Sel 16nel nobr 1879.

                         Man olliwa Päkohtomees J. Kulberg

                                               Koihtomees  J. Pelowas

                                          abbi  -  "  -       J. Androwitz

Karstemõisa wallast Jaan Linna tulli ette, ja kaebas Weskimõisa walla kohtomehe Johan Kittuse peale, kes sel 15nel oktbr. se.a. Orriko lade peal ka essi lade kohtomõistmise ametin olli, ja üttel, et kohtomees Johan Kittus om se temast. (J. Linnast) lade kohtomaija kinni widud tasko warga, enne kohto ette samist, lade kohtomajast wälja lasknud, ja tema Jaan Linna ollewat se tasko-warga Kähri soldadi Jaan Wesbergi sell wälja laskmise kõrral, jälle kohto maja läwwe taggan kinni wõtnud, ja üttelnud, et se om mino raha warras, sedda ei wallale laske, selle peale om kohtomees J. Kittus ütte lade turrukubbia käsknud, ja se tulli ja tõmmas warga mino käest lahti, ja sis lei warras mulle weel kohto-

mehhe J. Kittuse silma all ni rängaste, et mul kubbär pääst maha kukkus, ja läits sis ärrä lade rahwa sekka. Sedda luggu näiwad, Johan Tomer Weski m. wallast, Jaan Äero, Wn. Pranglist ja Jaan Jallas Karstemõi. wal. ja lade turrukubbia nimelt kohto maja läwwe hoitja turrukubbias

No 10. Jaan Irtt ja tur. kub. Hendrik Salla, ja tur. kub. Andres Kulberg. Kui warras olli lahti lasto, sis andsin ma se asja lade kohtule tedä, ja sain siis lubba ärrä koddo minnä, Agga kohtomees Johan Kittus olli sis perran mino ärrä warga (wangi) lade päält wälja otsnud, ja jälle taggasi kohto kätte tonud, kos kohhos tedda ueste wahhi alla olli pandnud, et nüid kohtomees J. Kittus se mino raha warga enne kohto ette samist lahti laskis, sis nõwwa minna omma ärrä warrastud rahha 32 1/2 rblat. kohtomehe J. KIttuse käest, ja ni samate selle temä silma all wargast  lödu lögide eest 25. rbl, ja selle ilma asjanda weskimõisa kogokonna kohto mannu sõitmiste eest, mis warga wallale laskmise perrast om tulnud egga kõrra käigi päält, 1. rbl, mis kokko teep ülle nelja kõrra, 4. rbl, kiges kokko om minno nõudmine kohtom. J. Kittuse käest

61. 1/2 rblat.

Weskimõisa wal. kohtom. Johan Kittus tulli ette ja üttel et tema wangi (warga) Jaan Wesberi mitte wallale lasknu, ja ei tija ka sest middagi, agga et kohhos tedda taggan otsma olli nakkanu, ja J Wesbergi wallale laskmist tema, J. Kittuse päle olli üttelnu, selle perrast om ta sis se wangi Jaan Wesbergi lade päält wälja otsnu, ja lade kohtule kätte tonud, kes tedda lahti lasknud olli, es ütle kohtom J. Kittus mitte teed-

wat.

1. Tunnistaja Weskim. wal Johan Tomer tulli ette, ja üttel, et ta om selgete sedda nännu, et kohtomees J. Kittus, om se Karstmõisa wal. mehe Jaan Linna tasko warga lade kohtomajast awwaliggult lahti lasknu, enne kohto ette samist.

2. Tun. Lade kohtomaja läwwe hoitja turrukub. No 10. Jaan Irtt, tulli ette, ja üttel, et selle kinni todu wangi Jaan Wesbergi lahti laskmine olli sel wisil, mina saise oman kohtomaja hoitmise ametin kohtomaja ukse pääl, ja Kähri walla päkohtomees Jaan Luik, tulli selle wangi Jaan Wesbergiga ukse ette, ja tahtis tedda wälja tuwwa agga minna es lasse Jaan Luigal selle wangiga kohtomajast wälja minna, selle peale tulli sis meije oma kohtomõistja kohtomees J. Kittus sinna mannu, ja üttel mulle "Lasse minnä ja Kähri walla päkohtomees J. Luik tõmas sedda wangi Jaan Wesberi eest poolt kät pitti ja meije kohtomees J. Kittus tõugas essi takkast kunni ülle kohtomaja läwwe wälja, ja minna piddi kohtomehe keelo all wait ollema, ja sedda päält kaema.-

3. Tun. Turrukub. Hendrik Salla tulli ette, ja üttel et ta om sedda ka selgeste nännu, et kohtomees J. Kittus om läwwe hoitjast, läbbi, kunni ülle kohtomaja ukse se wangi J. Wesbergi omme kättega tõuganu, ja J. Kittus om ka ukse hoitja keelmise päle üttelnud, lasse minnä, mink päle ka ukse hoitja Jaan Irtt omman, wälja minegi wasta torgumisen waiki jäi, Ja ütte tõise warga nimega Peep Sissask, Walgjärwest. Kedda üts juut, raha porkmani warguse perrast, kige porkmaniga Johan Kittuse kätte kinni tõije, laskse kohtom J. Kittus ka ärrä  minnä, ilma kohto ette wimate nimelt paggemise nim(m)e peal.

4. Tun. Turrukub. Andres Kulberg tulli ette, ja üttel, et temma ei olle selle Jaan Wesbergi lahti laskmist nännu, Agga sellle tõise wangi Peep Sissask lahti laskmist om ta kül nännu, - Kohtomees J. Kittuse kätte olli Peep Sissask üttest juutist kinni todud, nimelt rahha porkmani warguse perrast, kui se warras P. Sissask kohtomaja läwwe eest lade rahwa sekka minnema läits, sis ütli mina kohtomehele J. Kittusele kes sel kõrral essi ka kohtomaja läwwe een waljan olli, et judi rahha porkmani warras lähhäp ärrä, agga kohtom. J. Kittus üttel mulle waljuste selle peale, mis sa lorrat, ütle et ta essi paggesi ärrä, selle peale jäi minna ka waik, ja lasksi sel wargal minnä.

5. Tun. Wana Pranglist Jaak Äero, tulli ette, ja üttel et temma ei ollewat sedda õige selgeste nännu kes se wangi  Jaan Wesbergi kohto majast lahti olli lasknu, agga et ta warsti perrast kinni wõtmist, ja enne kohto ette samist lahti olli lastu ollen ma kül nännu.

6. Tun. Karstremõisa wallast Jaan Jallas tulli ette ja üttel, et temma om sedda kül nännu, kui Jaan Linna ütte meest lade kohtomaja läwwe een wäljan rindo pitti kinni piddas, ja üttel se henda rahha warga ollewat, ja üts lade turrukubias kelle nime, ei ka nummerd ma ei tija, tulli sinnä mannu, ja käskis J. Lin(n)al sedda kinni peetawat meest lahti laske, agga J. Linna es lasse weel mitte lahti, sis tulli üts pik sinnitse kuw-wega mees sinnä mannu, ja kui se käsku and, et piddi lahti lastud sama, sis lask ka J. Linna se mehhe lahti, tedda ta kinni piddas ja ni pea kui ta lahti sai, sis lei ta J. Linnale wasta windo, ni et J. Lin(n)al kübbär pääst mahha saddas, mis minna masst ülles wõtti, ja J. Linnale kätte andsi, agga se kinni peetud mees läits sis ärrä lade rahwa sekka, ja selle sinnitse kuwwega lahti laskmise kässo andja üttel J. Linna ühhe lade kohto kohtomehe ollewat, minna rohgemb sest asjast ei tea.

Kohtomees Johan Kittus tulli tõist kõrda ette ja üttel, et ta ollewat se Jaan Wesbergi selle perrast, et kohtomajan suur kärrä, ja kaklus olle-

wat olnud, lasknu wälja ajata, ja ollewat ka jälle taggasi tonud kohto kätte, kohto nõudmise järrele, agga selle Karstm. wal. mehe Jaan Linnaga ei ollewat temal middagi teggemist 

Wiis üllewan nimetud tunistajat saiwat selle päle tõist kõrda ette kutsutus, et kohtom J. Kittus om üttelnu kohtomajan suure kärrä, ja kak-

luse sel kõrral ollewat. Kui J. Wesbergi lahti samine om olnud, ja saiwat selle asja perrast kohto een küssitud.

1. Tunistaja. Weskimõisa wallast Johan Tomer tulli ette ja üttel, et sel kõrral kui kohtom J. Kittus selle wangi J. Wesbergi kohto majast lahti lasksi, es olle üttegi kärrä ei ka kakkelust kohtomajan, kik olli wagga, muut kui rahwa kõnnelemise hääl olli kohtomajan. - Sedda samma wisi, need Johan Tomeri tunnistus sõnnad om ka kik 4. tõist ette kutsutud tunnistust meest kõnnelnuwa, nimelt turrukubiat, Jaan Irtt, Hendrig Salla, ja Andres Kulberg ja Wana Prang. Jaan Äero, et kärrä ei ka kaklust ei olle suggugi olnud, ja ütlewa kohtom. Johan Kittusel sedda walle-

tawat.

Kähri soldad Jaan Wesberg tunist essi ka sel 19 oktbr se.a. meije kohto een ülles, et tema mitte lade kohtomajast wälja paggenut essi omma jõudo ei olle, wait et tema om enne kohto ette samist kohtomeestest wälja lastud om, ja nimelt om Kähri walla päkohtom Jaan Luik tedda kohtomajan hõlgede päält ülles kutsnu, kos tema tõeste wange sean pikkali mann olli olnud, ja om temma käest küssinud, mis perrast ta kinni todus om sanu, ja kui ta sedda olli J. Luigale ärrä üttelnu, et ta Karstm. wal. mehhe läbbi olli kinni todud sanud, kes tedda omma tas-

kust rahha wargas olli tennu, sis om kohtom J. Luik tedda, lade kohtomajast wälja tonud

Nenda samate om ka sel 19nel oktbril, se.a. selle Kähri soldadi, Jaan Wesbergi naine Ewa Wesberg meije kohto een kõnelnud, et Kähri wal. peakohtomees J. Luik om selle meije kohtomeh. J. Kittuse lubba all tema mehe J. Wesbergi wälja tonud lade kohtomajast, kos ta kinni olli wito olnu, sedda luggu ollewat J. Luik, essi oma suga Tõddo mõisa kõrtsin kõnnelnu, sedda kõnet om kuulnuwad, Kähri mõtsawaht Karl Kahjo

Peter Kelt, ja Ann Kirristaja, kes mulle ka sedda tõeste nida om selletanuwat. Need elläwät kik Kähri wallas. -

Kohhos mõistis et se ülles wõetud Prottokol, peap Keiserlikko Tarto Makohtule sisse sadetud sama, nimmelt selle Tallorahwa Säduse-ramato, 13 nobr 1860. Keige Kõrgemalt kinnitetud parrakrahfi 1039. põhjuse järrele.

                                             Peakohtomees Jakob Kulberg  XXX

                                                Kohtomees Jaan Pelowas  XXX

                                                 abbi  -" -   Joh Androwitz  XXX