Veski: Protokolliraamat (1878-1881)
| Leidandmed | EAA.1133.1.2 |
|---|---|
| Kaader | 59 60 |
| Daatum | 19.10.1879 |
| Protokolli teema | 8. Varavastased kuriteod |
Sel 19nel oktr 1879
Man istsiwad, Päkohtomees J. Kulberg
Kohtomees J. Pelowas
abbi do Joh Androwitz
Karstmõisa wallast Jaan Linna kaebap, et sel 15. oktbril 1879. om Orriko lade kõrtsin, 32.rbl 50. kop ärrä warrastanu püksi taskust, Kähri walla atstawi soldad, Jaan Wesberg. ja selle man nägijad om Weskimõisa wallast Johan Tomer, ja Wana Pranglist Jaan Äero.
Tõiselt om ta ka mino selle warguse kõrwal rangaste pesnud, kõrtsin, ja sel kõrral kui kohtomees Johan Kittus se warga wälja kohto majast lassi, sis lei ta mulle weel kohto maja läwe taggan, ja üttel kui ma warga minekit keli, et lasse täl mina, ja lask üttel turrukubial (kelle No ma tähhele es pane) se warga mino käest walla tõmata, et ta ärrä sai minna, sedda kohto tarre läwel lömist näggi Karstm. walla mees Jaan Jallas.
Soldad Kährist, Jaan Wesberg üttel,et tema ei olle selle Jaan Linna raha mitte warrastanu ja ei olle ka tedda pesnu, waid tõugasi sedda meest hendast ärrä kawete, mino seldsimehed olli 1. Jaan Waltsoon, 2. Johan Leepa, 3. Johan Kelt ja 4. Jakob Kahro,
1. Tunistaja Johan Tomer, üttel tema om selgest nän(n)u, et sel Jaan Lin(n)al wõt se soldad raha ärrä ja selle päle karrassiwa tema täis seldsi mehhe Jaan Linale ümbre ja naksiwa tedda pesma ja kõrtsist wälja weddama, ja et Johan Kittus se warga wälja lask om selge õige.
Kährist selle soldadi naine Ewa Wesberg üttel et Kähri kog. kohto päkohtomees Jaan Luik om se mehhe Jaan Wesbergi kohto majast wälja tonud, ja Weski mõisa walla kohtomees Johan Kittus, om tälle kätte andnu, ehk lubbanu sedda om Jaan Luik, Tõddomõisa kortsin oma suga kõnnelnu, sedda om naisele kõnelnu, Kähri mõtsawaht Karl Kahjo, ja Johan Kelt om ka üttelnu, et Jaan Luik om ta wälja tonud, ja Ann Kirris-
taja kõnnel ka, et Luik om ni kõnelnu et ta ollewat se warga kohto majast walja tonud, - tõeste, üttel se naine, et Luik om kõnelnu, et ta om Johan Kittuse lubba all wälja sanud,
Soldad Jaan Wesberg üttel, et Kahri kohtomees Jaan Luik om kohto maja sissest minno wälja tonu ehk kutsnu, ja hõigas mino maast õlgi päält ülles ja tõi minno wälja.
Wana Pranglist Jaan Äero üttel, et sedda ma kül es näe kunnas se soldad Jaan Wesberg, selle Jaan Linna taskust rahha kotti wälja tõm(m)as, agga sedda näi kui se mees Jaan Linna, kõrtsin kauba lawwa een, se soldadi Jaan Wesbergi, rinnost kinni wõttis, ja abbi röökma nakkas, üttelden et se mees wõt praego minno rahha kottiga arra. Selle päle karrasiwa selle soldadi tõised seltsimehed, selle Jaan Linna päle, ja nakkasiwa keik, selle Jaan Linnale russitega peksma,
4. tema tõisi seltsimehi, ja wijes se kinni wõetu soldad, sedda nätten lätsi, ja hõigasi min(n)a tõisest tarrest turrukubia, ja sis sai se soldat Jaan Wesberg, lade kohto päle kinni widus
Se kaotsin jänud raha ollid kottust toodud raha 10.
Lade peal õhwakesest sanud - - 12 1/2
1 1/2 punna linnatest sanud - - 3. -
2. lamba nahka müido - - 2 -
1. undrik müino sanud - - 3 -
Kaakwesd Lane Peter masno wõlga - 2. -
--------------------------------
Suma - 32 1/2
Sel 19nel oktr 1879
Man istsiwad, Päkohtomees J. Kulberg
Kohtomees J. Pelowas
abbi do Joh Androwitz
Karstmõisa wallast Jaan Linna kaebap, et sel 15. oktbril 1879. om Orriko lade kõrtsin, 32.rbl 50. kop ärrä warrastanu püksi taskust, Kähri walla atstawi soldad, Jaan Wesberg. ja selle man nägijad om Weskimõisa wallast Johan Tomer, ja Wana Pranglist Jaan Äero.
Tõiselt om ta ka mino selle warguse kõrwal rangaste pesnud, kõrtsin, ja sel kõrral kui kohtomees Johan Kittus se warga wälja kohto majast lassi, sis lei ta mulle weel kohto maja läwe taggan, ja üttel kui ma warga minekit keli, et lasse täl mina, ja lask üttel turrukubial (kelle No ma tähhele es pane) se warga mino käest walla tõmata, et ta ärrä sai minna, sedda kohto tarre läwel lömist näggi Karstm. walla mees Jaan Jallas.
Soldad Kährist, Jaan Wesberg üttel,et tema ei olle selle Jaan Linna raha mitte warrastanu ja ei olle ka tedda pesnu, waid tõugasi sedda meest hendast ärrä kawete, mino seldsimehed olli 1. Jaan Waltsoon, 2. Johan Leepa, 3. Johan Kelt ja 4. Jakob Kahro,
1. Tunistaja Johan Tomer, üttel tema om selgest nän(n)u, et sel Jaan Lin(n)al wõt se soldad raha ärrä ja selle päle karrassiwa tema täis seldsi mehhe Jaan Linale ümbre ja naksiwa tedda pesma ja kõrtsist wälja weddama, ja et Johan Kittus se warga wälja lask om selge õige.
Kährist selle soldadi naine Ewa Wesberg üttel et Kähri kog. kohto päkohtomees Jaan Luik om se mehhe Jaan Wesbergi kohto majast wälja tonud, ja Weski mõisa walla kohtomees Johan Kittus, om tälle kätte andnu, ehk lubbanu sedda om Jaan Luik, Tõddomõisa kortsin oma suga kõnnelnu, sedda om naisele kõnelnu, Kähri mõtsawaht Karl Kahjo, ja Johan Kelt om ka üttelnu, et Jaan Luik om ta wälja tonud, ja Ann Kirris-
taja kõnnel ka, et Luik om ni kõnelnu et ta ollewat se warga kohto majast walja tonud, - tõeste, üttel se naine, et Luik om kõnelnu, et ta om Johan Kittuse lubba all wälja sanud,
Soldad Jaan Wesberg üttel, et Kahri kohtomees Jaan Luik om kohto maja sissest minno wälja tonu ehk kutsnu, ja hõigas mino maast õlgi päält ülles ja tõi minno wälja.
Wana Pranglist Jaan Äero üttel, et sedda ma kül es näe kunnas se soldad Jaan Wesberg, selle Jaan Linna taskust rahha kotti wälja tõm(m)as, agga sedda näi kui se mees Jaan Linna, kõrtsin kauba lawwa een, se soldadi Jaan Wesbergi, rinnost kinni wõttis, ja abbi röökma nakkas, üttelden et se mees wõt praego minno rahha kottiga arra. Selle päle karrasiwa selle soldadi tõised seltsimehed, selle Jaan Linna päle, ja nakkasiwa keik, selle Jaan Linnale russitega peksma,
4. tema tõisi seltsimehi, ja wijes se kinni wõetu soldad, sedda nätten lätsi, ja hõigasi min(n)a tõisest tarrest turrukubia, ja sis sai se soldat Jaan Wesberg, lade kohto päle kinni widus
Se kaotsin jänud raha ollid kottust toodud raha 10.
Lade peal õhwakesest sanud - - 12 1/2
1 1/2 punna linnatest sanud - - 3. -
2. lamba nahka müido - - 2 -
1. undrik müino sanud - - 3 -
Kaakwesd Lane Peter masno wõlga - 2. -
--------------------------------
Suma - 32 1/2