Laiksaares Lalaste Karli tallus sel 29. Jan 1871.

Jures ollid: wannemabbi: H. Tins

noremabbi: H. Kamdron

tallitaja abbi: J. Orraw

Tallitaja abbi Karl Tals aige woodi maas antis protokolli: 8mal Januaril s.a. kel 12 uhr. j. sõitnud temma Laiksaare kõrtsist koddu, kõrtsi jurest wõtnud peale Jacob Andressoni ja Mango Meutusse kes ka koddo läinud, wiinud kunni Nepste warrawasse kis nemmad ellada, sinna jäänud nemmad mahha ja sealt lainud üksi kunni Merrenäki tallo aeanurmale, seal tulnud tallitaja Ado Tals tuhhat nelja aeades temmal takka järrele, temma tõmmanud omma hobbose poole tee wäärt kõrwa et wõib mööda saada, kui temma kohtu saanud, ütlend: "Sinna jätsid mind mahha mõrtsukate kätte, minna annan sinnule ühhe paugo" ja nõnda kui selle sõnna ütlenud käinud temmal ka üks hoop risti ülle pihhade, kellega löönud, sedda ei teada temma mitte ütleda, - ja selle peale minnestanud temma ärra, - kui jälle toibund ütlenud Ado Tals temmal: mis sa teed onnupoeg, tulle minna wiin sind ärra, tõstnud enne, ei olla jõudnud, siis tõstnud teist korda rinnuli saani ääre peale ja wiinud kunni Urrisaare kõrtsi. Ka seal kippunud weel temma kallale, neppitsanud temma reisi, agga Loigo Jacob Andresson ütlenud: siin ei olle ennam sinnu wolli, siin olleme meie.

Peale sedda antis aige Karl Tals protokolli: Ado Tals olle ühhe sõnnaga hea ja teise sõnnaga wihhamees, - minnewa süggisi palganud rahha eest mehhed ja pannud Laiksaare kõrtsi wahhe alla, selle pärrast et ütlenud temmale Karl Talsil pöörane, mis peale temma, K. T. wastanud: kui minna pöörane ollen, siis ollen minna hull, kui tedda sell korral piddanud poggrise wiima, kõrtsi ukse ees wäljas küssinud: ütlege mis Karl Tals on teinud et minna tedda wangi wiin, mehhed laske tedda lahti, lasta tulla taggasi. - Ado Tals peab igga ühhega riedlema, sedda meest ei olla kellega ei olla rielnud kes ei olla Ado Talsi käest peksa saanud.

Laiksaare kõrtsis tempa ülle olla tunnistus: Jacob Peterson, Johann Grenstein, tallitaja abbi Jürri Orraw ja Karl Mõttus.

Tallitaja Ado Tals wastas selle peale: selsammal õhtul sõitnud temma ka moisast koddo. Mõisa pool Merrenäki tallu näinud et üks innimenne temma ees sõitnud, temma ligutanud omma hobbose ohje et kärmenine lähheb, kui lähhemale saanud, temma saani kobbina peale akkanud Karl Talsi hobbone lohkuma wiskanud tend saani pealt mahha, kui jure saanud, korristanud tedda tee pealt ärra ja wiinud kunni Urrisaare kõrtsi, - ka sel korral kui tedda peale tõstnud, ütlenud temmale Karl Tals: Tauste nüid andsid sinna minnule ühhe hoopi.

Temma ei teada mitte ühtigi endal Karl Talsi wasto wihha olla, - muud kui minnewa süggisi, kui Karl Tals Laiksaare kõrtsis tedda laimanud, ja selle peale tahtnud temma, Ado Tals tedda kinni panna.

Innimesed kes sedda asset, mis Karl Tals olla mas olnud, watanud, antsid protokolli:

Killingist Merrenäki Jaan Kosenkranius: temma ei teada muud keddagi kui: se asse kus Karl Tals maas olnud, olla tammutud, sest teised käinud jubba öösi sedda asset watamas ja nimmetl: W. Unnifer, Ado Wahter, Loigo Jacob Andresson, Jaan Melkson.

Koolmeister Willem Unnifer ütles: leidnud asseme parremal pool külges kus Karl Tals maas olnud, ja kotti asseme mõisa pool, agga heina kärssa ei olla mitte maas olnud, ka mitte sedda et saan ümber kukkund, - ka se asse olnud nähja et kui tedda Karl Tals tahhetud peale tõsta käest taggasi saddanud. - seal lähhetal ei olla ei aeada, kiwwi egga kändu olnud.

Kui Urrisaare kõrtsis Karl Tals olla Ado Tals neppitsenud kui tunnistus: Ado Wahter, Jacob Andresson, Jaan Melkson ja Michkel Kurm.

Selle protokollis nimmetud tunnistussed ei saanud mitte kõik ülle kulatud, sest et neid wäljas ei olnud.

Mõistetud: et se protokoll saab Keiserlikko Pernu silla kohtu läkkitud pärrema järrele kulamisseks.