Samla Peter Kasse tulli kohtus ja kaibas, et temma wend Hendrik temmat nohage perraahnut, russikuga ja tohliga tappa lubbanut ja püssiga temma päle lasknut ja weel lasta lubbanut, mis ta puhha tunnistuse läbbi töeks wöiwat tehha, ja päle selle temma rendekottusel Willakarmese wabrikun üks uks mahhalöhnut.
Hendrik Kasse wastus selle päle, et ta kül ust mahhalöhnut, et poisit tütrüko man ja üks lukkupantut olnut ja temma kässo päle ei mitte ust wallawötnut, se päle ollewat sis kah temma südda täus olnut, ja ta russikuge Petre ninna all olnut ja kah toli töstnut temmat lüha, agga ei mitte löhnut. Päle selle andis ta weel ülles, et temma kariweske ommanik ollewat ja ei mitte se weske Petrel ärrarentnut, ja peed papret, mis Peter ettenäutis ja kelle läbbi ta töeks arwas tehha et temma weske ja weskemaa rentnik on, ollewat temma katsmese päle, kas ta kontrahti kirjutada oskawat, kirjutanut ja need temmal enda tohast ärrakaddunut, ja löidwat nüd need papret enda wenna Petre jures.
Selle päle saiwat sis üllesantut tunnistused ettenäutut ja tunnistaks Johan Lestow, et Hendrik Kasse selle päle, et tütrükude kambre uks ei mitte temma näudmese päle wallatehtut on, ust mahhalöhnut ja tohas löida olnut Peter Kasse, Jaan Nihweld ja kolmeister Hans Simm ühhes Liso Kangruge ja karjatütrük Kadri Eskosoniga. Selle päle ollewat sis Hendrik Kasse enda wenda Petri eddimelt russikuga ja perran sedda tohliga lüha lubbanut, agga ei mitte löhnut, ja kah ähwartanut keek mahhalasta, kes ülle temma piiri lähwat. Rohkem teadwat temma ei mitte sest asjast üttelda, et enne sedda ja perran sedda mõllemade wennade wahhel riedlemest ja kaklemest olnut.
Jaan Nihweld tunnistaks, et Hendrik Kasse kambre ust mahhalöhnut ja eddimelt Peter Kasset russikuge ja perran sedda tohliga lühja lubbanut, agga et kül russik ja tohl töstetut olnut, ei mitte löhnut.
Ann Nihweld tunnistaks, et ta üks laks enda toha jures kuulnut kellest ta arwanu, et wabriko jures meni akken kattiklöhdut on, warsti perran sedda agga Peter Kasse rökmesega abbi järrel senna nende jure tulnut ja üttelnut, et ta röwlede all ollewat ja wend Hendrik temma päle püssi laskno ollewat.
Liso Kangur tunnistaks et Hendrik Kasse tüllitsan, ja se läbbi temma karjatütrukuge ja Peter Kasse, JAan Nihweld ja Hans Simmuga körwa oidnut ja enda kambres läinut ja uks lukku pandnut. Et sis Hendriko näudmese päle ei mitte uks lahti tehtut on, on ta ust mahhalöhnut, ja sis eddimelt russikuga ja perran sedda tohliga Petert lühha lubbanut agga ei mitte löhnut, ja et se tülli ei mitte perra jähnut, ollewat temma wällajosknut ja öhsi kahra röugo jures jähnut ja pea ilma ridet säl kurtnut. Teisel ommikul se on 2sel Septembrel on Hendrik Petert nohage pihus perra küininut ja on Peter eest korwaläinut et pikk malk käs olnut ja üttelnut et temma malk pikkem ollewat kui Hendriko wäits. Hendrik ollewat sis ka temmast möda läinut ja on perran sedda luhaoksat tohas löida olnut, mis arwata wistis Hendrik metsast tohnut ollewat. Perran sedda ollewat jälle möllemat wennat tüllitsen ja Peter abbi tohnut, ja selle pöld köita lasknut, et se temma päle püssi ollewat lasknut, mis ta ei mitte näinut ehk kulnut sedda agga kulnut et enne sedda köitmest Hendrik Henn Rand kutsnut et ta tullep ja Petert köidaks.
Kärt Eskoson tunnistaks et ta ei mitte rohkemb sest asjast teadwat kui üksi se, et Hendrik Petert püssiga mahha lasta ähwertan.
Henn Raud tunnistaks, et ta enda tarre jures üks laks kulnut, kellest ta arwanut, et wabriko jures akken kattik löhdut, ehk üks minnewitsat? on, perran sedda agga warsti Peter Kasse rökmesega abbi perra nende jure tulnut, et Hendrik temma päle püssi lasknut.
Möistus
Et tunnistus puudup jähb polikus.
M. Jlwes H. Lammas H. Moor
Samla Peter Kasse tulli kohtus ja kaibas, et temma wend Hendrik temmat nohage perraahnut, russikuga ja tohliga tappa lubbanut ja püssiga temma päle lasknut ja weel lasta lubbanut, mis ta puhha tunnistuse läbbi töeks wöiwat tehha, ja päle selle temma rendekottusel Willakarmese wabrikun üks uks mahhalöhnut.
Hendrik Kasse wastus selle päle, et ta kül ust mahhalöhnut, et poisit tütrüko man ja üks lukkupantut olnut ja temma kässo päle ei mitte ust wallawötnut, se päle ollewat sis kah temma südda täus olnut, ja ta russikuge Petre ninna all olnut ja kah toli töstnut temmat lüha, agga ei mitte löhnut. Päle selle andis ta weel ülles, et temma kariweske ommanik ollewat ja ei mitte se weske Petrel ärrarentnut, ja peed papret, mis Peter ettenäutis ja kelle läbbi ta töeks arwas tehha et temma weske ja weskemaa rentnik on, ollewat temma katsmese päle, kas ta kontrahti kirjutada oskawat, kirjutanut ja need temmal enda tohast ärrakaddunut, ja löidwat nüd need papret enda wenna Petre jures.
Selle päle saiwat sis üllesantut tunnistused ettenäutut ja tunnistaks Johan Lestow, et Hendrik Kasse selle päle, et tütrükude kambre uks ei mitte temma näudmese päle wallatehtut on, ust mahhalöhnut ja tohas löida olnut Peter Kasse, Jaan Nihweld ja kolmeister Hans Simm ühhes Liso Kangruge ja karjatütrük Kadri Eskosoniga. Selle päle ollewat sis Hendrik Kasse enda wenda Petri eddimelt russikuga ja perran sedda tohliga lüha lubbanut, agga ei mitte löhnut, ja kah ähwartanut keek mahhalasta, kes ülle temma piiri lähwat. Rohkem teadwat temma ei mitte sest asjast üttelda, et enne sedda ja perran sedda mõllemade wennade wahhel riedlemest ja kaklemest olnut.
Jaan Nihweld tunnistaks, et Hendrik Kasse kambre ust mahhalöhnut ja eddimelt Peter Kasset russikuge ja perran sedda tohliga lühja lubbanut, agga et kül russik ja tohl töstetut olnut, ei mitte löhnut.
Ann Nihweld tunnistaks, et ta üks laks enda toha jures kuulnut kellest ta arwanu, et wabriko jures meni akken kattiklöhdut on, warsti perran sedda agga Peter Kasse rökmesega abbi järrel senna nende jure tulnut ja üttelnut, et ta röwlede all ollewat ja wend Hendrik temma päle püssi laskno ollewat.
Liso Kangur tunnistaks et Hendrik Kasse tüllitsan, ja se läbbi temma karjatütrukuge ja Peter Kasse, JAan Nihweld ja Hans Simmuga körwa oidnut ja enda kambres läinut ja uks lukku pandnut. Et sis Hendriko näudmese päle ei mitte uks lahti tehtut on, on ta ust mahhalöhnut, ja sis eddimelt russikuga ja perran sedda tohliga Petert lühha lubbanut agga ei mitte löhnut, ja et se tülli ei mitte perra jähnut, ollewat temma wällajosknut ja öhsi kahra röugo jures jähnut ja pea ilma ridet säl kurtnut. Teisel ommikul se on 2sel Septembrel on Hendrik Petert nohage pihus perra küininut ja on Peter eest korwaläinut et pikk malk käs olnut ja üttelnut et temma malk pikkem ollewat kui Hendriko wäits. Hendrik ollewat sis ka temmast möda läinut ja on perran sedda luhaoksat tohas löida olnut, mis arwata wistis Hendrik metsast tohnut ollewat. Perran sedda ollewat jälle möllemat wennat tüllitsen ja Peter abbi tohnut, ja selle pöld köita lasknut, et se temma päle püssi ollewat lasknut, mis ta ei mitte näinut ehk kulnut sedda agga kulnut et enne sedda köitmest Hendrik Henn Rand kutsnut et ta tullep ja Petert köidaks.
Kärt Eskoson tunnistaks et ta ei mitte rohkemb sest asjast teadwat kui üksi se, et Hendrik Petert püssiga mahha lasta ähwertan.
Henn Raud tunnistaks, et ta enda tarre jures üks laks kulnut, kellest ta arwanut, et wabriko jures akken kattik löhdut, ehk üks minnewitsat? on, perran sedda agga warsti Peter Kasse rökmesega abbi perra nende jure tulnut, et Hendrik temma päle püssi lasknut.
Möistus
Et tunnistus puudup jähb polikus.
M. Jlwes H. Lammas H. Moor
