PROTOKOLL

Laatre: Protokolliraamat (1876-1880)

LeidandmedEAA.3990.1.17
Kaader
94
Daatum30.12.1877
Protokolli number269
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Märt Arro Abikohtumees
Jaan Lossmann Peakohtumees
Hans Perler Abikohtumees

Euso walla mees Johann Siimann andis ülles, et temma tallo ait, kus linnat sees olnut öhsil sel 28/29 Tetsembre päle seddamöda wallalöhhut, et Lukk airanede läbbi kattik murtut ja sal temmal 3 kalo linna wärt, ja üks pukk naiste rättikud ja kindat, mis ta ei mitte selgest üllesanda moistwat, kui paljo ja mis need wärt olnut, warrastut on. Ni kui jälledest nähha on 2 obbesege wargat olnut, kui paljo meest agga teadwat ta ei mitte üttelda ni kui kes need wargat olnut; neil ollewat agga 1 kirwes aida läwwe päle mahhajäetut.

Karla wallamees Märt Kaberil kes Massoküllas ellab tunnistaks, et ta Halleste kirriko aijan aure kaibames olnut, ja öhtul ja sandis ilma läbbi Kustle körtsi läinut, kus ta purga pängeMaddis Likmann ja Karl Engelbrecht löidnut, kes möllemat temmal pairis ja wina ostnut ja temmat kaublenut nendega menni werst maa liggi seita ja awwitaks ostetut linna sält ütte tallus ärratoha. Selle päle on sis kah Engelbrecht temma hobbene walla köitnut ja ühhes temmaga ja Likmann enda obbesa päle istnut ja Ristikörtsist möda seitnut, on Engelbrecht temma küskmese päle, wastnut, et temma Karla walla Meusse tallus seitwat, ja temma wastuamase päle, et ta aiga kiskmeseks ei mitte liggi tahtwat seita on Engelbrecht 2 rauan pistol wällawötnut ja temmat mahhalasta lubbanut. Selle irmoga on ta sis kah Meusse tallo jure liggi seitnut ja on sis Engelbrecht eddimelt kirwega ja perran sedda airega, mis ta laudast tohnut ühhes Likmanil, kellel se kirwes liggi olnut aidaukse wallakangottanut, sält sis linnat möllembde reede päle wiskanut, ja on temma Märt Kaberal, kes linna treppi pält wiskanut, mis Engelbrecht ja Likmann sält aida nurga tagga ree päle winut ei mitte näinut, kunnas need ärraseitnut ja tallo koples sis Engelbrecht enda hobbesega löidnut, kellega need sis suur teed sennis kui Laatre körtsi jure tulnut, kus Pennoja walla mihhet, se päle et linnat walla ja ilma köidus ja weerri olnut, et warras arwanut need kinniwötnut, neide mõtte agga olnut, need linnat Kärdi ehk Karnaras mühja.

Laatre wallatallitaja abbi Alliko Peter Tuim andis se päle ülles, et Abia Mönsi külla körtsemees Peter Pill temmal perra tulnut pallumesega, et need Pennoja walla meestega Mart Mäggi ja Andres Timmermann igga üks korme warrastut linnat kinniwötnut ja sest ta sinna tulles, ja on temma Peter Tuim sis Andres Timmermann ja Märt Mäggi Engelbrechti wahhis pandnut, senni kui ta körtsis sees Mart Kaberil, kes teine mees olnut, kes linnakormega seitnut ja wargas arwada olli, Welikste möisa herra Lehmanniga arrakullenut, need wahhiut agga Engelbrechti lasnut ärrapaggeda, ja on sis Märt Kabrili tunnistus just ni olnut, kui ta sia üllesandis ja ülleswöetut on.

Maddis Likmann Abia walla mees kes Pennoajas ellap, andis ülles et temma 28 Tetsbr s.a. ohtul Kuste körtsis Mart Kabriliga koos olnut need endal wastastiko wina ostnut, Kabril temmast körtsist mahhajähnut, kui ta sält koddo Pennoja Pulksada tallu ärrasöitnut, ja temma Karl Engelbrechti ei mitte nimme järgi tundwat, et säl agga pallo rahwas körtsis olnut, sest kah olla wöis, et nende seas se olnut ja ta temmat näust tundwat. Ni samma andis Maddis Likmann ülles, et temmal ei mitte kirwest liggi olnut ja ta enda tallitamest Miseko tallus ja Nuggise jures olnut, ja temma ei mitte teadwat kus Euso Mousse tallo on, ja kah ei mitte Kabril kauplenut temmage sinna linnatohmeseks liggi seita. Ni sammo wöiwat temma enda kodarahwa läbbi töeks tehha, et ta arwada kel 1 ehk 2 omult öhsi koddo tulnut.

Et rohkem tunnistused ei mitte kulda es olle wötta ja sit ei mitte üllesanda wöib, kus Karl Engelbrechti ellokottus on, et kül arwada olles et ta enda issa jure Killinge Nömme körtsi jures ellap, ja kah Killingi walla mees ollewat, et sis agga assi ei mitte sin kohto jures pikkendut saas, sest sai

Möistetut

Et Märt Kabril ühhes ühhe protokolli ärrakirjaga Keis Willandi sillakohtus sissisaadetaks.

Mis möistus kohto kuulutut sai

J. Lossmann eesistnik

Märt Arro abbi kohtom

Hans Perler abbikohtomees

Euso walla mees Johann Siimann andis ülles, et temma tallo ait, kus linnat sees olnut öhsil sel 28/29 Tetsembre päle seddamöda wallalöhhut, et Lukk airanede läbbi kattik murtut ja sal temmal 3 kalo linna wärt, ja üks pukk naiste rättikud ja kindat, mis ta ei mitte selgest üllesanda moistwat, kui paljo ja mis need wärt olnut, warrastut on. Ni kui jälledest nähha on 2 obbesege wargat olnut, kui paljo meest agga teadwat ta ei mitte üttelda ni kui kes need wargat olnut; neil ollewat agga 1 kirwes aida läwwe päle mahhajäetut.

Karla wallamees Märt Kaberil kes Massoküllas ellab tunnistaks, et ta Halleste kirriko aijan aure kaibames olnut, ja öhtul ja sandis ilma läbbi Kustle körtsi läinut, kus ta purga pängeMaddis Likmann ja Karl Engelbrecht löidnut, kes möllemat temmal pairis ja wina ostnut ja temmat kaublenut nendega menni werst maa liggi seita ja awwitaks ostetut linna sält ütte tallus ärratoha. Selle päle on sis kah Engelbrecht temma hobbene walla köitnut ja ühhes temmaga ja Likmann enda obbesa päle istnut ja Ristikörtsist möda seitnut, on Engelbrecht temma küskmese päle, wastnut, et temma Karla walla Meusse tallus seitwat, ja temma wastuamase päle, et ta aiga kiskmeseks ei mitte liggi tahtwat seita on Engelbrecht 2 rauan pistol wällawötnut ja temmat mahhalasta lubbanut. Selle irmoga on ta sis kah Meusse tallo jure liggi seitnut ja on sis Engelbrecht eddimelt kirwega ja perran sedda airega, mis ta laudast tohnut ühhes Likmanil, kellel se kirwes liggi olnut aidaukse wallakangottanut, sält sis linnat möllembde reede päle wiskanut, ja on temma Märt Kaberal, kes linna treppi pält wiskanut, mis Engelbrecht ja Likmann sält aida nurga tagga ree päle winut ei mitte näinut, kunnas need ärraseitnut ja tallo koples sis Engelbrecht enda hobbesega löidnut, kellega need sis suur teed sennis kui Laatre körtsi jure tulnut, kus Pennoja walla mihhet, se päle et linnat walla ja ilma köidus ja weerri olnut, et warras arwanut need kinniwötnut, neide mõtte agga olnut, need linnat Kärdi ehk Karnaras mühja.

Laatre wallatallitaja abbi Alliko Peter Tuim andis se päle ülles, et Abia Mönsi külla körtsemees Peter Pill temmal perra tulnut pallumesega, et need Pennoja walla meestega Mart Mäggi ja Andres Timmermann igga üks korme warrastut linnat kinniwötnut ja sest ta sinna tulles, ja on temma Peter Tuim sis Andres Timmermann ja Märt Mäggi Engelbrechti wahhis pandnut, senni kui ta körtsis sees Mart Kaberil, kes teine mees olnut, kes linnakormega seitnut ja wargas arwada olli, Welikste möisa herra Lehmanniga arrakullenut, need wahhiut agga Engelbrechti lasnut ärrapaggeda, ja on sis Märt Kabrili tunnistus just ni olnut, kui ta sia üllesandis ja ülleswöetut on.

Maddis Likmann Abia walla mees kes Pennoajas ellap, andis ülles et temma 28 Tetsbr s.a. ohtul Kuste körtsis Mart Kabriliga koos olnut need endal wastastiko wina ostnut, Kabril temmast körtsist mahhajähnut, kui ta sält koddo Pennoja Pulksada tallu ärrasöitnut, ja temma Karl Engelbrechti ei mitte nimme järgi tundwat, et säl agga pallo rahwas körtsis olnut, sest kah olla wöis, et nende seas se olnut ja ta temmat näust tundwat. Ni samma andis Maddis Likmann ülles, et temmal ei mitte kirwest liggi olnut ja ta enda tallitamest Miseko tallus ja Nuggise jures olnut, ja temma ei mitte teadwat kus Euso Mousse tallo on, ja kah ei mitte Kabril kauplenut temmage sinna linnatohmeseks liggi seita. Ni sammo wöiwat temma enda kodarahwa läbbi töeks tehha, et ta arwada kel 1 ehk 2 omult öhsi koddo tulnut.

Et rohkem tunnistused ei mitte kulda es olle wötta ja sit ei mitte üllesanda wöib, kus Karl Engelbrechti ellokottus on, et kül arwada olles et ta enda issa jure Killinge Nömme körtsi jures ellap, ja kah Killingi walla mees ollewat, et sis agga assi ei mitte sin kohto jures pikkendut saas, sest sai

Möistetut

Et Märt Kabril ühhes ühhe protokolli ärrakirjaga Keis Willandi sillakohtus sissisaadetaks.

Mis möistus kohto kuulutut sai

J. Lossmann eesistnik

Märt Arro abbi kohtom

Hans Perler abbikohtomees


TAGASI KUVA MÄRGENDUS