Peale selle, kui Krono Kõomõisa rentherra Zwiebelberg Keiserlikko Willandi Sillakohto jures selle ülle kaebdust tõstnud, et mitme Kõowalla pässi peale wälja lastud soldatid ja soldati naesed omma wäggi waldse wisiga mõisa Maad omma kätte wõtnud, on Keiserlik Willandi Sillakohhus kirja läbbi sel 30 Mail s.a. sub № 2902 selle koggokonnakohtule käsko annud, se Kõomõisa renthärra Zwibelberg kaebdusse assi soldatide wastu selle koggokonnakohtu jures ette wõtta ja selle sees otsust tehha. Selle peale kaebas Kõomõisa rentherra Zwiebelberg koggokonnakohto jures sisse, et Soldat Jaak Salm ja Rein Truwelt minnewa aasta temmal talwe rukki põllo kumbki kolm wakkamaad käest ärra wõtnud, ja temma neid issi ja walla peakohtomehhe läbbi kelata lasknud, on nemmad rukkid mõisa põllo pealt ärra leikanud ja sallaja wäggi waldsel wisil ärra winud.
Nendasammo kaebas mõisa rentherra, et temma soldatil Hans Kask ja Hans Kotsar ülle minnewa aasta kumbgi kolme wakkama issi mõisa kessa põldo nende kätte annud selle tingimissega, et kui se Ma mõisa kätte jääb, selle eest peawad tassuma. Peale selle kaebas mõisa rentherra, et tännawo kewwadi soldatid Mihkel Kalm, Karel Rakel, Josep Rakel ja Hans Södar iggaüks kolme wakkama mõisa rukki kõrre põldo wäggi waldsel wisil omma kätte wõtnud ja tahhab ning nõuab, et keik soldatid temmale selle läbbi tehtud kahjo peawad ärra tassuma, sest et keik se mõisa põld temma käes rendi peal on ja temma sest mõisa rendi Maast kellegile Maad ärra anda ei wõi.
1. Soldatid Jaak Salm ja Rein Truwelt astusid kohto ette ja wastasid selle sugguse mõisa rentherra kaebdusse peale, et Krono Mamõetjad aastal 1867 Kõomõisa Wennewerre karjamõisa pöllust ühheksa soldatidele iggaühhele kolm wakkamaad põldo wälja mõetnud ja risti kiwwid ümber pannud, kus kohtomees Hans Riisk ja peakohtomees Jaak Kukmann peale töömeeste jures olnud, selle pärrast on nemmad Tarto Krono Kohto Härrat pallunud, neile wälja mõedetud soldati Maad kätte anda ja olla Krono Tarto Kohhus /: Dörptsche Bezirks verwaltung:/ sel 9mal Märtsil 1868 sub № 645 Kõo wallakohtule ette kirjotanud, neile wälja mõedetud soldati Maad kätte näidata, ja on koggokonnakohhus neile kässo järrele on piddand kätte näidata, mis nemmad teiste soldatide kõrwast soldati põllotükkid kumbgi kolm wakkamaad kätte sanud. Selle pärrast on nemmad et Tarto Kohhus nendele selle põllo kätte näitanud, selle põllo pealt sadud rukkid ärra winud.
2, Soldat Hans Kask ja Hans Kotsari naene Anno, Hans Kotsar on surnud, astusid kutsumisse peale kohto ette ja wastasid, et temma Tarto Krono Kohtus, kus von Stillmark Kreis commisjoni /: Bezirk Inspector:/ olnud, kirri sel 12: Märtsil 1866 aastal sanud ja Kõomõisa rentherra kui mõisa wallitsusse kätte winud, kus kirja sees ööldud olnud, et mõisa wallitsus neile mõllemille teiste soldatide kõrwast kummagil kolm wakkamaad põldo kätte näidata. Selle peale tulnud mõisa rentherra ja näitanud temma ja Hans Kotsarile maia asseme kätte, agga Hans Kotsaril kohhe selle rusa augu õue peale, kus tedda ärra kelatud. Temma Hans Kassel on senna näitanud, kus temma maia praego on, ja kus ka Krono Ma mõetja Eylandt ühhe wakkama põldo jure mõetnud kui maia asse. Peale selle annud mõisa rentherre kummagil kolm wakkamaad sest wälja mõedetud soldati Maast neile kätte, mis eest kuida Hans Kask räkis ühhe wakkama kessa künnud ja ka mõnned päwad teinud, rent Herra ütles, et selle Ma eest Krono mitte temmale rendist ei olle mahha arwatud ja tahhab mõisa rentherra, et Hans Kask ja Hans Kotsar temmale selle Ma pealt rehhentud rent peab maksma, mis peale Hans Kask ja Hans Kotsar ütlesid, te nemmad, kui mitte mõisa rendist mahha ei jäeta, selle eest rent, mis arwatud saab, selle mõisa rendi järrele, tahtwad maksa.
3, Soldatid Hans Södar, Karel Rakel, Josep Rakel ja Mihkel Kalm said kohto ette kutsutud ja wastasid nemmad peale Mihkel Kalm, et Ria Domainenhowi kohto Härra von Büttner, kui Kõomõisas wabbadmeeste tülli selletamisse jures olnud, neile lubbanud need soldati Maad tehha, kus risti kiwwid ümber on,- mis kohto Härra neile wennekeli on üttelnud ja kirjotanud maia ehhitusseks palgid üllesse. Selle põhja peale on nemmad siis sest wälja mõedetud ja märgitud soldati Maad Iggaüks kolme wakkama omma kätte wõtnud.
Jaan Salm ja Rein Truwelt wastasid, et selle Ma peal wägga sant rukki on olnud, mis nemmad otsadest on piddand ümber kündma ja muud wilja peale teggema.
Et nüüd Tarto Kohhus käsko annud, et koggokonnakohhus wälja mõedetud soldati Maad Jaak Salm ja Rein Truweltil kätte näidata, sepärrast ei wõi neid mitte arwata, et omma peaga põldo on kätte wõtnud, agga rukkid on nemmad peale selle kui Peakohtomees neid kelanud, sallaja issi ärra winud. Peale selle andsid Soldatid üllesse, et Keiserlik Willandi Sillakohhus neid tännawo kolm korda kohto ette kuulnud, agga keddagi ei olle nende peale maksa pannud.
Wimaks teggi koggokonnakohhus sedda otsuseks.
1, Kuida Tarto Krono Kohhus sel 9. Märtsil 1868 subst № 645 selle koggokonnakohtule ette kirjotanud, Jaak Salm ja Rein Truweldil, välja mõedetud soldati Maad kätte näidata, nemmad selle peale kumbgi 3 wakkama sanud, mis põldo mõisa omma seemnega küllinud, nenda mõistis Koggokonnakohhus, et Jaak Salm ja Rein Truwelt peawad semet, mis mõisa selle Ma peale mahha küllinud, mõisale taggasi maksma. Mu asja ja rendi ülle ei wõinud se kohhus soldatide ülle middagid mõista, et ma jäggamisse ja takserimisse asja ei tunne.
2, Kuida mõisa rent Härra Zwiebelberg issi räkis ja ka soldatid Hans Kask ja Hans Kotsar ütlesid, et mõisa rent Härra neile Maad kätte näitanud, ja nemmad mõllemid pealt kokko räkinud, et kui need Maad mõisa kätte jäwad, selle eest mõisale renti peawad maksma, nenda arwas wallakohhus, et soldatid, kui se Ma eest mitte Krono rendist ei olle mõisale mahha jäetud, - maksawad selle eest mõisale renti, Sedda renti agga ei wõinud koggokonnakohhus mitte wälja rehhentada, et ei tea, kui kallis Ma ehk kui suur mõisa rent on.
3, Et soldatid Hans Södar, Karel Rakel, Josep Rakel ja Mihkel Kalm ütlesid, et Ria Domainenhowi kohto Härra von Büttner neile tännawo sui Kõomõisas lubba annud, wälja mõedetud soldatide Maad kätte wõtta, se lubbamine selle kohtul hopis teadmatta, sepärrast arwas walla kohhus et mõisa wallitsus, et se assi temmale pudub, sedda asja suremast kohtust ülle ültse wõiks järrele kulata, et teada saaks, kuida keik se assi seisab, ja kui soldatid walletanud on, surem kohhus neid muidogi trahwima saab. Selle peale ütles mõisa rentherra Zwieblerg, et temma selle otsussega rahhul ei wõi olla, suremat kohhut nõuab ja sest Protokollist ärrakirri tahhab.
Peakohtomees: Jaak Kukmann
Kohtomees Tawit Markus Kohtomees Tõnnis Uusna
X X X dito Andrej Krasowskj
Peale selle, kui Krono Kõomõisa rentherra Zwiebelberg Keiserlikko Willandi Sillakohto jures selle ülle kaebdust tõstnud, et mitme Kõowalla pässi peale wälja lastud soldatid ja soldati naesed omma wäggi waldse wisiga mõisa Maad omma kätte wõtnud, on Keiserlik Willandi Sillakohhus kirja läbbi sel 30 Mail s.a. sub № 2902 selle koggokonnakohtule käsko annud, se Kõomõisa renthärra Zwibelberg kaebdusse assi soldatide wastu selle koggokonnakohtu jures ette wõtta ja selle sees otsust tehha. Selle peale kaebas Kõomõisa rentherra Zwiebelberg koggokonnakohto jures sisse, et Soldat Jaak Salm ja Rein Truwelt minnewa aasta temmal talwe rukki põllo kumbki kolm wakkamaad käest ärra wõtnud, ja temma neid issi ja walla peakohtomehhe läbbi kelata lasknud, on nemmad rukkid mõisa põllo pealt ärra leikanud ja sallaja wäggi waldsel wisil ärra winud.
Nendasammo kaebas mõisa rentherra, et temma soldatil Hans Kask ja Hans Kotsar ülle minnewa aasta kumbgi kolme wakkama issi mõisa kessa põldo nende kätte annud selle tingimissega, et kui se Ma mõisa kätte jääb, selle eest peawad tassuma. Peale selle kaebas mõisa rentherra, et tännawo kewwadi soldatid Mihkel Kalm, Karel Rakel, Josep Rakel ja Hans Södar iggaüks kolme wakkama mõisa rukki kõrre põldo wäggi waldsel wisil omma kätte wõtnud ja tahhab ning nõuab, et keik soldatid temmale selle läbbi tehtud kahjo peawad ärra tassuma, sest et keik se mõisa põld temma käes rendi peal on ja temma sest mõisa rendi Maast kellegile Maad ärra anda ei wõi.
1. Soldatid Jaak Salm ja Rein Truwelt astusid kohto ette ja wastasid selle sugguse mõisa rentherra kaebdusse peale, et Krono Mamõetjad aastal 1867 Kõomõisa Wennewerre karjamõisa pöllust ühheksa soldatidele iggaühhele kolm wakkamaad põldo wälja mõetnud ja risti kiwwid ümber pannud, kus kohtomees Hans Riisk ja peakohtomees Jaak Kukmann peale töömeeste jures olnud, selle pärrast on nemmad Tarto Krono Kohto Härrat pallunud, neile wälja mõedetud soldati Maad kätte anda ja olla Krono Tarto Kohhus /: Dörptsche Bezirks verwaltung:/ sel 9mal Märtsil 1868 sub № 645 Kõo wallakohtule ette kirjotanud, neile wälja mõedetud soldati Maad kätte näidata, ja on koggokonnakohhus neile kässo järrele on piddand kätte näidata, mis nemmad teiste soldatide kõrwast soldati põllotükkid kumbgi kolm wakkamaad kätte sanud. Selle pärrast on nemmad et Tarto Kohhus nendele selle põllo kätte näitanud, selle põllo pealt sadud rukkid ärra winud.
2, Soldat Hans Kask ja Hans Kotsari naene Anno, Hans Kotsar on surnud, astusid kutsumisse peale kohto ette ja wastasid, et temma Tarto Krono Kohtus, kus von Stillmark Kreis commisjoni /: Bezirk Inspector:/ olnud, kirri sel 12: Märtsil 1866 aastal sanud ja Kõomõisa rentherra kui mõisa wallitsusse kätte winud, kus kirja sees ööldud olnud, et mõisa wallitsus neile mõllemille teiste soldatide kõrwast kummagil kolm wakkamaad põldo kätte näidata. Selle peale tulnud mõisa rentherra ja näitanud temma ja Hans Kotsarile maia asseme kätte, agga Hans Kotsaril kohhe selle rusa augu õue peale, kus tedda ärra kelatud. Temma Hans Kassel on senna näitanud, kus temma maia praego on, ja kus ka Krono Ma mõetja Eylandt ühhe wakkama põldo jure mõetnud kui maia asse. Peale selle annud mõisa rentherre kummagil kolm wakkamaad sest wälja mõedetud soldati Maast neile kätte, mis eest kuida Hans Kask räkis ühhe wakkama kessa künnud ja ka mõnned päwad teinud, rent Herra ütles, et selle Ma eest Krono mitte temmale rendist ei olle mahha arwatud ja tahhab mõisa rentherra, et Hans Kask ja Hans Kotsar temmale selle Ma pealt rehhentud rent peab maksma, mis peale Hans Kask ja Hans Kotsar ütlesid, te nemmad, kui mitte mõisa rendist mahha ei jäeta, selle eest rent, mis arwatud saab, selle mõisa rendi järrele, tahtwad maksa.
3, Soldatid Hans Södar, Karel Rakel, Josep Rakel ja Mihkel Kalm said kohto ette kutsutud ja wastasid nemmad peale Mihkel Kalm, et Ria Domainenhowi kohto Härra von Büttner, kui Kõomõisas wabbadmeeste tülli selletamisse jures olnud, neile lubbanud need soldati Maad tehha, kus risti kiwwid ümber on,- mis kohto Härra neile wennekeli on üttelnud ja kirjotanud maia ehhitusseks palgid üllesse. Selle põhja peale on nemmad siis sest wälja mõedetud ja märgitud soldati Maad Iggaüks kolme wakkama omma kätte wõtnud.
Jaan Salm ja Rein Truwelt wastasid, et selle Ma peal wägga sant rukki on olnud, mis nemmad otsadest on piddand ümber kündma ja muud wilja peale teggema.
Et nüüd Tarto Kohhus käsko annud, et koggokonnakohhus wälja mõedetud soldati Maad Jaak Salm ja Rein Truweltil kätte näidata, sepärrast ei wõi neid mitte arwata, et omma peaga põldo on kätte wõtnud, agga rukkid on nemmad peale selle kui Peakohtomees neid kelanud, sallaja issi ärra winud. Peale selle andsid Soldatid üllesse, et Keiserlik Willandi Sillakohhus neid tännawo kolm korda kohto ette kuulnud, agga keddagi ei olle nende peale maksa pannud.
Wimaks teggi koggokonnakohhus sedda otsuseks.
1, Kuida Tarto Krono Kohhus sel 9. Märtsil 1868 subst № 645 selle koggokonnakohtule ette kirjotanud, Jaak Salm ja Rein Truweldil, välja mõedetud soldati Maad kätte näidata, nemmad selle peale kumbgi 3 wakkama sanud, mis põldo mõisa omma seemnega küllinud, nenda mõistis Koggokonnakohhus, et Jaak Salm ja Rein Truwelt peawad semet, mis mõisa selle Ma peale mahha küllinud, mõisale taggasi maksma. Mu asja ja rendi ülle ei wõinud se kohhus soldatide ülle middagid mõista, et ma jäggamisse ja takserimisse asja ei tunne.
2, Kuida mõisa rent Härra Zwiebelberg issi räkis ja ka soldatid Hans Kask ja Hans Kotsar ütlesid, et mõisa rent Härra neile Maad kätte näitanud, ja nemmad mõllemid pealt kokko räkinud, et kui need Maad mõisa kätte jäwad, selle eest mõisale renti peawad maksma, nenda arwas wallakohhus, et soldatid, kui se Ma eest mitte Krono rendist ei olle mõisale mahha jäetud, - maksawad selle eest mõisale renti, Sedda renti agga ei wõinud koggokonnakohhus mitte wälja rehhentada, et ei tea, kui kallis Ma ehk kui suur mõisa rent on.
3, Et soldatid Hans Södar, Karel Rakel, Josep Rakel ja Mihkel Kalm ütlesid, et Ria Domainenhowi kohto Härra von Büttner neile tännawo sui Kõomõisas lubba annud, wälja mõedetud soldatide Maad kätte wõtta, se lubbamine selle kohtul hopis teadmatta, sepärrast arwas walla kohhus et mõisa wallitsus, et se assi temmale pudub, sedda asja suremast kohtust ülle ültse wõiks järrele kulata, et teada saaks, kuida keik se assi seisab, ja kui soldatid walletanud on, surem kohhus neid muidogi trahwima saab. Selle peale ütles mõisa rentherra Zwieblerg, et temma selle otsussega rahhul ei wõi olla, suremat kohhut nõuab ja sest Protokollist ärrakirri tahhab.
Peakohtomees: Jaak Kukmann
Kohtomees Tawit Markus Kohtomees Tõnnis Uusna
X X X dito Andrej Krasowskj
