sel. 5 Julil 1879.
koos ollid
peakohtomes Josep Laurisson
teine kohtomes Andres Kiik
kolmas kohtomes Jaan Mänd
Astus ette Ewa Lepp omma sõssaramehhe Karel Sildnikku juures ollemissel ja kaebas et temma mees Jaan Lepp. allati temmaga tapleb ja peksab. sellepärrast et nendel lapsi ei olle. ja et temma ennamb kartuse pärrast üksi ellada ei tohhi ning sellepärrast omma sõssara ning sõssara mehhe omma Majas hoijab. temma mees agga neid ärra ajab, siis pallub temma koggokonnakohhut et temma omma tallu krunti küllest omma Sõssara ning Sõssara mehhele üks maja asse anda tahhab et need temma liggidal ellaksid sest et temma selle tallu asseme omma issast pärrinud. ja pallub temma selle pärrast koggokonnakohto moistust
Jaan Lepp räkis et temma Naine temma ülle wallisteda tahhab ja ennast perremehhest peab. ning nendel sellepärrast allati tülli tulleb, ja ei tahha temma Karel Sildnikkole selle tallu küllest Maja asset anda. sest et temma jubba mitme Pobbolille maad annud.
Moistus
Et se talluasse Ewa Lepp omma wannemattelt pärrinud. siis on selle tallu asseme ülle Ewa Leppal rohkemb pärrimisse õigust kui temma mehhel Jaan Leppal kes agga nüid ajalinne tallu wallitseja selle et temma selle pärrija mees on., ja et Ewa Lepp omma Sõssaralle ning temma mehhele selle issa krunti küllest üks maja asse anda tahhab, mis wasto agga Jaan Lepp on siis moistab koggokonnakohhus et Ewa Leppal suuremb õigus selle lubbamisse ülle jäeb. ja saab koggukonnakohhus sinna minnema ning järrele watama kos kohta se maja asse saab Ewa Leppa sowimisse järrel nenda et se Maja tallule kahjust ei olle, nenda kaua agga kui Karel Sildnikul weel uus maja walmis ei olle jaeb temma Jaan Leppa majase ellama ja ei tohhi nemmad seal tüllitseda egga tappelda, mis eest nemmad; kui se kohto teaduselle tulleb, kõwwast trahvitud sawad.
Se moistus sai selle Liwlandi Tallurahwa säduse põhja peal Aastast 1860. §§ 772 ja 773 kuulutud ning nende kohto käijatelle need säduse järrel Appellationi õppetosse lehhed wälja antud
Josep Laurisson XXX
Andres Kiik XXX
Jaan Mänd XXX
Jaan Lepp andis sel. 12al Julil Koggokonnakohtole ülles et temma selle moistusega rahhul ei olle et Koggokonnakohhus temma Naise Ewa Leppale selle tallu asseme ülle suurema õiguse moistnud kui temmale ja pallus Appellationi wälja suurema kohto minna mis temmale ka nenda kohhe N 226. all wälja antud sai.
Josep Laurisson
sel. 5 Julil 1879.
koos ollid
peakohtomes Josep Laurisson
teine kohtomes Andres Kiik
kolmas kohtomes Jaan Mänd
Astus ette Ewa Lepp omma sõssaramehhe Karel Sildnikku juures ollemissel ja kaebas et temma mees Jaan Lepp. allati temmaga tapleb ja peksab. sellepärrast et nendel lapsi ei olle. ja et temma ennamb kartuse pärrast üksi ellada ei tohhi ning sellepärrast omma sõssara ning sõssara mehhe omma Majas hoijab. temma mees agga neid ärra ajab, siis pallub temma koggokonnakohhut et temma omma tallu krunti küllest omma Sõssara ning Sõssara mehhele üks maja asse anda tahhab et need temma liggidal ellaksid sest et temma selle tallu asseme omma issast pärrinud. ja pallub temma selle pärrast koggokonnakohto moistust
Jaan Lepp räkis et temma Naine temma ülle wallisteda tahhab ja ennast perremehhest peab. ning nendel sellepärrast allati tülli tulleb, ja ei tahha temma Karel Sildnikkole selle tallu küllest Maja asset anda. sest et temma jubba mitme Pobbolille maad annud.
Moistus
Et se talluasse Ewa Lepp omma wannemattelt pärrinud. siis on selle tallu asseme ülle Ewa Leppal rohkemb pärrimisse õigust kui temma mehhel Jaan Leppal kes agga nüid ajalinne tallu wallitseja selle et temma selle pärrija mees on., ja et Ewa Lepp omma Sõssaralle ning temma mehhele selle issa krunti küllest üks maja asse anda tahhab, mis wasto agga Jaan Lepp on siis moistab koggokonnakohhus et Ewa Leppal suuremb õigus selle lubbamisse ülle jäeb. ja saab koggukonnakohhus sinna minnema ning järrele watama kos kohta se maja asse saab Ewa Leppa sowimisse järrel nenda et se Maja tallule kahjust ei olle, nenda kaua agga kui Karel Sildnikul weel uus maja walmis ei olle jaeb temma Jaan Leppa majase ellama ja ei tohhi nemmad seal tüllitseda egga tappelda, mis eest nemmad; kui se kohto teaduselle tulleb, kõwwast trahvitud sawad.
Se moistus sai selle Liwlandi Tallurahwa säduse põhja peal Aastast 1860. §§ 772 ja 773 kuulutud ning nende kohto käijatelle need säduse järrel Appellationi õppetosse lehhed wälja antud
Josep Laurisson XXX
Andres Kiik XXX
Jaan Mänd XXX
Jaan Lepp andis sel. 12al Julil Koggokonnakohtole ülles et temma selle moistusega rahhul ei olle et Koggokonnakohhus temma Naise Ewa Leppale selle tallu asseme ülle suurema õiguse moistnud kui temmale ja pallus Appellationi wälja suurema kohto minna mis temmale ka nenda kohhe N 226. all wälja antud sai.
Josep Laurisson
