Krimanni koggokonna kohtus sel 26 Mail 1872.
Keiserliko Maakohto kirri sai keige enne koggokohtole ette kuluted mis 13mal Mail s.a. № 5153 sija sisse tulnud selle küssimisega mispeale koggokonna kohhus Maa kohto otsust andma peab, et kas se Naene kelle mees Sibberi mõistetud ja meije rewisjonist Peter Kangro nimmega Anna Kangro omma lastega Patenti põhja peal mis aijastal 1863 № 3 wälja tulli omma meest wangi perra minnema peab wai mitte ja selle ülle sesamma Protocoll kelle sissen tõttest perra kuulatud ja otsust andma peab, et kas Anna Kangro omma mehhest üht alba ello omman abbiellon ommawa ellanud wai mitte, Saksa keelen kohto sata ühhentasid ennast need kohto mehhed selle arwamissega: et Peter Kangro weel üks Laps olli kui Ta sedda koggokonda mahha jät ja wälja ellama läks (Tarto) ülles kassunut ja sälsammas ka perrast naese wõttis sesamma meije koggokonnas wäega wõeras on ja sel kohtul koggoni ilm wõimata on, nende abiello ülle ühte otsust anta ja weel wähhem nende üle üht mõistust anda, et kas Anna Kangro omma mehhele omma lastega wangi perra minnema peab wai mitte se suur küssimene wõis kül Tarto Politzei kohto käest sata wai säel sammas Praosti Willigerode käest. Tulgo se otsus wälja ni kui tahhes sedda kuulatawad üllemal nimmetud kohtomehhed, et agga wigo Anna Kangro omma ja omma laste revision wälja, siis wõiwad naad jäta kus tahhes, agga kui ta mitte revisioni wälja wija ei sa, siis peab omma mehhele perra minnema et kui üks naesterahwas linnas ellab, sel olgo jo perra kaemine mis meil ilmwõimata on lõppetuselt parrem kui naad siit ärra ommawad.
Mõistus sel 20mal Mai 1872.
Üks ümbersetzitud Protocoll Kaiserlikko Silla kohto sata.
Kohto lauan olliwa
Peakohtomees Johan Mina XXX
Kohtomees Karel Põdderson XXX
" Johan Raswa XXX
Wallawannemb: Johan Otti
Koggokonna kohto kirjutaja: W. Kogi /allkiri/
Krimanni koggokonna kohtus sel 26 Mail 1872.
Keiserliko Maakohto kirri sai keige enne koggokohtole ette kuluted mis 13mal Mail s.a. № 5153 sija sisse tulnud selle küssimisega mispeale koggokonna kohhus Maa kohto otsust andma peab, et kas se Naene kelle mees Sibberi mõistetud ja meije rewisjonist Peter Kangro nimmega Anna Kangro omma lastega Patenti põhja peal mis aijastal 1863 № 3 wälja tulli omma meest wangi perra minnema peab wai mitte ja selle ülle sesamma Protocoll kelle sissen tõttest perra kuulatud ja otsust andma peab, et kas Anna Kangro omma mehhest üht alba ello omman abbiellon ommawa ellanud wai mitte, Saksa keelen kohto sata ühhentasid ennast need kohto mehhed selle arwamissega: et Peter Kangro weel üks Laps olli kui Ta sedda koggokonda mahha jät ja wälja ellama läks (Tarto) ülles kassunut ja sälsammas ka perrast naese wõttis sesamma meije koggokonnas wäega wõeras on ja sel kohtul koggoni ilm wõimata on, nende abiello ülle ühte otsust anta ja weel wähhem nende üle üht mõistust anda, et kas Anna Kangro omma mehhele omma lastega wangi perra minnema peab wai mitte se suur küssimene wõis kül Tarto Politzei kohto käest sata wai säel sammas Praosti Willigerode käest. Tulgo se otsus wälja ni kui tahhes sedda kuulatawad üllemal nimmetud kohtomehhed, et agga wigo Anna Kangro omma ja omma laste revision wälja, siis wõiwad naad jäta kus tahhes, agga kui ta mitte revisioni wälja wija ei sa, siis peab omma mehhele perra minnema et kui üks naesterahwas linnas ellab, sel olgo jo perra kaemine mis meil ilmwõimata on lõppetuselt parrem kui naad siit ärra ommawad.
Mõistus sel 20mal Mai 1872.
Üks ümbersetzitud Protocoll Kaiserlikko Silla kohto sata.
Kohto lauan olliwa
Peakohtomees Johan Mina XXX
Kohtomees Karel Põdderson XXX
" Johan Raswa XXX
Wallawannemb: Johan Otti
Koggokonna kohto kirjutaja: W. Kogi /allkiri/
