Mõisa walitseja hera J. Mathiesen kaebas mõisa maa peal elawade kodapolikuide peale kea oma eloduse oma lubaga mõisa mõtsa oma ehitanu et nema oma elotuse mõisa maa pealt ära peawa wedama ja eest ärä kassima nii et mõisa mõts kaswama saab nakata.
Jakob Mitting, Jakob Warrask, Karl Warrend ja Mai Leppito Writz Kiwitar manolekin tuliwa ette ning antsewa wastust meie oleme oma hoone kiik mõisa lubaga oma majakese ehitanu ning seenini ka siin elanu.
Willip Zimm antse ka ülles et mino maja ongi rentniku Widrik Wija maa peal ja ei elagi mõisa maa peal.
Mõisa walitsus kuulut neile koda politside ette et nema peawa kiik oma maja 23 Aprilil 1889 aastal mõisa maa pealt ärä peawa wiima.
Jakob Mitting wälja jäänu, tõistele see ülles ütlemine kuulutetu.
Otsus:
Jakob Mitting ette kutsu ses 8 Augustis ette kutsu.
Mõisa walitseja hera J. Mathiesen kaebas mõisa maa peal elawade kodapolikuide peale kea oma eloduse oma lubaga mõisa mõtsa oma ehitanu et nema oma elotuse mõisa maa pealt ära peawa wedama ja eest ärä kassima nii et mõisa mõts kaswama saab nakata.
Jakob Mitting, Jakob Warrask, Karl Warrend ja Mai Leppito Writz Kiwitar manolekin tuliwa ette ning antsewa wastust meie oleme oma hoone kiik mõisa lubaga oma majakese ehitanu ning seenini ka siin elanu.
Willip Zimm antse ka ülles et mino maja ongi rentniku Widrik Wija maa peal ja ei elagi mõisa maa peal.
Mõisa walitsus kuulut neile koda politside ette et nema peawa kiik oma maja 23 Aprilil 1889 aastal mõisa maa pealt ärä peawa wiima.
Jakob Mitting wälja jäänu, tõistele see ülles ütlemine kuulutetu.
Otsus:
Jakob Mitting ette kutsu ses 8 Augustis ette kutsu.