat ja ollewat Hans Tilp selle kauba päw 10 Rubla kärahha maksnut, rohkemb tedwat ta maksude ülle ei mitte. Kauba jures ollewat weeel räkmest olno, et Tilp haio enda kätte tehha tahtnut ja ollewat Sakk se päw wastnut et ta meistrel se tö ärraandnut ja Tilp selle wasto räkinut, et ta palluwat et ei mitte wöe pudus tallo päle ollewat, kellest Sakk kah lubbanut holt piddada.
Petsi Janus Soots tunnistaks, et Hans Tilp sedda nenda Pajo tallo rentinut, et pool sest maast sawat, mis Johann Sakki käs olnut, temma ei mitte ka rahha maksmest nainut ja ei mitte mingest rendimakso poolt taedwat. Rohkem teadwat temma ei mitte mingest sest asjast, sest et se kaup körtsist olnut ja ta ei mitte tähheli pandnut, mis juttut need puhha ahnut.
Andres Järats kes tunnistus üllesantut olli, andis ülles et temmat 4 päwa Tilpit tenitut, ja temma käst söhki ohhes ja atra sahnut ja palka sahwat ja temmal pöllut kündnut, rohkemn teadwat ta ei mitte mingest ja kah mitte pikkemalt teninut.
Michel Murro 67 aasta wanna, ja päle selle H. Tilp suggulen tunnistaks et ta Tilpi tener olnut, ja temma käst söhki ja palka sanut ja ta renti kauba teggemese jures olnut mis ni olnut et Tilp 1/2 sest maast sawat mis Johann Sakki käs olnut, kellest agga üks heinamaas on mis Ott Sakki polt jähwat, ja on Tilp kah naio?? endal näudnut, Ott Sakk agga, et meistret man olnut, ei mitte andnut.
Kadri Murro eesnimmetut Mihkle naine tunnistaks, et Hans Tilp weikse rihhe peksuge kunnas se olnut ei mälletawat, Hans Londi käst aidawötmet ärrawötnut ja se läbbi mitto ja mitto räkmest olnut, sest et Lond ennast perremehhes arwanut.
Ennine Pennoja kohtomees Hans Erg tunnistaks, et Hans Lond temma uhhes Koht. Johann Kasse ja Johann Teinberg sinna näudnut kui H Tilp aidawötti temma käst ärrawõtnut ja ollewat need sis temmal enda kissandemese päle et temma tallo rentnik ollewat ja Tilp temma aidowötti ärrawõtnut, 1/3 wakk rükki jahho ja 1/3 waka kairajahho wällaandnut.
Jaan Jlwes andis ülles et ta man olnut kui Tilp Sakki käst rohasemelt küsknut ja wastuses sanut, et temmal ei mitte semelt ollewat ja need issi wotwat kust semelt sawat. Ott Sakki poolt sai se päle pallutut mahhakirjuteda et ta Ilwese tunnistus ei mitte wastowõtta wõiwat, et se lähhikse suggulaset Tilpil ollewat. Kas Hans Tilp sigga otsjoni pält ostnut ja tapnut selle ülle wõiwat ta ei mitte selge tunnistus anda sest et ta ei mitte ostmese man olnut.
Karl Mühr andis ülles et O Sakk temmal enda küskmese päle wastunut, et ta 1 kamber endal jättwat, mitte agga nimmetun kellel need teiset kambret jähwat. Pale selle tunnistaks et Ott Sakk Tilpi küsmese päle wastunut, et temmal ei mitte röhasemelt ollewa ja sest need issi rohasemelt kust sawat murretseda käsknut. Pale selle tunnistaks et heinamaad kokko niedetut sano ja poles jautut on ilma et Tilp jures olnut, Ott Sakki ja Hans Londi wahhel.
Et nüd Hans Lond ni tunnistus puduwat sest
Möistetut
Et tullewe kohtopäwal puudu rahwast ettenautaks.
M. Ilwes
M. Arro
H. Perler
Sissisaadetut sel 25 Novbr
