Kohtus kaebas Aru kõrtsmik Jüri Sagelmann, 1886 üks pühapääw on Kustas Saarjärw neile tulnud, ja temale lamud müüa pakkunud, ja tema on ka kolm lambast ta käest ära kauplenud, mis naad teine teisega kaks rubla tük leppinud, ja ta on kahe lamba hinna, neli (4) rubla K. Saarjärwele siis kohe äramaksnud, ja oma naese wana küla karja arust lambad oma karjaauruse lasknud aeada. Selle järele on aga Kustas Saarjärwe naene salaja jälle lambad tema lambaste hulgast karjaarust äraajanud, ja ta põle siiamaani lambud ega 4ja rubla raha tagasi saanud.

Sai ette kutsutud K. Saarjärw, ja ta tunnistas, et nemad kül nii olla kaubelnud, kui J. Sagelmann ülemal on ülesannud, aga ta põle mitte raha koppikastki J. Sagelmanni käest kätte saanud, waid aga muidu kaubelnud, ja sellepärast on ta naene ka lambad ära aejanud, ega pole neid J. Sagelmannile lasknud müüa, sest et need naese lambad olnud.

Et neil kumbagil põlnud selged tunnistust ette tua, jättis kohus seda asja eestulewa kohtu pääwaks seletada, kuni naad paremad tunistust ette toowad.