9mal Juni 1872.
Jaan Rosenthal Sappi tallo perremees tulli sel 26mal Mail kohto ette ja kaebas Haslawa Ann Montsoni peale et temma andis mulle omma tütar Liis karjuses senni kui se tüdruk meilt sel 1sel Mail kooli kutsuti ja ma lasksin ka minda agga tüdruk ei tulnud mitte ennamb taggasi wait jäi omma emma mannu, kui 3 päewa ärra olnud olli, saatsin minna 4mal päewal talle perra ja olli minno tüdrukule Tee peal wasto tulnu nink tulliwa ütten koddo ja kästi söma minda agga ta es lä ja ütles ennast haige ollema, nink ütles ennast Haslawale taggasi minda ja läks selle ütlemissega et temmal peab Laak peale käima, siis tulli Liiso emma pühhapaeiw hommiko minno pole ja üttelnud et meije olleme tedda ärra aijanud, kui minna kerrikust koijo tullin, läks minno Emma jälle selle karjusele perra, Liiso emma olli Liso sija saatnud agga ta ei olle mitte tulnud ees olli tullema hakkanud ja Kurre metsas pakku lännu, siis om omma koddo kõnnelnud et kohtomehhe Johan Mina läbbi ollewad peksa sanud ja kohto meed Krimani Sappi tallus lawwa tagga istunud, minna andsin talle 1 wak kartoflid mahha panna ja 30 kopka käerahha kui kauba teggin.
An Montson ja Liis Haslawalt tulliwad 9mal Junil sija kohto ette tallitamisse läbbi siis ütles karjus Liis: kui Jaan minno ärra ai siis piddin ommetegi tullema, Ann Montson temma emma ütles: minna ollen tedda kül pesnu ja aijanu agga ta mitte ei tulle ennamb taggasi, meije külla wõib kül tunnistada et ma tedda pesnu ollen ja küllarahwas ütlewad et meije peake selle lapsega ühhe nalja teggema, temma ei olle mitte sedda kõnnelnud et kohtomees tedda peksnud se om keig wõls jut.
Liis Tull Mai Ossep kuuliwad kui ollid ärra aijanud.
Mõistus: 9 Juni 1872.
Kohhus mõistis et Liis Montson ei sa enda mahha pantud kartoflitest ennamb middagi ja jäeb ilma agga se 30 kopka käerahha mis kauba teggemisse aego antud jäeb Liesule selle 2 kuu söötmise ja tenimise est.
Kohto lauas olliwa:
Kohtomees Karel Põdderson
" Johan Raswa
Wöörmünder Johan Käerik
Leppisiwad ärra et kumb kummalegi middagid teggemist ei pea ollema.
Koggokonna kirjutaja W. Kogi /allkiri/
9mal Juni 1872.
Jaan Rosenthal Sappi tallo perremees tulli sel 26mal Mail kohto ette ja kaebas Haslawa Ann Montsoni peale et temma andis mulle omma tütar Liis karjuses senni kui se tüdruk meilt sel 1sel Mail kooli kutsuti ja ma lasksin ka minda agga tüdruk ei tulnud mitte ennamb taggasi wait jäi omma emma mannu, kui 3 päewa ärra olnud olli, saatsin minna 4mal päewal talle perra ja olli minno tüdrukule Tee peal wasto tulnu nink tulliwa ütten koddo ja kästi söma minda agga ta es lä ja ütles ennast haige ollema, nink ütles ennast Haslawale taggasi minda ja läks selle ütlemissega et temmal peab Laak peale käima, siis tulli Liiso emma pühhapaeiw hommiko minno pole ja üttelnud et meije olleme tedda ärra aijanud, kui minna kerrikust koijo tullin, läks minno Emma jälle selle karjusele perra, Liiso emma olli Liso sija saatnud agga ta ei olle mitte tulnud ees olli tullema hakkanud ja Kurre metsas pakku lännu, siis om omma koddo kõnnelnud et kohtomehhe Johan Mina läbbi ollewad peksa sanud ja kohto meed Krimani Sappi tallus lawwa tagga istunud, minna andsin talle 1 wak kartoflid mahha panna ja 30 kopka käerahha kui kauba teggin.
An Montson ja Liis Haslawalt tulliwad 9mal Junil sija kohto ette tallitamisse läbbi siis ütles karjus Liis: kui Jaan minno ärra ai siis piddin ommetegi tullema, Ann Montson temma emma ütles: minna ollen tedda kül pesnu ja aijanu agga ta mitte ei tulle ennamb taggasi, meije külla wõib kül tunnistada et ma tedda pesnu ollen ja küllarahwas ütlewad et meije peake selle lapsega ühhe nalja teggema, temma ei olle mitte sedda kõnnelnud et kohtomees tedda peksnud se om keig wõls jut.
Liis Tull Mai Ossep kuuliwad kui ollid ärra aijanud.
Mõistus: 9 Juni 1872.
Kohhus mõistis et Liis Montson ei sa enda mahha pantud kartoflitest ennamb middagi ja jäeb ilma agga se 30 kopka käerahha mis kauba teggemisse aego antud jäeb Liesule selle 2 kuu söötmise ja tenimise est.
Kohto lauas olliwa:
Kohtomees Karel Põdderson
" Johan Raswa
Wöörmünder Johan Käerik
Leppisiwad ärra et kumb kummalegi middagid teggemist ei pea ollema.
Koggokonna kirjutaja W. Kogi /allkiri/
