Veski: Protokolliraamat (1878-1881)
| Leidandmed | EAA.1133.1.2 |
|---|---|
| Kaader | 62 63 |
| Daatum | 26.10.1879 |
| Protokolli teema | 8. Varavastased kuriteod |
Sel 26tal oktobr 1879
Päkohtomees Jakob Kulberg
Kohtomees Jaan Pelowas
abbi - " - Johan Androwitz
Karstmõisa wallast Jaan Linna kaebap Weskimõisa walla kohtomehhe Johan Kittuse päle, et Johan Kittus om laade kohtomajast temast kinni wiido tasko warga kohtomajast wälja lasknu, ja kui ma kohtomaja lawwe tagga warga kinni wõtti ja ütli ärgi lasko warrast ärrä, sis käsk kohto-
mees Johan Kittus ütte turrukubbia kes wangi minno käest ärrä pästsi. Ja om weel tema silma all lödus sanu wargast, sedda näggi Jaan Jallas Kohtomehe Johan Kittuse käest nõwwap Jaan Linna warrastud 32 1/2 rbl, ja kohtomaja läwe een löögide eest 25 rbl, egga sijn käigi päält korrast 1 rbl Kokko 42 rbl.
Kohtomees Johan Kittus üttel, minna ei olle üttegi wangi (warrast) wälja lasknu, ja ei tija sest kige wähhämb middagi
Jaan Jallast üttel et ma näi selgest kui se mees kedda ta raha wargas üttel kohtomaja läwe ees tälle Jaan Linnale rindo lei, et kübbär pääst maha satte, ja ma andse se kübbära kätte, turrukubbias käsk walla laske, se päle ta es lasse, agga kui se pika sinitse särgi kohto mees käsk walla laske sis lask ta se warga wallale, ja üttel se kohto mehe ollewat.
1. Tunistaja Johan Tomer üttel, et ta om selgest sedda nännu, et kohtomees Joh Kittus om se wangi walla lasknu, kakkilust es olle sääl middagi nättä
2. Tunistaja Wana Pranglist Jaan Äero üttel et tema ei olle mitte nännu selgest, kes wälja laskja olli, agga enne kohto ette samist sai ta kohto majast lahti lastud, olle ma nännu.
3. Tunistaja turrukubbias, No 10. kohtomaja läwwe waht Jaan Irtt üttel, et sedda ma es näe et sääl üttegi kakkelust olli, ja selle wangi Jaak Wesbergi, tõi kohtomajast Kähri päkohtomees Jaak Luik, tõi warga kohtomajast kät wai rindo pitti wälja, ja kui ma kohto maja läwe pääl Jaan Luigal es taha wangi laske wälja wija, sis tulli kohtom Joh Kittus, ja tõugas taggast ja üttel lasse minna, sis ma es wõi keeldä.
Turrukubbias No 7. Mihkel Tam üttel et ta om wihhamees Joh Kittusega
Turrukubbias No 6. üttel, et sel kõrral kui wang wälja läts, es olle üttegi tülli Keik olli illust rahho, agga kui läwwe hoitja wälja es taha laske sis tõugas Joh Kittus kohtomest kunni üllelawwe wälja, ja üttel läwwe wahhil lasse minna.
Turrukubbias Andres Kulberg üttel, et sedda Jaan Wesbergi, wälja laskmist ma es näe, agga ütte tõise warga kes Juti raha kotti warguse perrast olli kinni todo, lask ta ärrä minna, ja üttel kui ma ütli warras lät ärrä, sis üttel Joh Kittus mis sa lurrat ta essi paggesi ärrä, ta essi olli se warga wastu wõtnu, ja warrastet kotti Judile se warrastet kotti kätte andnu, ja üttel ma olle ta ülle kaenu, kinni wõtta olles warrast kül weel sanu, agga mina es wõi ülle kohtomehe kelu tetta, se olli nimelt Peep Sissask.
Sedda Peep Sissaskit om kohtomajan nännuwa abbikohtomees Joh Androwitz, ja turrukubbiad Joh Pindsol, ja Jürri Pindsol kui ta wälja sai ei olle naad mitte nänu
Hendrik Salla üttel, et se Peep Sissask om katte wargusega sisse todud, agga mitte es näe kes ta wälja lask tõist kord, agga eddimast kõrd lask Joh. Kittus tema walla kohto majast Judi raha kotti warguse aigo
Jürri Kittus üttel et ta ei tija sest raha otsmisest middagi
Jaan Muttik üttel, et Jürri Kittus üttel ladelt tulleki tee pääl et Jaan Wesberg om Jaan Luigale oma raha kohto maja maja nukka juhhatanu, ja naad om mollemba Luigega otsman käinuwa, agga ei olle leidnuwa. Sedda tijap ka Jakob Wilman
Jakob Wilman üttel, et Jürri Kittus om päle laade krusa awwan kõnnelnu, et Jaan Wesberg om tälle raha kohto tarre nukka juhhatanu, ja ta om otsman käinu agga ei olle olnu, sedda kuuld ka Karl Zeik.
Karl Zeik olli se assi ni kulu, et Jürri Kittus om kül tälle kõnnelnu, tee teo aigo, et Jaan Wesberg om tälle raha juhhatanu kohtu maija, ja ta om otsman käino, ei olle leidnu.
No 11 Peter Timosk üttel et tema ei tija Jürri Kittuse raha otsman käimisest middagi, ei olle ka Jaan Lin(n)ale sest kõnelnud.
Sel 26tal oktobr 1879
Päkohtomees Jakob Kulberg
Kohtomees Jaan Pelowas
abbi - " - Johan Androwitz
Karstmõisa wallast Jaan Linna kaebap Weskimõisa walla kohtomehhe Johan Kittuse päle, et Johan Kittus om laade kohtomajast temast kinni wiido tasko warga kohtomajast wälja lasknu, ja kui ma kohtomaja lawwe tagga warga kinni wõtti ja ütli ärgi lasko warrast ärrä, sis käsk kohto-
mees Johan Kittus ütte turrukubbia kes wangi minno käest ärrä pästsi. Ja om weel tema silma all lödus sanu wargast, sedda näggi Jaan Jallas Kohtomehe Johan Kittuse käest nõwwap Jaan Linna warrastud 32 1/2 rbl, ja kohtomaja läwe een löögide eest 25 rbl, egga sijn käigi päält korrast 1 rbl Kokko 42 rbl.
Kohtomees Johan Kittus üttel, minna ei olle üttegi wangi (warrast) wälja lasknu, ja ei tija sest kige wähhämb middagi
Jaan Jallast üttel et ma näi selgest kui se mees kedda ta raha wargas üttel kohtomaja läwe ees tälle Jaan Linnale rindo lei, et kübbär pääst maha satte, ja ma andse se kübbära kätte, turrukubbias käsk walla laske, se päle ta es lasse, agga kui se pika sinitse särgi kohto mees käsk walla laske sis lask ta se warga wallale, ja üttel se kohto mehe ollewat.
1. Tunistaja Johan Tomer üttel, et ta om selgest sedda nännu, et kohtomees Joh Kittus om se wangi walla lasknu, kakkilust es olle sääl middagi nättä
2. Tunistaja Wana Pranglist Jaan Äero üttel et tema ei olle mitte nännu selgest, kes wälja laskja olli, agga enne kohto ette samist sai ta kohto majast lahti lastud, olle ma nännu.
3. Tunistaja turrukubbias, No 10. kohtomaja läwwe waht Jaan Irtt üttel, et sedda ma es näe et sääl üttegi kakkelust olli, ja selle wangi Jaak Wesbergi, tõi kohtomajast Kähri päkohtomees Jaak Luik, tõi warga kohtomajast kät wai rindo pitti wälja, ja kui ma kohto maja läwe pääl Jaan Luigal es taha wangi laske wälja wija, sis tulli kohtom Joh Kittus, ja tõugas taggast ja üttel lasse minna, sis ma es wõi keeldä.
Turrukubbias No 7. Mihkel Tam üttel et ta om wihhamees Joh Kittusega
Turrukubbias No 6. üttel, et sel kõrral kui wang wälja läts, es olle üttegi tülli Keik olli illust rahho, agga kui läwwe hoitja wälja es taha laske sis tõugas Joh Kittus kohtomest kunni üllelawwe wälja, ja üttel läwwe wahhil lasse minna.
Turrukubbias Andres Kulberg üttel, et sedda Jaan Wesbergi, wälja laskmist ma es näe, agga ütte tõise warga kes Juti raha kotti warguse perrast olli kinni todo, lask ta ärrä minna, ja üttel kui ma ütli warras lät ärrä, sis üttel Joh Kittus mis sa lurrat ta essi paggesi ärrä, ta essi olli se warga wastu wõtnu, ja warrastet kotti Judile se warrastet kotti kätte andnu, ja üttel ma olle ta ülle kaenu, kinni wõtta olles warrast kül weel sanu, agga mina es wõi ülle kohtomehe kelu tetta, se olli nimelt Peep Sissask.
Sedda Peep Sissaskit om kohtomajan nännuwa abbikohtomees Joh Androwitz, ja turrukubbiad Joh Pindsol, ja Jürri Pindsol kui ta wälja sai ei olle naad mitte nänu
Hendrik Salla üttel, et se Peep Sissask om katte wargusega sisse todud, agga mitte es näe kes ta wälja lask tõist kord, agga eddimast kõrd lask Joh. Kittus tema walla kohto majast Judi raha kotti warguse aigo
Jürri Kittus üttel et ta ei tija sest raha otsmisest middagi
Jaan Muttik üttel, et Jürri Kittus üttel ladelt tulleki tee pääl et Jaan Wesberg om Jaan Luigale oma raha kohto maja maja nukka juhhatanu, ja naad om mollemba Luigega otsman käinuwa, agga ei olle leidnuwa. Sedda tijap ka Jakob Wilman
Jakob Wilman üttel, et Jürri Kittus om päle laade krusa awwan kõnnelnu, et Jaan Wesberg om tälle raha kohto tarre nukka juhhatanu, ja ta om otsman käinu agga ei olle olnu, sedda kuuld ka Karl Zeik.
Karl Zeik olli se assi ni kulu, et Jürri Kittus om kül tälle kõnnelnu, tee teo aigo, et Jaan Wesberg om tälle raha juhhatanu kohtu maija, ja ta om otsman käino, ei olle leidnu.
No 11 Peter Timosk üttel et tema ei tija Jürri Kittuse raha otsman käimisest middagi, ei olle ka Jaan Lin(n)ale sest kõnelnud.