tänna todi se rehtimisse Kontrakt mis Kaeselja Herra omma wallaga teinud seie kohto jure, mis nenda on kirjotud ning kinnitud.

Sessinane Kontrakt mis Käeselja mõisawallitsus omma walla perremeestega on teinud, turib kolme aastad; se on: 30ne Mertsi kuust 1828 kunni 30ne Mertsi kuu pawani 1831. Praegs tulleb jaoti ülleskirjuta, mis igga üks perremees ehk rentnik moisale peab maksma ja tenima, ning mis moisawallitsus nendele, selle eest, maksude ja teiste asjade pärrast tõotab aitada. I. Iggaüks perremees, ehk rentnik tenib naddalis nelli päwa hobbustega, aasta läbbi, ning ülle selle, Jani päwast kunni Mihkli pawani kuus päwa näddalis, agga isse arranis, heina tö ning wilja leikusse ajal, kakskummend nelli päwa, mõisale. II. Perremees maksab igga asta mõisale: üks 3me aastane oinas, kaks kanna, kümme munna; nende saab temma ka asta peäle keddramisseks: nelli naela penikessi linnad, ehk wiis naela jämmed linnad; nelli naela penikessed willad, ehk kuus naela jämmed willad, ehk ka kahheksa naela takko; keik peab prowi järrele wisi pärrast keddratud ollema. Sõrwe perremees maksab igga kewade, wiis sadda surt reime kallad mõisale. III. Keikide perremeeste, ning nende tenijatte eest, maksab moisa wallitsus pearahha, keik muud krono ja teised maksud, olgo nendel nimmi mis tahhes tassowad perremehhed isseenneste käest. Ka sawad Sõrwe perremehhed, nende pitka mõisa tee pärrast, igga üks moisa wallitsusse käest nende wannade pude made kõrwa weel kuus koorma mad heina mad, Igga ühhe perremehhed on lubba omma metsa laastada, ning ka jammed puud, kui on, kehha ja ratta puud, mõisa wallitsusse loaga omma tarwitusseks raijoda. IV Mõisa wallitsus wadab selle peale kermeste, et renditud maad, nenda kui ello majad, wisipärrast harritud, ka metsa sehhest, olgo tarwidusse, ehk tulli puud, mitte müdud sama. V Kui üks perremees omma renditud maad ja majad mitte polle nendda hoianud, ka magasi ait iggal astal mitte nenda täidetud, kuidas ma rahwa seädus kässib, siis saab renditud ma mõisale taggasi, ning perremees kohto hole alla antud. Et agga perremees ennast weel woiks parranda, annab moisa wallitsus temmale üks pool aastad aega, ning kui selle aja sees need leitud wead mitte polle parrandud, enneselle teist kohta peab otsima. VI Perremehhed piddawad, makso eest mõisale üks paigulinne tru, ning heade kombedega wahhimees. VII Mart Kaeselbärg jaeb kolmeks aastaks omma wanna tenistusse ning maksude eest, puu ma peäle. Et se nüüd keik mis sesinnatse Kontrakti sees on kirjotud, moisa wallitsusse, kui ka, perremeestele, kindlaks saab, pannewad moisa herra ning perremehhed, ommad suggu nimmed sia alla.

Käesel 30mal Mertsi kuu päwal 1828.

B: v: Sass.