Sel nimetud kohtupäwal kaewas Karl Weltmann Sr.Lähtrust, et ta on Siimase koha rentniku Willem Patzneri käest nimetud koha pooled maad 1888 aastal oma kätte rentinud, selle tingimise järele mis Patzner mõisa härraga on kokku leppinud, se on: 6e aasta peale 100 rubla renti aastas, ja selle 6e aasta jooksul 1 õue laut üles ehitada, mille materjali moisa härra annab ja 35 rubla ehitamise raha, aga katuse teeb rentnik omast hõlgedest.
Kui nüüd selle ühe aasta sees kumbgi 40 palki said wällja wedand ja seinad üles ehitud, tahta W. Patzner teda kohast wällja ajada ja 60 wihku hõlgi sel kõige kehwemal põhu ajal kinnipidada, kus temal külmal talwel midagi polnud loomade ette anda, ometi oli temal kontrakti järele 6 aastat ehitamise aega, ja kui W. Patzner ühegi aasta need pooled maad ta kätte jätaks, siis kohe heameelega ta need pooled katuse hõled annaks; aga kui W. Patzner ta hõlgi kätte ai anna, siis ei anda ta ka neid heinu kätte mis nad kadaga koha maa pealt kaheksi pooleks teinud, (mis ta nüüd oma kätte rendi peale wõtab) sest ta olla minewa kewade hulga põhku Siimatse koha peale wiinud, kelle sõnik nüüd kõik sinna koha peale jääb.
Sai ette kutsutud: Willem Patzner ja ta tunnistas, et mõisa walitsus on teda käskinud need hõled nii kaua kinni pidada kui kohus saab asja järel kuulanud.
Kohtumõistud: Et nüüd Willem Patzner kuidagi wiisi leppida ei tahtnud ega ka pooli Siimatse maid K. Weltmanni kätte ei jätnud, siis mõistis kohus, et kui W. Patzner neid hõlgi ei taha kätte anda, siis wõib K. Weltmann selle koorma heinu omale pidada, aga enne mitte heinu metsast ära tuua, kunni Willem Patzner, kui ta mitte selle kohtu mõistusega rahul ei ole kihelkonna kohtus tulewal kohtu päewal edasi kaewab.
* Tähendus: Se protokol sai kihelkonna kohtu käsu peale kihelkonna kohtu saadetud.
Sel nimetud kohtupäwal kaewas Karl Weltmann Sr.Lähtrust, et ta on Siimase koha rentniku Willem Patzneri käest nimetud koha pooled maad 1888 aastal oma kätte rentinud, selle tingimise järele mis Patzner mõisa härraga on kokku leppinud, se on: 6e aasta peale 100 rubla renti aastas, ja selle 6e aasta jooksul 1 õue laut üles ehitada, mille materjali moisa härra annab ja 35 rubla ehitamise raha, aga katuse teeb rentnik omast hõlgedest.
Kui nüüd selle ühe aasta sees kumbgi 40 palki said wällja wedand ja seinad üles ehitud, tahta W. Patzner teda kohast wällja ajada ja 60 wihku hõlgi sel kõige kehwemal põhu ajal kinnipidada, kus temal külmal talwel midagi polnud loomade ette anda, ometi oli temal kontrakti järele 6 aastat ehitamise aega, ja kui W. Patzner ühegi aasta need pooled maad ta kätte jätaks, siis kohe heameelega ta need pooled katuse hõled annaks; aga kui W. Patzner ta hõlgi kätte ai anna, siis ei anda ta ka neid heinu kätte mis nad kadaga koha maa pealt kaheksi pooleks teinud, (mis ta nüüd oma kätte rendi peale wõtab) sest ta olla minewa kewade hulga põhku Siimatse koha peale wiinud, kelle sõnik nüüd kõik sinna koha peale jääb.
Sai ette kutsutud: Willem Patzner ja ta tunnistas, et mõisa walitsus on teda käskinud need hõled nii kaua kinni pidada kui kohus saab asja järel kuulanud.
Kohtumõistud: Et nüüd Willem Patzner kuidagi wiisi leppida ei tahtnud ega ka pooli Siimatse maid K. Weltmanni kätte ei jätnud, siis mõistis kohus, et kui W. Patzner neid hõlgi ei taha kätte anda, siis wõib K. Weltmann selle koorma heinu omale pidada, aga enne mitte heinu metsast ära tuua, kunni Willem Patzner, kui ta mitte selle kohtu mõistusega rahul ei ole kihelkonna kohtus tulewal kohtu päewal edasi kaewab.
* Tähendus: Se protokol sai kihelkonna kohtu käsu peale kihelkonna kohtu saadetud.
