PROTOKOLL

Vana-Antsla: Protokollid (1851-1857)

LeidandmedEAA.3367.1.2
Kaader
100
101
Daatum18.10.1854
Protokolli number89
Protokolli teema5. Kahjutasu; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.

Minnewa talwel, kui mitte ütsinda selle Mõisa all se hädda olli, et wäega paljo hulle jooskwit koere ümbre josiwa, nink selle Moisawallitsusele olli see teadminne antu, et Isak Masika koer ka üttest jooskwast koerast purtu olli, sai temmale kohtumehhe Ott Zipp läbbi se käsk antus, et temma omma koera piddi ärra tapma, mink päle Isak Masik ollew kostnu: et temmal wäega kallis koer om ja temma tedda mitte ärra ei tappa, ja ollew sedda koera kinnipandnu, mink päle temma welli Johann Masik ollew temma maija tullnu, nink om nännu et se kinnipantu koer jo selle honeusse sisse mulku om jürranu, ni et temma peljanu om et se koer wõib wälja tulla, selle päle om Johann Masik se koera kinniwõttnu ja ollew Jaan Lusti poig Albreht mannu johtunu nink se koer tedda purnu.

Nida kui Isak Masik, Grekaoigeussu Kerriku wöölmönder om, ja selle wastapandmisse eest mitte selle kohtu poolt karristedus es wõi sada, sai temma Werromakohtualla antus, nink Werromakohhus olli tedda selle wastapandmisse ja mitte kässu kuuldmisse eest wanginollemissega karristanu, nink kohtumehhe Ott Zipp manollemissen üttelnu "et sinna saat nüüd selle eest ennege karristedus et sinna mitte omma koera kohtu kässu päle ei olle ärratapnu, ja mis nüüd selle latse rohhitsemisse kullu saab ollema om sinnul essierralikkult tassuda."

Selle päle mõistse se Koggokonna Kohhus et Isak Masik selle Albreht Lusti rohhitsemisse rahha 8 R. 69 kop. hõb. peat masma, nimmelt kui temma omma koera kässu päle olles ärratapnu, sis es olles ka mitte sedda kahju wõinu sündi et se lats purtus olles sanu. 

Minnewa talwel, kui mitte ütsinda selle Mõisa all se hädda olli, et wäega paljo hulle jooskwit koere ümbre josiwa, nink selle Moisawallitsusele olli see teadminne antu, et Isak Masika koer ka üttest jooskwast koerast purtu olli, sai temmale kohtumehhe Ott Zipp läbbi se käsk antus, et temma omma koera piddi ärra tapma, mink päle Isak Masik ollew kostnu: et temmal wäega kallis koer om ja temma tedda mitte ärra ei tappa, ja ollew sedda koera kinnipandnu, mink päle temma welli Johann Masik ollew temma maija tullnu, nink om nännu et se kinnipantu koer jo selle honeusse sisse mulku om jürranu, ni et temma peljanu om et se koer wõib wälja tulla, selle päle om Johann Masik se koera kinniwõttnu ja ollew Jaan Lusti poig Albreht mannu johtunu nink se koer tedda purnu.

Nida kui Isak Masik, Grekaoigeussu Kerriku wöölmönder om, ja selle wastapandmisse eest mitte selle kohtu poolt karristedus es wõi sada, sai temma Werromakohtualla antus, nink Werromakohhus olli tedda selle wastapandmisse ja mitte kässu kuuldmisse eest wanginollemissega karristanu, nink kohtumehhe Ott Zipp manollemissen üttelnu "et sinna saat nüüd selle eest ennege karristedus et sinna mitte omma koera kohtu kässu päle ei olle ärratapnu, ja mis nüüd selle latse rohhitsemisse kullu saab ollema om sinnul essierralikkult tassuda."

Selle päle mõistse se Koggokonna Kohhus et Isak Masik selle Albreht Lusti rohhitsemisse rahha 8 R. 69 kop. hõb. peat masma, nimmelt kui temma omma koera kässu päle olles ärratapnu, sis es olles ka mitte sedda kahju wõinu sündi et se lats purtus olles sanu. 


TAGASI KUVA MÄRGENDUS