Weel selsammal kohtu päwal kaebas kohtus Kaarl Kaoküla naene Mai, et tema tüdruk Tiina Eiilmann on pühawä pääwa (22 Mail), sigu läinud metsa aiama, seal tulnud tallitaja J. Roosenfeldt wastu, ja keelanud sigu metsa ajamast, kui tüdruk sigu põle tagasi ajanud, siis akkanud tallitaja ise ajama ja sigu kiwidega loopima ja wiskanud ühe tema sea wigaseks. Teise pääwa läinud ta ise sigu metsa ajama, jälle tulnud tallitaja wastu ja ajanud ta sead kiwide ja kagastega loopites tagasi, nii, et siga anam wiga saanud, ja praegust kodu maas haige olla, ja pealegi olla tallitaja täda ennast rinust lükanud. Selle peale kutsunud ta tallitaja abimehe J. Kobapuu ja wolimehe Mart Matweuse siga waatama.

Selle peale astus tallitaja kohtu ette ja tunnistas, et ta kõige külale olla käsu annud, et ükski muidu sigu ei tohi karja aruse ajada, kui taal ei ole kowad traadid ninas, ja et Karl Kaoküla sigadel traadid ninas põle olnud, seepärast ajanud ta M. Kaoküla siiad niiästi ta enese kui ta tüdrugu käest, sest naad ise neid tema käsu peale põle tagasi ajanud, aga ta põle neid mitte wigaseks wiskanud ega midagi häda teinud, aga Mai Kaoküla on temale perset-lakutanud ja muud rumalid sanu üttelnud, mispärast kohus täda peab trahwima.

Sai ette kutsutud Jaan Kobapu, ja tunnistas, et sell seal muud wiga põle olnud, kui ära näljatud nagu seakuns, ja nattuge olla teist esimest jalga lonkanud.

Ette kutsutes tunnistas M. Matweus, et kui ta waatamas käinud, siis olla siga pitka maas olnud ja ambud kriiksutanud, mis ka wiletsad sööma tunnistanud.

Et Mai Kaoküla enesele weel tunnistuse mehi lubas tua, seepärast jäi see assi eestulewaks kohtupääwaks seletada.