Karl Mitt tulli ette ja kaebas, et tema peremees Mihkel Warres, kelle juures tema 23 Aprilist s.a. aasta teendriks olnud ja 25 R raha ja 1/2 wakamaad lina, 1 kasukas, 3 paari linasid pükse, 3 särki, 2 paari sukke ja 2 paari kindid palgaks pidanud saama, 15. Septembril teda teenistusest ära aeanud, ja palub kaebaja, et kohus Michel Warrest sunniks temale tellitud aasta palka kui 25 R raha 15 R riete eest ja linad, kellest jo 3 R kätte saanud, wälja maksma.
Michel Warres sai ette kutsutud kes ütles, et Karl Mitt 3. Septembril hommiko temale wastopanelik olnud, ning käsu kärele mitte tööle tulnud ning siis ise äraläinud ja selle päewa löunani ära olnud siis tagasi tulnud ja tööd nöudnud, tema aga sellele wastanud, et tema teendrit mitte tunni waid aasta wiisil tellinud, Karl Mitt siis ära läinud. Muu palga juures olla Karl Mittil 1/3 wakamaa ning mitte 1/2 waka lina tellitud olnud.
Selle peale ütles Karl Mitt, et peremees Michel Warres, kes teenistuse kauba järele temale pastalde jaoks iga kord kui temal tawis tema palgast raha pidanud wälja andma, Warres temale mitme kordse küsimise peale selleks aga mitte raha andnud, kus temal jalakatte täitsa otsas, ning palja jalgatega mitte tööle minna wöinud, aga ei kellegil wiisil peremehel wastopanelik olnud, ei ka mitte ise ära läinud, waid nimetud päewal ligimest ammetniko Jüri Rüitel sinna palunud, kes tema ära aeamise kuulanud ja selleks tunnistus on.
Wolimees Jüri Rüitel sai ette kutsutud kes ütles küsimise peale, et tema Karl Mitti palumise peale sellega ühes Michel Warrese juure läinud, ning Wareselt küsinud, kas Karl Mitti ära on lasknud ehk kas seda weel teenistusese wötab, kelle peale Warres wastanud, et tema Mitti enam ei pruugi ning see wöib ära minna.
Michel Warres ei salganud Karl Mitti jala katte raha tellimist, ei ka Jüri Rüitli ette andmist.
Kohus arwas senna, et tunistaja Jüri Rüitli wälja ütlemise järele Warres ise Mitti on ära lasknud, keleks temal mingisugust asjaliko pöhjust ei ole ette anda, jääb Mittil Talurahwa sääduse § 384 järele öigus oma tellitud palka, kui
| raha palka |
25 R |
| 1/3 wakamaad lina |
10 " |
| 1 kasukas |
7 " |
| 3 särki |
3 " |
| 3 paari püksid |
2 " 25 " |
| 2 " kindid |
- " 50 " |
| 2 " sukad |
- " 50 " |
| Summa |
48 R 25 Kop. |
kellest kätte jäänud palk maha arwata 3 "
Summa 45 R 25 K wälja nöuda ning sai
möistetud:
Michel Warres peab Karl Mitti tellitud aasta palka 45 R 25 K 14 päewa aea sees Karl Mittile wäljamaksma. Kui kohto otsus kohto käijatele sai kuulutud, ütles Mihkel Warres et tema selle otsusega mitte rahul ei ole, ning selle üle suurema kohtusse kaebtust tahab tösta, kelleks temale tarwiline appelationi kiri sai antud ja kohtudesse kaebtuse wiisid ära seletud.
Karl Mitt tulli ette ja kaebas, et tema peremees Mihkel Warres, kelle juures tema 23 Aprilist s.a. aasta teendriks olnud ja 25 R raha ja 1/2 wakamaad lina, 1 kasukas, 3 paari linasid pükse, 3 särki, 2 paari sukke ja 2 paari kindid palgaks pidanud saama, 15. Septembril teda teenistusest ära aeanud, ja palub kaebaja, et kohus Michel Warrest sunniks temale tellitud aasta palka kui 25 R raha 15 R riete eest ja linad, kellest jo 3 R kätte saanud, wälja maksma.
Michel Warres sai ette kutsutud kes ütles, et Karl Mitt 3. Septembril hommiko temale wastopanelik olnud, ning käsu kärele mitte tööle tulnud ning siis ise äraläinud ja selle päewa löunani ära olnud siis tagasi tulnud ja tööd nöudnud, tema aga sellele wastanud, et tema teendrit mitte tunni waid aasta wiisil tellinud, Karl Mitt siis ära läinud. Muu palga juures olla Karl Mittil 1/3 wakamaa ning mitte 1/2 waka lina tellitud olnud.
Selle peale ütles Karl Mitt, et peremees Michel Warres, kes teenistuse kauba järele temale pastalde jaoks iga kord kui temal tawis tema palgast raha pidanud wälja andma, Warres temale mitme kordse küsimise peale selleks aga mitte raha andnud, kus temal jalakatte täitsa otsas, ning palja jalgatega mitte tööle minna wöinud, aga ei kellegil wiisil peremehel wastopanelik olnud, ei ka mitte ise ära läinud, waid nimetud päewal ligimest ammetniko Jüri Rüitel sinna palunud, kes tema ära aeamise kuulanud ja selleks tunnistus on.
Wolimees Jüri Rüitel sai ette kutsutud kes ütles küsimise peale, et tema Karl Mitti palumise peale sellega ühes Michel Warrese juure läinud, ning Wareselt küsinud, kas Karl Mitti ära on lasknud ehk kas seda weel teenistusese wötab, kelle peale Warres wastanud, et tema Mitti enam ei pruugi ning see wöib ära minna.
Michel Warres ei salganud Karl Mitti jala katte raha tellimist, ei ka Jüri Rüitli ette andmist.
Kohus arwas senna, et tunistaja Jüri Rüitli wälja ütlemise järele Warres ise Mitti on ära lasknud, keleks temal mingisugust asjaliko pöhjust ei ole ette anda, jääb Mittil Talurahwa sääduse § 384 järele öigus oma tellitud palka, kui
| raha palka |
25 R |
| 1/3 wakamaad lina |
10 " |
| 1 kasukas |
7 " |
| 3 särki |
3 " |
| 3 paari püksid |
2 " 25 " |
| 2 " kindid |
- " 50 " |
| 2 " sukad |
- " 50 " |
| Summa |
48 R 25 Kop. |
kellest kätte jäänud palk maha arwata 3 "
Summa 45 R 25 K wälja nöuda ning sai
möistetud:
Michel Warres peab Karl Mitti tellitud aasta palka 45 R 25 K 14 päewa aea sees Karl Mittile wäljamaksma. Kui kohto otsus kohto käijatele sai kuulutud, ütles Mihkel Warres et tema selle otsusega mitte rahul ei ole, ning selle üle suurema kohtusse kaebtust tahab tösta, kelleks temale tarwiline appelationi kiri sai antud ja kohtudesse kaebtuse wiisid ära seletud.
