Kohaline möisa metsa walitseja, herra Schröder tulli ette ja kaebas, et Landermuro Märt Kitzing'i poisid Tönis Kitzing ja Jüri Waldmann 9 Aprilil s.a. möisa metsast järel nimetud puid raiunud ja ära warastada tahtnud, kus metsawaht Wilhelm Schüler neid tee peal leidnud ja nende käest ühe hobuse pandiks ärawötnud kes paergo metsa walitsuse juures, need puud olnud:
60 aia teiwast kuni 3 tolli jämetad ja 11-15 jalga pitkad, taksi järele á 10 cop. wäärt = 6 R - kop.
4 aia lati 3 tolli jäm. 21-25 jalg. pitk. á 20 kop. = - " 80 "
4 - " - 4 tolli - 21-25 - " - á 24 " = - " 96 "
4 - " - 5 tolli - 21-25 - " - á 32 " = 1 " 28 "
Summa 9 R 4 kop.
ja palub kaebaja, et kohus süialusid sunniks seda nimetud trahwi kolme wöra = 27 Rbl 12 Kop., kui ka kobuse pantimise eest 1 R ja hobuse söögi kulud kuni kohtu seletuseni 20 kop. iga päewa eest, metsawalitsusele wäljamaksma.
Tönis Kitzing sai ette kutstud kes ütles, et tema mitte puid warastada tahtnud, waid tema peremees Märt Kitzing möisa metsast puid ostnud, mis tema peremehe käsu peale ühes teise poisi Jüri Waldmanniga raiunud ja metsast platzi peale wäljawidanud, ning et neil metsa wahi poolt mitte wälja wido platsi ette näidatud olnud, siis neid puid esiteks üks osa ühe ja perast teine osa teise koha peal oma heinamas maha pannud, ning neid puid, mis neilt ära wöetud, kolmandama platsi peale kodo poole ühte weikest oja maha panna tahtnud sele mötega, et neid suwel wöimalik wankrega wälja widada oleks, need ära wöetud puud temma teades ka mitte nönda suured ega nii palju olla, kui neid metsa wahist ülese antud ning ka köik mädada nenda kui teised ostetud puud, selaeal kus mitte enam lund, ka kogoni wöimata niisugusid puid kui ülese antud reega metsast wälja widada olnud.
Jüri Waldmann sai ette kutsutud kes ütles küsimise peale, et tema peremehe käsu peale ühes Tönis Kitzingiga mietsast peremehest ostetud puid raiunud ja platsi peale wälja widanud, suurem osa puid ja köik wälja weetud olnud, kus wiimse koormade juures, keda nemad ühe weikese ojast üle widada tahtnud, kus neid suwel, wankrega wöiks äratootud saada, metsawaht sinna tulnud, neilt teise hobuse ära wötnud ning neid puid senna maha panna käskinud, mis nemad ka teinud, nee puud ei wöida ka kogoni niisured ega nönda palju olla kui kohtule ülese antud, tema teades neid 54 tüki olla wöida.
Märt Kitzing sai ette kutsutud kes ütles, et tema jo enem möisa metsa walitseja käest puud ostnud, kus juures temale käsk antud, neid puid nii peal kui rautud, kohe metesast platsi peale wälja widada, nönda sama ostnud tema ka neid wiimsid puid kus juures temale platsi widamise üle mingisugust keeldo olnud, tema siis oma poistele käsko anud, puid, mis walmis raiutud saawad, metsast platsi peale wälja widada, ning riita panna ja siis need pitkemad puud kelest aia teiwid wöiks saada, üle oja kodo poole maha panna, et siis kui lahti tehakse ja üle waadatakse suwel wankriga wöiks kodo widada, aga mitte warastada käskinud ja palub, et kohus neid puid üle waataks, sest et tema kuulda saanud, kus metsawaht, warastud puu trahwidest, mis kinni wöttab, üks osa omale palgaks saada ja seleläbi mitte kui tunistus puu ülese andmise juures ei wöida olla. Ka ei olla tema neid puid mitte enesele saanud, waid metsawaht neid tema poiste käest ära wötnud ja maha panna käskinud ning tema nende eest ühtegi maksta wöida.
Hobune mis 9 Aprilil ühes riistadega tema poiste käest ära wöetud, ei ole temale mitme kortse palumise peale mitte enam tagasi antud, waid puu trahwimaksmiseks ära müia lubatud.
Sele peale seletas herra Schröder et tema hobuse eest seda trahwi 27 R 12 kop. ja 1 R pandi raha, kui kautsjioniks nöudnud kele peale siis hobose oleks wälja andnud, aga Märt Kitzing seda mitte maksnud, see perast seda hobust ka weel mitte nüid ene kui kohus seletud saab, et wöi wälja anda. Kohtrahti järele ei saada metsa wahid nende metsa trahwi rahadest ühtegi, aga kes neist oma ameti truid on, saab kaks kord aastas, kui truuse palka, üks osa trahwi rahast.
Märt Kitzing ütles sele peale, et tema kautsioni rahast nöudmisest enem mingisugust kuulnud, kül aga metsa herralt palunud, et hobust kätte annaks ja seda asja kohtu üle kuulamise ja seletamiseks jätaks kele peale wastuseks saanud "mina olen isi kohus ja kohtomees hobune saab äramüitud," niisugust wastust olla ka kohtumees Tönis Riesenberg saanud, kui hobust tagasi küsinud.
Metsawaht Wilhelm Schüler sai ette kutsutud kes ütles, et need puud nönda suured ja niipalju olnud, kui tema neid ette andnud, ning need Märt Kitzingust ostetud puud nönda kui öige platsi maha pantud aga Tönis Kitzing ja Jüri Waldmann neid puid, mis nende käest leitud, ära warastada tahtnud; ka ei ole tema nende metsa trahwi rahadest ühtegi enesele saanud.
Kohus arwas senna, et metsa walitseja isi ette annab, etsa trahwidest metsa wahidele osalt palgaks anab, siis metsawahi tunistust talu rahwa sääduse § 864 punct 5 järele, mitte küllaliseks arwata ning sai
möistetud:
Neid ette antud puid kohto poolt üle waadata, ning siis nende üle otsust tehja.
Peakohtumees: J. Kusik (allkiri)
Kohtumees. A. Eckbaum (allkiri)
Kohtumees: J. Org XXX
Kirjutaja: Köhler (allkiri)
Kohaline möisa metsa walitseja, herra Schröder tulli ette ja kaebas, et Landermuro Märt Kitzing'i poisid Tönis Kitzing ja Jüri Waldmann 9 Aprilil s.a. möisa metsast järel nimetud puid raiunud ja ära warastada tahtnud, kus metsawaht Wilhelm Schüler neid tee peal leidnud ja nende käest ühe hobuse pandiks ärawötnud kes paergo metsa walitsuse juures, need puud olnud:
60 aia teiwast kuni 3 tolli jämetad ja 11-15 jalga pitkad, taksi järele á 10 cop. wäärt = 6 R - kop.
4 aia lati 3 tolli jäm. 21-25 jalg. pitk. á 20 kop. = - " 80 "
4 - " - 4 tolli - 21-25 - " - á 24 " = - " 96 "
4 - " - 5 tolli - 21-25 - " - á 32 " = 1 " 28 "
Summa 9 R 4 kop.
ja palub kaebaja, et kohus süialusid sunniks seda nimetud trahwi kolme wöra = 27 Rbl 12 Kop., kui ka kobuse pantimise eest 1 R ja hobuse söögi kulud kuni kohtu seletuseni 20 kop. iga päewa eest, metsawalitsusele wäljamaksma.
Tönis Kitzing sai ette kutstud kes ütles, et tema mitte puid warastada tahtnud, waid tema peremees Märt Kitzing möisa metsast puid ostnud, mis tema peremehe käsu peale ühes teise poisi Jüri Waldmanniga raiunud ja metsast platzi peale wäljawidanud, ning et neil metsa wahi poolt mitte wälja wido platsi ette näidatud olnud, siis neid puid esiteks üks osa ühe ja perast teine osa teise koha peal oma heinamas maha pannud, ning neid puid, mis neilt ära wöetud, kolmandama platsi peale kodo poole ühte weikest oja maha panna tahtnud sele mötega, et neid suwel wöimalik wankrega wälja widada oleks, need ära wöetud puud temma teades ka mitte nönda suured ega nii palju olla, kui neid metsa wahist ülese antud ning ka köik mädada nenda kui teised ostetud puud, selaeal kus mitte enam lund, ka kogoni wöimata niisugusid puid kui ülese antud reega metsast wälja widada olnud.
Jüri Waldmann sai ette kutsutud kes ütles küsimise peale, et tema peremehe käsu peale ühes Tönis Kitzingiga mietsast peremehest ostetud puid raiunud ja platsi peale wälja widanud, suurem osa puid ja köik wälja weetud olnud, kus wiimse koormade juures, keda nemad ühe weikese ojast üle widada tahtnud, kus neid suwel, wankrega wöiks äratootud saada, metsawaht sinna tulnud, neilt teise hobuse ära wötnud ning neid puid senna maha panna käskinud, mis nemad ka teinud, nee puud ei wöida ka kogoni niisured ega nönda palju olla kui kohtule ülese antud, tema teades neid 54 tüki olla wöida.
Märt Kitzing sai ette kutsutud kes ütles, et tema jo enem möisa metsa walitseja käest puud ostnud, kus juures temale käsk antud, neid puid nii peal kui rautud, kohe metesast platsi peale wälja widada, nönda sama ostnud tema ka neid wiimsid puid kus juures temale platsi widamise üle mingisugust keeldo olnud, tema siis oma poistele käsko anud, puid, mis walmis raiutud saawad, metsast platsi peale wälja widada, ning riita panna ja siis need pitkemad puud kelest aia teiwid wöiks saada, üle oja kodo poole maha panna, et siis kui lahti tehakse ja üle waadatakse suwel wankriga wöiks kodo widada, aga mitte warastada käskinud ja palub, et kohus neid puid üle waataks, sest et tema kuulda saanud, kus metsawaht, warastud puu trahwidest, mis kinni wöttab, üks osa omale palgaks saada ja seleläbi mitte kui tunistus puu ülese andmise juures ei wöida olla. Ka ei olla tema neid puid mitte enesele saanud, waid metsawaht neid tema poiste käest ära wötnud ja maha panna käskinud ning tema nende eest ühtegi maksta wöida.
Hobune mis 9 Aprilil ühes riistadega tema poiste käest ära wöetud, ei ole temale mitme kortse palumise peale mitte enam tagasi antud, waid puu trahwimaksmiseks ära müia lubatud.
Sele peale seletas herra Schröder et tema hobuse eest seda trahwi 27 R 12 kop. ja 1 R pandi raha, kui kautsjioniks nöudnud kele peale siis hobose oleks wälja andnud, aga Märt Kitzing seda mitte maksnud, see perast seda hobust ka weel mitte nüid ene kui kohus seletud saab, et wöi wälja anda. Kohtrahti järele ei saada metsa wahid nende metsa trahwi rahadest ühtegi, aga kes neist oma ameti truid on, saab kaks kord aastas, kui truuse palka, üks osa trahwi rahast.
Märt Kitzing ütles sele peale, et tema kautsioni rahast nöudmisest enem mingisugust kuulnud, kül aga metsa herralt palunud, et hobust kätte annaks ja seda asja kohtu üle kuulamise ja seletamiseks jätaks kele peale wastuseks saanud "mina olen isi kohus ja kohtomees hobune saab äramüitud," niisugust wastust olla ka kohtumees Tönis Riesenberg saanud, kui hobust tagasi küsinud.
Metsawaht Wilhelm Schüler sai ette kutsutud kes ütles, et need puud nönda suured ja niipalju olnud, kui tema neid ette andnud, ning need Märt Kitzingust ostetud puud nönda kui öige platsi maha pantud aga Tönis Kitzing ja Jüri Waldmann neid puid, mis nende käest leitud, ära warastada tahtnud; ka ei ole tema nende metsa trahwi rahadest ühtegi enesele saanud.
Kohus arwas senna, et metsa walitseja isi ette annab, etsa trahwidest metsa wahidele osalt palgaks anab, siis metsawahi tunistust talu rahwa sääduse § 864 punct 5 järele, mitte küllaliseks arwata ning sai
möistetud:
Neid ette antud puid kohto poolt üle waadata, ning siis nende üle otsust tehja.
Peakohtumees: J. Kusik (allkiri)
Kohtumees. A. Eckbaum (allkiri)
Kohtumees: J. Org XXX
Kirjutaja: Köhler (allkiri)
